Suurbritannia turg: olulised on usaldus ja inimsuhted
Suurbritannia majandus on maailma suuruselt viies ja vaatamata brittide otsusele välja astuda Euroopa Liidust ei tähenda see nende lahkumist Euroopast – geograafiliselt jäävad nad endiselt oluliseks kaubanduspartneriks Mandri-Euroopa ettevõtetele. Võttes arvesse, et britid on maailma suuruselt viiendad importöörid ja alles kümnendad eksportöörid, tähendab see, et suur osa kaupadest imporditakse saareriiki.
Brittide majandus põhineb suuresti teenustel: tööstus ja tootmine moodustab veidi alla 20% ja teenused peaaegu 80%. Suur roll on finantsteenustel (Londoni, Leedsi ja Edinburgh’ pangandus), äri- ja professionaalsetel teenustel, täiendkoolitustel jt. Kindlasti teate enda tutvusringkonnast paljusid, kes hiljuti on käinud Londonis täiendkoolitusel või mõnel seminaril. See kõik on suur äri, millest britid oskavad kopsakat tulu lõigata. Ka hiljutine suurejooneline kuninglik pulm oli osa tugevast Briti brändist, mille kaudu maailmas tuntust kogutakse ja mida ka seekord osavalt ärimaailmas enda brändinguks ära kasutati.
Haridus on siinsetel saartel samuti suur teenimise allikas, maailma kümne parima ülikooli seas on 4-5 briti ülikooli ainsana Euroopa haridusasutustest, meelitades siia jõukaid tudengeid üle maailma.
Suurbritanniat ei tasu veel Euroopa kaardilt kustutada
Viimase kümne aasta valitsussektori kärped on aidanud riigivõlga kukutada 86%-ni, mis 10 aastat tagasi oli Kreekaga sarnasel tasemel (177%). Võrdluseks – Soomel on sama näitaja umbes 60% ja Eestil on Euroopa Liidus madalaim riigivõlg ehk alla 10% sisemajanduse kogutoodangust.
Euroopa võimsaim linn London veab vedurina Briti majandust ka läbi Brexiti jäädes oluliseks sihtkohaks Eesti ettevõtetele
Suurbritannia on suuresti oma kirju ja sündmusterohke ajaloo tõttu tõeliselt globaalse haardega ja ainuüksi ekspordituge kohalikele firmadele pakuvad saatkonnad ja konsulaadid 174 erinevas esinduses kokku 108 riigis. Tuues võrdlust Eestiga, siis meie riigil on EASi toel ekspordinõuniku tugi 12 riigis ja spetsialiseerunud majandusdiplomaat vaid loetud riikides.
Nii nagu juba mainitud, on Suurbritannia suuruselt viies importija ja vaatamata sellele, et kogu meediakajastus Brexiti ümber jätab mulje, et britid löövad ukse kinni Euroopa ees, on järeldusi teha ennatlik. Reaalsus on, et kaubavahetus peale Brexiti hääletust ei ole suures plaanis langenud, olemasolevad lepingud lähevad edasi ja äri jätkub. Kui poliitilisel laval on rambivalguses nii lärmakad lahkujad kui ka kirglikud liitu jäämise pooldajad, siis on tänaseks nii Suurbritannia valitsus kui Euroopa Liit jõudnud ühisele seisukohale, et oluline on saavutada kokkulepe, mille järgi oleks mõlemal poolel võimalikult vähe kaotada.
Briti majandus on tihedalt seotud ka USA majandusega, kuna suur hulk otseinvesteeringuid (eriti finantssektorisse) tulevad teiselt poolt Atlandi. Kuigi tänaseks on investeeringud tasapisi kahanenud, on Suurbritannia endiselt Euroopa Liidu enim otseinvesteeringuid saav riik ning seda ka pärast Brexiti hääletust.
Usaldusele ülesehitatud süsteem
Suurbritannia on stabiilselt kuulunud Eesti kümne suurima kaubanduspartneri hulka ja Eesti ekspordimaht on viimastel aastatel jäänud 600-700 miljoni euro piiresse. Suures plaanis poole sellest moodustavad kaubad ja teise poole teenused. Just Eesti poolt osutatud teenuste (IT- ja digitaalsed teenused) osakaal on viimastel aastatel kasvanud, kaupade seas on esikohal puitgraanulid, elektroonika ja mööbel. Lisaks ehitusmaterjalid ja tekstiil.
Teenuste osas on kasvanud ettevõtete hulk, kellel on ka Suurbritannias kohapeal esindus (nt Transferwise, Monese), aga tuumikarendust ja tugiteenuseid osutatakse Eestist.
Suurbritannia poole peaksid vaatama ettevõtted, kes ekspordiplaani koostades ning konkurentsi uurides on jõudnud tõdemusele, et nende kaup tõesti suudab siinses hinnaklassis konkureerida (kui on maha arvestatud transpordi ja maaletooja marginaalid). Teenuste valdkonnas jäävad ära transpordi ja maaletoojate kulud, kuid arvestada tuleb, et UK-s käib tõesti suur osa asju vastupidi sellele, millega mandril ise harjunud oleme – alates vasakpoolsest liiklusest kuni selleni, et soe ja külm vesi tulevad erinevatest kraanidest.
Leia hea klapp kohaliku partneriga
Eesti digiedulugu on Suurbritannias leidnud väga positiivse kajastuse ning teenuste digitaliseerimine on paljude brittide jaoks müstika. Siin puuduvad ID-kaart ja mobiili-ID, panka helistades tuvastatakse inimest sünnikuupäeva, aadressi ja lemmiklooma nime järgi, patsiendi magnettomograafia uuring haiglast liigub perearstini faksi teel ning prügi- või gaasiarve on au sees, sest see näitab kodaniku aadressi (erinevalt passist). Hiljuti toimunud kohalikel valimistel tekitas palju pahameelt paaris valimisjaoskonnas tehtud pilootprojekt, kust inimestelt küsiti enda tõestamiseks passi või juhiluba. Kogu süsteem on üles ehitatud usaldusele ja see toimib.
Teiselt poolt on aga siinne internetikaubandus kordades ees Mandri-Euroopast, väga suur roll on meediatarbimisel, interaktiivsusel ja sotsiaalmeedial. Lõpptarbijale kaupa müües on ainus viis oma sõnumiga tarbijani jõuda läbi selle, kui kohapealt leida endale partneragentuur, kes aitab sisu tootmises ning turundus- ja kommunikatsioonitegevustes arvestada kohalike tavade, keele ja kommetega.
Kuna eespool mainisin, et Suurbritannias on kõik usaldusele üles ehitatud, tuleb puudutada ka viimasel ajal kiiresti kasvavat trendi – online-pettused. Selle õnge on paraku sattunud ka hulk Eesti ettevõtteid. Pettused ulatuvad rasketehnika ostudest UK-st (soodsad pakkumised n-ö usaldusväärselt kodulehelt) kuni suurte tuntud kaubakettide poolt ühenduse võtmiseni väiketootjatega, kellel palutakse saata suur kogus proovipartiina ning surutakse peale oma tingimusi, mis sageli on suurte kettide veebilehtedelt kopeeritud. Oluline on rõhutada, et alati tuleb jälgida domeeni, kust seesugused e-kirjad on saabunud ja kas e-maili domeen ja kodulehe domeen lähevad omavahel kokku.
Kokkuvõttes saab öelda, et Suurbritannia turg on jätkuvalt atraktiivne Eesti ettevõtete jaoks ja siin oma tootega edu saavutada on vägagi võimalik. Minu senine kogemus ekspordinõunikuna on näidanud, et edulugudel on sarnane muster – siinsele turule sobiv toode ning hea koostöö partneriga, kes tunneb kohalikku ärimaastikku. Selleni jõudmiseks on vaja aga läbida kõige keerulisem faas ehk leida sobiv partner, kellega äri teha, sest äri käib siin inimeste vahel ja inimsuhetel on kõikse määravam roll. Olgu see siis koos jalgpalli või ragbi vaatamine või pubis õllejoomine – kui omavahel klappi ei ole, siis ka äriks ei lähe.
Andreas Heiki Pant
ekspordinõunik Suurbritannias