SRC Grupp: merendussektor pole pikka aega olnud nii heas seisus kui täna
Eesti merendussektor on viimastel aastatel taastunud pandeemia mõjudest, näidates kasvu nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel turgudel. Samal ajal seisab sektor silmitsi väljakutsetega, sealhulgas kapitali piiratud kättesaadavusega, madalate marginaalide ja globaalsete majanduslik-poliitiliste riskidega, mis pärsivad investeerimisjulgust. SRC Grupi tegevjuhi Hannes Lilpi sõnul pakub rohepööre Eesti ettevõtetele ainulaadset võimalust eristuda keskkonnasõbralike ja innovatiivsete lahendustega. „Metanoolipõhised kütused ja laevade hübridiseerimine võivad avada sektori jaoks uusi turge ja tugevdada Eesti konkurentsivõimet. Samas nõuab sektori edasiminek strateegilist riiklikku tuge, rahvusvahelist koostööd ja aktiivset panust haridusse ning teadustöösse,“ leiab Hannes Lilp.
Möödunud aasta oli SRC Groupi jaoks mitmel põhjusel murranguline. „See oli esimene täisaasta ilma Covid-19 pandeemia mõjudeta ja tegime ettevõtte ajaloo suurima käibe,“ märgib ta.
Lilp leiab, et merendussektor tervikuna pole olnud pikka aega nii heas seisus kui täna. „Meie kliendid, alates suurtest laevandusettevõtetest kuni väiksemate nišisektoriteni, näitasid tugevaid taastumise märke ning kajastus otseselt ka meie tulemustes. Vaadates tagasi eelnenud aastale ja võrreldes seda tänavusega, näeme selgelt sektori ja meie ettevõtte kasvupotentsiaali, kuid ka mõningaid jätkuvaid väljakutseid,“ ütleb Lilp.
Kuigi kasvunäitajad on olnud muljetavaldavad, on kasumlikkus tema sõnul siiski väljakutseks jäänud. „Pandeemiast taastumise loomulik mõju on viinud marginaalid madalaks, kuna pakkumine turul ületab nõudlust.“
Paremad pole tema sõnul lood ka investeerimiskindlusega, mis on endiselt habras. „Ümbritsev maailm on ebastabiilne, mis muudab ka klientide investeerimisotsused ettevaatlikumaks. Kuigi sel aastal on turud jõuliselt taastunud, puudub endiselt julgus teha kapitaliinvesteeringuid proportsionaalselt turu heale seisule,“ märgib ta.
Samas ei käitu merendussektor Lilpi sõnul alati ootuspäraselt. „Kuigi geopoliitilised sündmused, nagu näiteks Houthi mässuliste tegevus, võivad tunduda negatiivsetena, on nende mõju meie sektorile olnud pigem positiivne. Mässuliste tegevuse tõttu on veeteed pikemad ja laevade hõivatus rekordkõrge, mis omakorda on kasvatanud laevandusettevõtete kasumeid.“
Kuigi taoline olukord võib pikemas perspektiivis lõpuks vähendada kaubavahetuse üldmahtu, ei ole see hetkel laevaomanike jaoks märkimisväärselt negatiivne olnud, lisab ta.
Rohepöördes peituvad võimalused
Kliimaeesmärgid esitavad Eesti merendussektorile uusi väljakutseid, aga avavad samas ka olulisi võimalusi. Näiteks pakub rohepööre tema sõnul võimaluse olla innovatiivne, pakkudes globaalsele merendusturule uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mis täna veel turul laialdaselt kättesaadavad ei ole.
„Viimasel viiel aastal on enam kui 90% SRC Groupi ärimahtudest tulenenud otseselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest, mis merenduses hõlmab näiteks laevade hübridiseerimist, heitgaaside, ballast- ja reovee puhastussüsteemide paigaldamist ning alternatiivkütuste integreerimist,“ selgitab Lilp.
„Seega on IMO eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks mitte ainult üleilmne keskkonnapoliitiline vajadus, vaid ka strateegiline äriline võimalus Eesti merendussektorile, mis võimaldab riigil ja selle ettevõtetel edendada kõrge lisandväärtusega ja tarku lahendusi, liikudes sellega väärtusahelas kõrgemale,“ leiab Lilp.
Eesti ettevõtted nagu Shore Link ja Baltic Workboats on teada-tuntud oma uuenduslike lahenduste poolest. Lisaks toovad tema sõnul startupid nagu Lainepoiss või Flydog Marine’i nutipoid merendussektorisse värskeid ideid ja tehnoloogiaid.
„Meie enda pakutav Methanol Superstorage (MSS)-lahendus on esimene ja ainulaadne lahendus maailmas metanooli ladustamiseks laevade kütusetankides. See võimaldab tõsta metanooli kui kütuse ladustamismahtu laevades keskmiselt 85%,“ räägib Lilp.
Metanool on Ilpi sõnul täna suurima potentsiaaliga alternatiivkütus laevanduses, mis on ka kõige lihtsamini kasutusele võetav. „Selleks on juba olemas kasutatav tehnoloogia ning SRC innovatsioon selles vallas on ainulaadne ja võib pakkuda märkimisväärset konkurentsieelist rahvusvahelisel areenil,“ märgib ta.
Oluline on suurendada rahvusvaheliste investorite usaldust ja huvi Eesti merendussektori vastu
Eesti merendussektor seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis tulenevad peamiselt selle väiksusest ja noore riigi staatusest. „Olulised probleemid on täna piiratud ligipääs finantseeringutele ja puudulik finantssektori kompetents merenduses, mis takistab investeerimist sektorisse,“ leiab ta. Selleks, et meretööstuse ettevõtted saaksid finantsasutustelt piisavat krediiti suurprojektide elluviimiseks, oleks tema sõnul aga vaja luua garantiistruktuure. „Tegu on turuhälbega, mis on teistes toimivates turgudes olemas, kuid meil veel puudub.“
„Merendus ja meretööstus peaksid olema riigi prioriteetide hulgas, ja on märgata, et selles suunas on astutud juba jõulisi samme. Hiljuti loodud Merendusklaster on heaks näiteks Eesti riigi ja merendusettevõtete vahelisest arenevast koostöövõimest, mis soodustab sektoriülest võimekust arendada ühiselt uusi ja rahvusvahelistele turgudele suunatud tehnoloogiaid, lahendusi ja teenuseid,“ usub ta.
Eesti konkurentsivõimet saab tema sõnul tõsta ka tõhusa maksusüsteemi ja selge kommunikatsiooniga. „Näiteks võiks merenduse heitkogustega kauplemise süsteemist tuleneva raha suunata tagasi sektorisse, et toetada kliimaeesmärkide saavutamist. Lisaks võiks ühiselt turustada Eestit kui rohetehnoloogia ja laevade ümberehituse keskust, luues sellega positiivset kuvandit väljaspool Eestit. Oluline on jätkata ka sektoris hariduse ja teaduse arendamist, et hoida ühte sammu maailmas toimuvate merendusalaste innovatsioonidega,“ loetleb Lilp.
„Need sammud aitaksid Eestil tõusta merenduse innovatsiooniliidrite hulka, laiendada oma mõju rahvusvahelisel areenil ning suurendada rahvusvaheliste investorite usaldust ja huvi Eesti merendussektori vastu,“ usub SRC Grupi tegevjuht Hannes Lilp.