Vaata peasisu

IPCEI tehisintellekti (AI) projektide huvikorje

IPCEI AI eesmärk on välja arendada järgmise põlvkonna tehisintellekti ökosüsteem Euroopa Liidule, pakkudes kõige kaasaegsemaid AI treenimise ja arendamise tehnoloogiaid.

Kutsume esitama projektiettepanekuid tehisintellekti teenuste (AI) IPCEI huviavalduste vooru raames.
Vooru eesmärk on tuvastada ettevõtteid, kes tegutsevad AI valdkonnas ning soovivad esitada projekte, mis sobivad kavandatava IPCEI fookusesse ja võiksid seetõttu olla kvalifitseeruda riiklikule toetusele.

Projektiettepanekute esitamine on lõppenud.
Projektiettepanekuid sai esitada kuni 04.03.2026 kell 16.00.

IPCEI taotlusvorm (otsene partner)
Grupierandi määruse alusel taotlusvorm (assotsieerunud partner)
Esmase finantseerimisvajaku arvutuse vorm (ainult otsesed partnerid)

09.02 toimunud infopäeva slaidid

Staatus
Suletud

Mis on IPCEI-d?

IPCEI-d on suuremahulised, mitut EL-i liikmesriiki hõlmavad projektid ning neist on kiiresti kujunemas üks olulisemaid tööstuspoliitika vahendeid läbimurrangulise innovatsiooni ja taristu arendamisel olukordades, kus turg üksi ei ole võimeline lahendusi pakkuma. IPCEI-d on ainulaadne instrument ulatuslikeks tööstuslikeks koostööprojektideks kogu Euroopa Liidus, aidates kaasa kestlikule majanduskasvule ja tugevdades EL-i konkurentsivõimet.

 

Kui projektis tuvastatakse finantseerimisvajak, võib riik anda sellistele projektidele toetust, mis annavad olulise panuse Euroopa tööstussektori kasvu, konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisse ning toetavad EL-i strateegilisi eesmärke.

 

IPCEI-d panustavad tõhusalt ka liikmesriikide ning kogu Euroopa kliima- ja digieesmärkidesse, luues võtmesektoris Euroopa väärtusahelaid. Liikmesriigid toetavad kodumaiseid ettevõtteid, kes viivad ellu projekte riiklikul tasandil ning teevad seejuures ulatuslikku koostööd teiste liikmesriikidega, aidates kaasa IPCEI üldeesmärkide saavutamisele.

Mis on IPCEI AI?

IPCEI AI
Üksikasjalik info IPCEI AI kohta on leitav vastavas väärtusahela dokumendis

Euroopa Liit kui ainulaadne digitaalne ühtne turg seisab silmitsi kiirete digitaalsete arengutega. Euroopa Liidul on kaks paralleelset väljakutset:

  • esiteks tuleb suurendada võtmetähtsusega digitehnoloogiate kasutuselevõttu majanduses, et parandada konkurentsivõimet
  • teiseks tuleb seda teha viisil, mis tugevdab Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ning suurendab taristu ja ühiskondade vastupanuvõimet

Järgmise tööstusrevolutsiooni mootoriks saab tehisintellekt, mis kujutab endast märkimisväärset paradigmanihet ning on digitaalsete lahenduste arendamise ja kasutamise tehnoloogiline alus nii täna kui ka tulevikus. Euroopa tööstus vajab juurdepääsu uusimale tarkvarale, tehisintellektimudelitele, kõrgekvaliteedilistele andmekogumitele ning tipptasemel arvutusressurssidele. Euroopa tööstussektoritel peab olema võrdne ligipääs piisavatele arvutus- ja andmeressurssidele, et vähendada sõltuvust Euroopa-välistest lahendustest ja teenusepakkujatest. Ettevõtetel peab olema võimalus suurendada nii oma vastupanuvõimet kui ka turvalisust. Seda saab saavutada uute ja olemasolevate Euroopa tehnoloogiate kombineerimisega, tugevdades samal ajal nende omavahelist koostalitlusvõimet.

Seetõttu on rühm liikmesriike kokku leppinud kahe ulatusliku ja integreeritud ühise Euroopa huvi olulise projekti (IPCEI) elluviimises – üks keskendub tehisintellekti teenustele ning teine taristu (riistvara) arendamisele.

 

IPCEI AI eesmärk on välja arendada järgmise põlvkonna tehisintellekti ökosüsteem Euroopa Liidule, pakkudes kõige kaasaegsemaid AI treenimise ja arendamise tehnoloogiaid. Selle saavutamiseks on vajalik turvaline juurdepääs kvaliteetsetele andmekogumitele ning tipptasemel AI tehnoloogiate kättesaadavus. Nii saab oluliselt suurendada AI lahenduste kasutuselevõttu Euroopa tööstustes, pakkudes hõlpsasti kasutatavaid AI rakendusi, mille juurutamiseks on vaja minimaalset ettevalmistust.

Projekti valdkonnad

Projekt peaks keskenduma järgmistele valdkondadele:

Euroopa esimese järgmise põlvkonna AI continuum’i arendamine, mis hõlmab:

  • Avatud ja konkurentsivõimeliste AI baasmudelite teadus- ja arendustegevust:
    uued tipptasemel alusmudelid, järgmise põlvkonna treenimistehnoloogiad ja -meetodid, sh innovatiivsed järeltreenimise tehnikad, nagu sektoripõhine peenhäälestus
  • Euroopa suveräänsete pilveteenuste ja AI treenimise ning juurutamise põhikomponentide arendamine
    (sh ressursihaldus ja arvutuse jaotamine)
  • Uute energiatõhusate tehnoloogiate arendamine, mis võimaldavad AI mudeleid treenida ja kasutada väiksema energiakuluga

 

Turvaline ja usaldusväärne juurdepääs kõrgekvaliteedilistele andmekogumitele AI jaoks

  • Tehnoloogiate arendamine, mis tagavad kvaliteetsete ja struktureeritud andmekogumite kättesaadavuse vastavalt EL-i andmekaitse- ja turvanõuetele
  • Uute lahenduste integreerimine andmesalvestuseks, andmehalduseks, andmebaaside administreerimiseks ning andmete töötlemiseks ja analüütikaks

 

Täiustatud AI teenusena (AIaaS) lähenemiste arendamine, mis on kohandatud arendajate ja kasutajate – eriti VKEde – vajadustele
See võimaldab laialdast AI mudelite kasutuselevõttu erinevates tööstussektorites spetsiifiliste kasutusjuhtude lahendamiseks.
See hõlmab:

  • Tööriistade ja arendusraamistike loomist, mis lihtsustavad AI mudelite arendus- ja juurutusprotsessi
  • Raamistiku loomist, mis võimaldab juurdepääsu AI mudelitele ja lõpp lõpptulemust toetavatele funktsioonidele API-de kaudu
  • Järgmise põlvkonna inferentsi- ja AI treenimisteenuste arendamist ja juurutamist

 

Ühise avatud lähtekoodiga raamistiku arendamine, mis tagab Euroopa lahenduste turvalisuse ja kõrge koostalitlusvõime

Oluline osa on aktiivne arendajate kogukond, kes loob ja hooldab avatud lähtekoodiga tööriistakasti, võimaldades ettevõtetel hõlpsalt luua väga kohandatavaid AI lahendusi.

 

Järgmise põlvkonna AI mudelite süsteemne integreerimine rakendustesse ja sideteenustesse
(nt telekommunikatsioonivõrkude teenused), et lahendada ühiseid kasutusjuhtumeid eri tööstussektorites ja avalikus halduses.

Osalejate kategooriad

Otsesed partnerid on ettevõtted, keda liikmesriigid rahastavad teadus-, arendus- ja esmatööstuslike rakendusprojektide elluviimiseks, panustades sellega laiemasse ja integreeritud Euroopa väärtusahelasse. Nende peamine roll on viia ellu oma projekte tihedas koostöös teiste otseste partneritega piiriüleste partnerluste kaudu, luues sünergiat ja edendades innovatsiooni. Samuti peavad nad jagama oma tulemusi ja teadmisi laialdaselt Euroopa teadus- ja tööstuskogukonnaga.

Otseste partnerite projekte rahastatakse tavaliselt IPCEI instrumendi kaudu ning need saavad riigiabi vähemalt 50 miljoni euro ulatuses. Need projektid tuleb esitada Euroopa Komisjonile teavitamiseks ja heakskiidu saamiseks. Otseste partnerite projektidele kehtib põhjalik iga aastane aruandluskohustus nii riiklikul tasandil kui ka Euroopa Komisjonile.

Kui kaalute osalemist otsese partnerina, arvestage palun, et valituks osutumise korral peate olema võimelised koostama projektiportfelli ja finantseerimisvajaku analüüsi (Funding Gap Document).

Assotsieerunud partnerid saavad toetust grupierandi määruse alusel ning nende roll on täiendada IPCEI põhieesmärke. Rahastus jääb alla 50 miljoni euro ning ELi Komisjoni teavitamine pole vajalik.

Assotsieerunud partnerite eesmärk on anda huvitatud ettevõtetele või teadusorganisatsioonidele (RO-d) – kes ei ole IPCEI otsesed partnerid – võimalus osaleda IPCEI-s ja tugevdada IPCEI ökosüsteemi Euroopas. Assotsieerunud partnerite projektid võivad sõltuvalt IPCEI iseloomust olla väga erinevate organisatsioonide (igas suuruses ettevõtted või teadusorganisatsioonid) ning erinevat tüüpi projektid (mitte ainult teadusprojektid, nagu see oli varasemates teadusfookusega IPCEI-des). Need projektid peavad asuma EL-i liikmesriigis, EMP riigis või EL-i kandidaatriigis.

Kaasatud partnerite projekte rahastatakse tavaliselt grupierandi määruse alusel, saades riigiabi alla 50 miljoni euro. Erinevalt IPCEI otsestest partneritest ei pea assotsieerunud partnerid läbima IPCEI teatisega seotud (eel)teavitamisprotsessi Euroopa Komisjonile.

Huviavalduse esitamine

  • vastavus IPCEI ja ELi eesmärkidele
  • innovaatilisus
  • koostööpotentsiaal
  • mõju
  • spillover-efektid

Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kes tegutsevad tehisintellekti valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis, võivad esitada oma projektiettepanekud, kasutades vastavat taotlusvormi, kuni 04.03.2026 kell 16.00.

Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.

IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).

Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.

Laadige oma projekti taotluse jaoks alla vastav taotlusvorm:

IPCEI taotlusvorm (otsene partner)

Grupierandi määruse alusel taotlusvorm (assotsieerunud partner)

Esmase finantseerimisvajaku arvutuse vorm (ainult otsesed partnerid)

Ainult otseste partnerite taotlustega peab kaasas olema täidetud finantseerimisvajaku analüüsi vorm (Funding Gap Template).
Kui otsese partneri projekt valitakse välja, tuleb see edasi arendada täismahus projektiettepanekuks, mis esitatakse Euroopa Komisjonile teavitamiseks.
Assotsieerunud partneri projektid ei kuulu Euroopa Komisjonile teavitamisele.

Täitke taotlusvorm ning saatke oma valmis taotlus aadressile [email protected], märkides teemareal vastava IPCEI nimetuse.

Kõik esitatud dokumendid ja info käsitletakse konfidentsiaalselt sõltumata eelvaliku tulemustest.

Palun pange tähele, et tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga. Projekti kontseptsiooni esitamine huviavalduste vooru raames ei taga õigust saada rahastust kavandatava IPCEI raames ega üheski muus riikliku toetuse vormis.

Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta aprillis.

Selles etapis tuleb teil koostada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:

  • rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimub märtsis)
  • üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn chapeau-dokumendi) koostamise alustamist

Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2026. aasta teisel poolel, ning projektid saavad alata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.

Huviavalduse esitamine

  • vastavus IPCEI ja ELi eesmärkidele
  • innovaatilisus
  • koostööpotentsiaal
  • mõju
  • spillover-efektid

Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kes tegutsevad tehisintellekti valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis, võivad esitada oma projektiettepanekud, kasutades vastavat taotlusvormi, kuni 04.03.2026 kell 16.00.

Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.

IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).

Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.

Laadige oma projekti taotluse jaoks alla vastav taotlusvorm:

IPCEI taotlusvorm (otsene partner)

Grupierandi määruse alusel taotlusvorm (assotsieerunud partner)

Esmase finantseerimisvajaku arvutuse vorm (ainult otsesed partnerid)

Ainult otseste partnerite taotlustega peab kaasas olema täidetud finantseerimisvajaku analüüsi vorm (Funding Gap Template).
Kui otsese partneri projekt valitakse välja, tuleb see edasi arendada täismahus projektiettepanekuks, mis esitatakse Euroopa Komisjonile teavitamiseks.
Assotsieerunud partneri projektid ei kuulu Euroopa Komisjonile teavitamisele.

Täitke taotlusvorm ning saatke oma valmis taotlus aadressile [email protected], märkides teemareal vastava IPCEI nimetuse.

Kõik esitatud dokumendid ja info käsitletakse konfidentsiaalselt sõltumata eelvaliku tulemustest.

Palun pange tähele, et tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga. Projekti kontseptsiooni esitamine huviavalduste vooru raames ei taga õigust saada rahastust kavandatava IPCEI raames ega üheski muus riikliku toetuse vormis.

Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta aprillis.

Selles etapis tuleb teil koostada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:

  • rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimub märtsis)
  • üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn chapeau-dokumendi) koostamise alustamist

Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2026. aasta teisel poolel, ning projektid saavad alata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.

Abiks IPCEI teemadel

Alice Liblik

rahvusvahelise rahastuse (IPCEI) ekspert

+372 627 9738

[email protected]

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
Eesti filmiidu sai riigilt hoogu, et tuua turule casting’u-platvorm

Eesti filmiidu IRIS Casting Ecosystem sai Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt ligi 150 000 eurot, et arendada edasi automatiseeritud casting’u töövoo platvormi. Filmiidu loob digitaalse ökosüsteemi näitlejate valiku läbiviimiseks ning toob ühele platvormile kokku töötama režissöörid, produtsendid, casting’u-režissöörid, näitlejad ja nende agendid. IRIS Casting Ecosystemi esimene versioon saab valmis septembri keskpaigas ning seejärel antakse kasutajatele katsetamiseks. IRIS Casting Ecosystemi asutaja Ronja Kissa sõnul on meeskonna selle aasta eesmärgid uute investorite kaasamine ning esimeste maksvate klientideni jõudmine. „Suvel osalesime koos Tehnopoli meeskonnaga Cannes’i filmifestivalil ning sealsed kohtumised ja vestlused tegid väga selgeks, et loomevaldkonna tehnoloogiad arenevad väga kiiresti ning heast ideest ja

Liina Vahtras
Kõik postitused
EISi juhatuse liikmest ja e-residentsuse juhist Liina Vahtrasest saab majandus- ja tööstusminister

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige ja e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras võttis vastu Eesti Vabariigi peaministri Kristen Michali ettepaneku asuda majandus- ja tööstusministri ametikohale. Sellega seoses lõpetab Vahtras alates tänasest oma töö EISis. E-residentsuse juhina alustas ta 2023. aasta juunis, EISi juhatuse liige sai temast 2025. aasta juulis. EISi juhatus arutab lähiajal, kuidas Vahtrase seniste ülesannete täitmist jätkata. Liina Vahtras on pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni, e-riigi arendamise ja iduvaldkonna taustaga tippjuht, kellel on enam kui 25 aasta pikkune avaliku ja erasektori töökogemus nii info- kui ka finantstehnoloogia vallast. Tal on e-riigi tehnoloogiate ja teenuste juhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech).

Kogemuslood
EIS toetab 1,8 miljoni euroga FPV drooni häirekindla sidesüsteemi arendust

Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise

Kogemuslood
Cybernetica alustas ESA Minerva projekti kolmandat etappi, et viia küberturvalisus otse kosmosesõiduki pardale

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Kogemuslood
Kirjuta julgelt, mõtle suurelt – arvamuskonkursi Tark Turundus teine hooaeg läks käima!

Targa Turunduse teine hooaeg sai võimsa avapaugu ning kutsume Sindki sellest osa saama. Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. See on suurepärane võimalus panna kirja oma „kastist välja“ mõtted, mis viiksid Eesti turunduse järgmisele tasemele. Parimad ideed saavad ka premeeritud: I koht – 4000 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus II koht – 1500 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus III koht – 750 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus Lisaks on eriauhinnad kaaskorraldajatelt. Näiteks premeerib Norstat