Swedbank prognoosib selleks aastaks 0,5-protsendist majanduslangust
Kui tänavu tervikuna jääb Eesti majandus veel aastases võrdluses miinusesse, siis teisel poolaastal hakkab majandus inflatsiooni aeglustumise ja inimeste ostujõu suurenemise toel siiski kasvama, usub neljapäeval oma teise kvartali majandusprognoosi avaldanud Swedbank.
“Majanduse üldise kindlustunde halvenemine on peatunud ja see näitab esimesi märke paranemisest. Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal püsivhindades 0,5 protsenti ja suureneb järgmisel aastal 2,8 protsenti,” teatas pank.
Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina rääkis pressikonverentsil, et kuna euroala inflatsioon läheneb järk-järgult Euroopa Keskpanga seatud kahe protsendi eesmärgile, peaks Euroopa Keskpank (ECB) alustama juunis intressimäärade langetamist ning langetama neid sel aastal neljal korral. Nii peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõudma euroalal aasta lõpuks kolme protsendini ja järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini.
USA keskpank võiks esimese intressimäära langetust teha septembris, aga Rootsi keskpank hakkab Swedbanki prognoosi järgi intressimäära langetama juba selle aasta mais ja Rootsi kroon peaks tugevnema.
Mertsina sõnul peaks Läti ja Leedu majanduskasvu tulema sel aastal vastavalt 1,4 ja 1,8 protsenti, mis pole küll veel tugev kasv, aga näitab, et nad väljuvad juba siiski eelmise aasta majanduslangusest. Samas Eestile olulise Rootsi majandus jääb sel aastal põhimõtteliselt stagnatsiooni (kasv 0,1 protsenti), tõdes ta. Kuna Eesti eksporti mõjutab paljuski Rootsi eluasemeturg, see aga tänavu veel ei kasva, on siit Eesti jaoks paranemist oodata alles järgmisel aastal.
Kuna lisaks Rootsile on ka Eesti oluliste majanduspartnerite Soome ja Saksamaa majandustulemused ja väljavaade praegu nõrk, olles eriti kehv ehitussektoris, siis pole nendest turgudest Eestile lähiajal olulist tuge loota.
Eesti majandusele tekib siiski uusi kasvuvõimalusi
Swedbank tõdes, et Eesti majanduse maht on vähenenud juba alates 2022. aasta algusest. Kui püsivhindades on SKP langenud allapoole pikaajalist trendi, siis jooksevhindades on see jätkuvalt sellest üle. Eelmise aasta viimase kvartali võrdlemisi tugeva languse mõju kandus ka selle aasta algusesse ja lükkas majanduse kasvule pöördumise veidi hilisemaks, märkis pank.
Siiski on üha enam on tegureid, mis toetavad majanduskasvu taastumist, leiab Swedbank. Ta toob välja, et inflatsioon aeglustub ja inimeste ostujõud on suurenemas, tööturg on vastupidav ning välisnõudlus hakkab tasapisi paranema ja intressimäärad peaksid langema.
Kommenteerides töötuse määra Eestis, märkis Swedbank, et töötuse määr tõusnud prognoositust vähem, mistõttu korrigeeriti selle prognoosi allapoole: tänavu tõuseb töötuse määr keskmiselt 7,5 protsendini ja koos majanduskasvu oodatud paranemisega väheneb järgmisel aastal 6,7 protsendini.
“Hõivatute arv sel aastal küll väheneb, kuid hõive määr jääb kõrgeks. Paindlik ja vastupidav tööturg toetab majanduskasvu taastumist. See võimaldab nõudluse paranedes ettevõtetel rakendada kiiremini juba olemasolevat tööjõudu ning kõrge tööhõive ja mõõduka töötusemäära juures on ostujõu kasvul tugevam mõju,” tõdes pank.
Ostujõu suurenemisele aitab kaasa jätkuv palgakasv, mis küll erinevalt varasemate aastate üle kümneprotsendisest tõusust on tänavu seitse protsenti.
Teenuste ekspordil on üha suurem positiivne mõju majandusele
“Palgakasv sel aastal küll aeglustub, kuid see ületab hinnakasvu ehk reaalpalga kasv jätkub. Majapidamiste ostujõu paranemine peaks tarbimise mahtu suurendama. Järgmisel aastal jõustuv tulumaksureform, millega tõstetakse küll tulumaksumäära, kuid ühtlustatakse ka tulumaksuvabastus kõikidel sissetulekutasemetel, annab hoogu netopalga tõusule, mis omakorda toetab tarbimise kasvu,” selgitas pank oma pressiteates.
Mertsina ja Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütlesid hiljem ka küsimustele vastates, et nn maksuküüru kaotamine peaks enim suurendama keskmise palga lähedast palka saavate inimeste sissetulekut, mistõttu võibki oodata tarbimise suurenemist.
Prognoositav euribori langus mõjutab ligi veerandit Eesti majapidamistest, jättes nende eelarvesse rohkem ruumi tarbimiseks ja säästmiseks.
Samas jääb intressimäärade languse mõju kogu majandusele sel aastal tõenäoliselt veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ning alles mitme kuu järel, selgitas pank.
Swedbank märkis ka, et kui kaupade eksport veel sel aastal väheneb, siis teenuste ekspordil on üha suurem positiivne mõju majandusele: “Teenuste ekspordi osakaal SKP-s on viimastel aastatel suurenenud. Teenuste positiivne bilanss aitab kompenseerida kaupade ja otseinvesteeringute tulu negatiivset bilanssi ja sellel on positiivne mõju Eesti majandusele.”
Lisaks saavad ettevõtted, mille kogukasum eelmisel aastal langes, kasutada varem kogutud puhvreid, toetades sellega tööturu vastupidavust.
Inflatsioon jätkab aeglustumist
Pank tõdes, et nõrgenenud nõudlus, tarnehäirete leevenemine ja toorainehindade kasvu aeglustumine või langus on inflatsiooni Eestis pidurdanud.
“Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3,5 ja järgmisel aastal 2,7 protsendini,” märkis Swedbank.
Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni toiduainete hindade kasvu aeglustumine ja eluasemega seotud hindade langus. Energiahinnad on vähenenud, kuid kiire palgakasvu tõttu tõusevad teenuste hinnad mitte-energia tööstuskaupadega võrreldes kiiremini. Pool selle aasta hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude muutusest.
Elmik rääkis pressikonverentsil, et hinnakasvu aeglustumise taga on suuresti energiahindade ja toidu hinna aeglasem kasv. Langenud on gaasi hind, elektri hind on aga ikka veel üsna kõrge, sest palju pered ostavad elektrit ikka veel fikseeritud hinnaga pakettide alusel, kus hind fikseeriti börsihinnaga võrreldes ebasoodsamal tasemel.
Tema sõnul saab tulevikutehingute hindu kasutades prognoosida, et nii gaasi kui ka elektri hind peaks püsima üsna stabiilne, kütteperioodil küll kergelt tõusma, aga suuri hüppeid ei ole näha.
Ehkki nafta hind on liikunud viimastel nädalatel kõrgemale ja selle taga on pinged Lähis-Idas, siis see kasv on olnud siiski üsna väike, mis näitab, et turuosalised ei usu Lähis-Ida olukorra edasist halvenemist, selgitas Elmik. “Nafta puhul ootame hinna väikest odavnemist lähimal kahe aastal,” lisas ta.
Swedbank kutsub valitsust looma rohkem tingimusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks
Swedbank tõdes oma majandusprognoosis, et valitsussektori kulud ületavad üha enam tulusid ja riigieelarve puudujääk lähiaastatel tõenäoliselt süveneb. Kuigi suureneb ka võla osakaal SKP-st, jääb see mõõdukaks ning Euroopa Liidu riikide väiksemate hulka. Pank näeb, et olukorra lahendamiseks hakkab riik makse tõstma, mis aga ei pruugi aidata kaasa majanduskasvule.
“Üha kerkivad võla intressimaksed raskendavad aga riigirahanduse korda seadmist. Riigieelarve tasakaalu parandamiseks on vajalikud nii kulude kärped kui ka eelarvetulude suurendamine. Suurt osa riigieelarvekuludest ei ole tõenäoliselt poliitiliselt aga võimalik kokku hoida, mistõttu ei pääse me tulude suurendamiseks maksukoormuse tõstmisest. Maksude tõstmine võib aga majanduse kasvuvõimet pidurdada, kui samal ajal ei ole ettevõtetele loodud paremaid tingimusi tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks,” seisab prognoosis.
Allikad: Swedbank, ERR