Tippinnovaatorite programmi lõpetanud ettevõtted: innovatsioon sai selgema suuna, fookuse ja tööriistad
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite kaheksa kuud kestnud programmi lõpetanud ettevõtete tagasisidest joonistub välja üsna selge pilt: programm andis osalejatele eelkõige süsteemi, tööriistad ja aja, et tegeleda innovatsiooniga nii, nagu igapäevatöö kõrval muidu sageli ei jõua. Ettevõtjate hinnangul aitas kaheksa kuu pikkune teekond paremini sõnastada innovatsioonistrateegiat, luua ettevõttesiseseid struktuure ja viia mitmel juhul ka päris konkreetsete muutusteni.
See haakub hästi programmi algse eesmärgiga. EIS kutsus programmi ellu selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tagasiside põhjal võib öelda, et vähemalt osalejate endi hinnangul see siht ka täideti.
Tippinnovaatorite programmi neljandasse gruppi kuulusid kümme Eesti erinevate valdkondade ettevõtet: Elora Keila Haigla, Esplan, Fontakt, Hades Geodeesia, Postimees Grupp, Saarioinen Eesti, Tallinna Sadam, TB Works, Telia Eesti ja Timbeter. Programmi viis läbi BDA Consulting. Küsisime osalenud ettevõtetelt programmi kohta anonüümset tagasisidet ja siin on nende vastuste kokkuvõte.
Üldmulje programmist oli väga tugev
Enamik vastanutest märkis, et jäi programmiga väga rahule, ülejäänud pigem rahule. Kõige sagedamini toodi esile programmi süsteemset ülesehitust, tugevat korraldust ja seda, et innovatsioonist räägiti terviklikult, mitte ainult üksiku idee või tootearenduse võtmes.
Üks ettevõte kirjeldas programmi kui väga vajalikku tõuget, mis aitas tegeleda „tulekustutamiste asemel arenguga“. Teine märkis, et programm aitas strateegilisi plaane paremini raamistada ja süstematiseerida. Kolmanda ettevõtte sõnul ei oleks innovatsioon nende organisatsiooni nii läbimõeldud ja sisukal kujul muidu tõenäoliselt jõudnud.
Just see ongi tagasisides kõige läbivam joon: ettevõtted ei räägi ainult uutest ideedest, vaid sellest, et nende arusaam innovatsioonist muutus. Mitmel puhul rõhutati, et programm aitas mõista, et innovatsioon ei tähenda vaid tootearendust, vaid puudutab ka protsesse, organisatsioonikultuuri, juhtimist ja pikemat vaadet. Üks osaleja kirjutas, et programmi tulemusel „tuli päriselt pildile pikem kui ühe aasta vaade“.
Suurim väärtus oli süsteem ja mentor
Kui vaadata, millest ettevõtted kõige rohkem kasu said, kerkivad esile kaks teemat: programmi selge raamistik ja mentorlus.
Ettevõtted hindasid kõrgelt nii innovatsioonistrateegia kui ka innovatsiooniprotsessi sprinti. Väga tugev oli tagasiside ka mentoritega tehtud tööle. Enamik vastanutest hindas võtmementoriga koostööd kõrgelt ning põhjendustes kordusid sõnad nagu „kaasamõtlev“, „fookuses“, „hands-on“, „alati olemas“ ja „hoidis suunda“.
Üks osaleja kirjutas, et mentoriga oli „suurepärane match“ ning too oli kogu aeg kättesaadav, küsis kriitilisi küsimusi ja aitas mõtteid teravdada. Teine tõi välja, et mentor ei piirdunud formaalse rolliga, vaid panustas laiemalt, kui programm oleks eeldanud. Kolmas märkis, et just sellist päriselt kaasa mõtlevat mentorlust kohtab harva.
Ka ettevõtete enda panus oli suur. Mitmed vastajad rõhutasid, et programmis osalemine nõudis teadlikku ajainvesteeringut ja eraldi fookust. Üks ettevõte tõi koguni välja, et ühel kuul läks programmi tegevustele ligi 37 protsenti tööajast. See seletab ka, miks programmi mõju mitmes vastuses nii tugevalt esile tuli: seda ei läbitud kõrvaltvaatajana, vaid päriselt sisse minnes.
Muutused ei jäänud teooriasse
Ehk kõige olulisem osa tagasisidest puudutab seda, mis ettevõtetes programmi käigus tegelikult muutus. Just siin muutub pilt kõige sisukamaks.
Vastustest käib läbi, et programmi tulemusel loodi innovatsioonistrateegia raamistik, pandi paika selgem visioon, sõnastati prioriteete, viidi läbi ideede valideerimist ja hakati süsteemsemalt tegelema eksperimenteerimisega. Mõnes ettevõttes loodi innovatsiooniorganisatsioon, mõnes mõtestati ümber olemasolevad rollid, mõnes valmis konkreetne platvorm või teekaart edasiseks.
Üks ettevõte tõi välja, et ilma programmita poleks nad jõudnud toimiva digitaalse platvormini, mis hakkab kandma nende tulevikunägemust. Teine märkis, et programm aitas ehitada üles innovatsioonikultuuri, mida nende ettevõttes varem sisuliselt ei olnud. Kolmanda sõnul sai just nüüd paika struktuur, mille toel saab innovatsiooniga edasi liikuda ka pärast programmi lõppu.
Huvitav on seegi, et ettevõtted ei rääkinud ainult kiirendusest, vaid ka kvaliteedist. Mitmest vastusest jäi kõlama, et ilma programmita oleks mõni muutus võib-olla kunagi niikuinii tulnud, kuid kindlasti mitte nii kiiresti, süsteemselt või teadlikult.
Kõige rohkem küsimusi tekitas teadus- ja startup-koostöö osa
Kuigi üldmulje programmist oli väga hea, tõid ettevõtted välja, et kõik teemad ei olnud nende jaoks sama suure praktilise väärtusega. Kõige rohkem erinevaid hinnanguid sai teadus- ja startup-koostöö osa, mis oli osalt seotud ka sellega, et seekordses programmis oli ettevõtetel vähem teadus- ja arendusmahukaid ideid ning selle suuna paremaks toimimiseks tuleks enne vastavaid koostöökohtumisi rohkem eeltööd teha.
Tugev korraldus, suur töömaht
Programmi korralduse kohta tuli tagasisidet peaaegu üksmeelselt hästi. Kiideti nii kommunikatsiooni, meeldetuletusi, selgeid juhiseid kui ka õhkkonda. Mainiti ka digitaalseid tööriistu, järelevaatamise võimalust, ruume ja toitlustust. Mitmes vastuses tõsteti eraldi esile korraldusmeeskonna professionaalsust.
Samas käis läbi ka aus märkus, et töömaht oli suur. Mõne ettevõtte jaoks tuli see lausa üllatusena. Kaheksa kuud järjest innovatsiooniteemadega süvitsi töötada nõuabki pingutust ning kõik osalejad ei olnud enne programmi algust ilmselt päris valmis selleks, kui palju aega ja tähelepanu see tegelikult vajab.
Aga just siin peitub ehk ka programmi tegelik väärtus: kui EISi Tippinnovaatorite programmi mõte on aidata ettevõtetel kasvatada innovatsiooni oma organisatsiooni loomulikuks osaks, siis seda ei saagi teha paari inspiratsioonipäeva või üksiku töötoa najal. Ettevõtjate tagasiside näitab, et mõju tekib siis, kui innovatsiooni jaoks tehakse päriselt ruumi.
Kokkuvõttes jäi osalejate hinnangutest kõlama, et programm ei andnud neile lihtsalt häid mõtteid, vaid aitas luua selgema aluse edasiseks kasvuks. Mõne jaoks tähendas see uut strateegiat, mõne jaoks uut tööviisi, mõne jaoks juba väga konkreetset lahendust. Aga peaaegu kõigi puhul tähendas see seda, et innovatsioon muutus veidi vähem abstraktseks ja palju rohkem juhitavaks.
Kuigi programm on nüüdseks lõppenud, algab ettevõtete jaoks tegelik töö alles strateegiate elluviimisega. Et see ei jääks ainult paberile, hoitakse osalejatel järgmise kuue kuu jooksul jätkuvalt kätt pulsil ning sügisel kohtutakse uuesti, et vaadata, kuidas on edenetud programmi käigus paika pandud plaanide ja arengusuundade elluviimisega.
Loe ka: Tippinnovaatorite programmi võitja Tallinna Sadam tahab viia oma digikompetentsi uutele turgudele
Artikli foto: Tõnis Tõnström)