Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

Eesti ettevõtted oskavad teha maailmatasemel tooteid ja teenuseid, kuid rahvusvahelisel turul ei piisa sellest, et oled hea. Sind peab ka tundma ja usaldama. EISi rahvusvahelise turunduse vaatest on Eesti üks suuremaid väljakutseid seetõttu järjepidevus: kuidas liikuda üksikutelt kampaaniatelt pikaajalise kohaloluni ning muuta turundus ekspordi loomulikuks osaks. Eesti ettevõtete rahvusvahelise turunduse üks suurimaid probleeme ei ole ideede ega isegi julguse puudus. Pigem on mure, et kipume turundust endiselt käsitlema projektina: teeme kampaania, läheme messile, saame mõne kajastuse ja vaatame, mis juhtus. Rahvusvahelisel turul aga konkureerime ettevõtetega, kes on sama lugu rääkinud kümme või kakskümmend aastat järjest. Tuntus ja usaldus ei teki

Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et

Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%

Täna, 25. augustil koguneb Tallinnas kuuendat korda traditsiooniline esindusjuhtide ekspordiklubi, mis toob kokku Eesti suursaadikud kogu maailmast ning mitusada eksportivat Eesti ettevõtjat. Ekspordiklubis tutvustavad välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ettevõtjatele ekspordiportaali, mis koondab seni eri kanalites paiknenud eksporditeenused, sihtturgude info ja sündmused ühte keskkonda. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ekspordiklubi väärtus vahetus kontaktis ettevõtjate ja Eesti diplomaatilise võrgustiku vahel. „Eesti diplomaadid tunnevad kohalikke turge, otsustajaid ja ärikeskkonda ning saavad avada ettevõtjatele uksi, milleni üksi jõudmine võib olla keeruline. Ekspordiportaal viib selle võrgustumise põhimõtte ka digitaalsesse keskkonda. Ettevõtja saab ühest kohast kätte konkreetsed ekspordivõimalused ja muud personaliseeritud teenused,“ ütles

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus AS-i juhatuse liige Katrin Savi. Tema sõnul eeldavad paljud ettevõtted ekslikult, et suurte klientide rahastus on alati olemas. „Rahvusvahelisel turul ei konkureerita enam ainult toote või teenuse kvaliteediga. Tegelikkuses otsivad ka rahvusvahelised kontsernid ja riigiasutused võimalusi, kuidas suuri investeeringuid paindlikumalt finantseerida,“ märgib Savi. Miks jäävad head eksporditehingud katki? See probleem puudutab eelkõige kapitali-