Statistikaameti innovatsiooniuuring tõi fookusesse uuenenud töökorralduse, tooteinnovatsiooni ja ökoloogilise kestlikkuse
25. mail avaldas statistikaamet 2018-2020 ettevõtete innovatsiooniuuringu (Company Innovation Survey- CIS) tulemused. Uuringu eesmärgiks on kaardistada ettevõtete vaatlusperioodi uuendusmeelsust, mis on majandusliku arengu ja konkurentsivõime edendamise üheks võtmeteguriks.
Innovatsiooniuuringust johtus, et ligikaudu 64% Eesti ettevõtetest peab end uuenduslikuks ja innovaatiliseks. Eelmise perioodi uuringu antud näitaja oli 73%, mis inditseerib 9% langust innovatiivsete ettevõtete osakaalus. Kõige suurem osakaal uuendusmeelseid ettevõtteid tegutseb arhitektuuri ja insenerinduse, teaduse ja arenduse ning reklaaminduse ja turu-uuringute tegevusalades. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu langustrendi tingis peamiselt töötlevas tööstuses ja hulgikaubanduse ning info- ja side tegevusalades tegutsevate innovatiivsete ettevõtete arvu languses.
Kõige enam on uuendusmeelseid ja innovatiivseid ettevõtteid vähemalt 250 töötajaga suurettevõtete seas, kus erinevate innovatiivsete tegevustega tegelemist raporteeris 92,6% kõigist suurusklassi ettevõtetes. Väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete seas raporteeris innovatsioonitegevusi seevastu 60,9% ja 73,9% suurusklassi ettevõtetest vastavalt.
Uuendustegevustest tegeleti enam protsessiuuendustega, mis hõlmasid valdavalt uuendusi nii põhiprotsessides, töökorralduses, turundustegevuses kui ka info- ja sidetehnoloogiates. Sealhulgas põhiprotsesside uuendusega tegelesid mõnevõrra enam tööstusettevõtted ja töökorralduse, turundustegevuse ning info- ja sidetehnoloogiate uuendusega teenindavate tegevusalade ettevõtted. Tooteuuendusega ettevõtete arv oli ligikaudu poole väiksem, kui protsessiuuendusega ettevõtete arv ja sealhulgas ~50% tooteuuendusega ettevõtetest olid tööstusettevõtted. Samas nii tööstus- kui ka teenindusega seotud tegevusalades tegeleti valdavalt konkureerivate kaupade või teenuste parendamisega ja kaupade või teenuste parendamisega vastavalt.
2020 uuringus toodi ka fookusesse ökoloogilisele kestlikkusele suunatud uuendustegevused. Uuringust johtus, et veidi vähem kui pooled kõigist uuringus osalenud ettevõtetest on tegelenud uuendustegevustega, mis hõlmavad tööprotsesside energiakasutuse või CO2 vähendamist. Ligikaudu sama paljud ettevõtetest raporteerisid ka tööprotsessides kasutatava vee või materjalide vähendamisega või toodete kasutamisega seotud energiakasutuse või CO2 vähendamisega seondud uuendustegevusi.
Uuringust selgus, et kõige enam kulutati põhivara soetamisele, mis samas kulutuste absoluutmahu poolest vähenes eelmise perioodi võrdluses 15% võrra. Kõige enam kasvasid kulutused intellektuaalomandiõigusele (+97%) ning tarkvaraarendusele, andmebaasidele ja andmeanalüütikale (+80%). Uuringu perioodil suurenes olulisel määral innovatiivsete ettevõtete aktsiate müük ja laenukasutus, samas uuendustegevusteks kasutasid neid variante ainult vastavalt 2% ja 17% innovatiivsetest ettevõtetest. Riiklike toetusi kasutanud innovatiivsetest ettevõtetest kasutasid ligi pooled neist antud toetusi just uuendustegevuste elluviimiseks.
Innovatsiooniga seonduvate tegevustega tegelemise pärssivate teguritena toodi peamiselt välja kvalifitseeritud tööjõu nappust, uuendustega kaasnevaid suuri kulutusi kui ka tugevat konkurentsi. Seejuures tunnetasid nii innovatiivsed- kui ka mitteinnovatiivset ettevõtted ühtmoodi tugevalt kvalifitseeritud tööjõuga seonduvaid takistusi olenemata tegevussektori kuuluvusest. Töötlevas tööstuses tegelevad ettevõtted tunnetasid uuendustega kaasnevat kulutuste suurenemist enam kui ettevõtted, kes tegutsevad teenindavates tegevusalades. Seevastu teenindavates tegevusalades tegutsevad ettevõtted tõid enam välja tugevat konkurentsi innovatsioonitegevusi pärssiva tegurina. Ettevõtte suurusklasside lõikes tunnetasid eelnimetatud takistusi valdavalt väikesed- ja keskmise suurusega ettevõtted. Suurte, vähemalt 250 töötajaga ettevõtete jaoks olid uuendustegevustega tegelemisel takistavateks teguriteks pigem ettevälistele teadmistele ligipääsetavus ja investeeringute nappus.
Innovatsiooni tegevuste kiirendamiseks ning ettevõtte uuendusmeelseks muutmisel on abiks ka avaliku sektori tugi. Nii on EASi ja KredExi ühendasutus pakkumas nii nõustamist kui ka vahendeid uuenduste läbiviimiseks nii suurtele, keskmistele kui ka alles alustavatele ettevõtetele. Esmalt on oma ettevõtte innovatsioonivõimekuse väljaselgitamiseks on võimalik osaleda innovatsioonivõimekuse diagnostikas.
Selleks, et ettevõtte arendusprojektid saavutaksid kõik eesmärgid ja tõuseks teadlikkus innovatsioonist, pakub EASi ja KredExi ühendasutus erinevaid nõustamisteenuseid, välisekspertide kaasamist, meistriklasse ning arendusmeeskondade programme. Ettevõtteid hinnatakse innovatsioonijuhtimise standardi ISO 56002 järgi ning selle põhjal aidatakse koostada ettevõttele tegevuskava innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Muuhulgas pakub ühendasutus tuge ka intellektuaalomandi ning tehnoloogiaseire küsimustes.
Toetuste osas ulatuvad võimalused väiksemamahulisest innovatsiooni- ja arendusosakust kuni rakendusuuringute programmi, Eurostarsi ning Euroopa Horisondi rahastuseni välja.
Loe lähemalt EASi kodulehelt ning küsi personaalset nõustamist.