Tööstuse tulevik sünnib ambitsioonist: mõtteid Industry 5.0 konverentsilt
Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse.
Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest
Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus.
Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks.
Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused
Martti Kork keskendus ettevõtete sisemisele tugevusele. Tema sõnum oli selge: digitaliseeritud segadus ei loo väärtust. Tõeline konkurentsivõime sünnib:
- Juhtimiskvaliteedist: selged eesmärgid, otsustusjulgus ja strateegiline fookus
- Õppimisvõimest: võime kiiresti kohaneda ja teadmisi rakendada
- Töötajate oskuste arendamisest: pidev investeering inimkapitali
Artur Ševtšuk lisas, et väärtusahelas kõrgemale liikumine eeldab automatiseerimist, keerukamate toodete arendamist ja kõrgema lisandväärtusega funktsioonide loomist.
Paneelarutelu: eesmärgid, väärtus ja inimeste kaasamine
Paneelis osalesid Urmas Hiie, Jukka Patrikainen, Margo Muzakko ja Kaido Kaare. Arutelu tõi välja mitu olulist järeldust:
- Selged eesmärgid on konkurentsivõime alus
- Väärtuse säilitamine on sama oluline kui uue loomine
- Töötajate ideede kaasamine võib tuua läbimurdeid, nagu näitas Kalevi Kirju Koera edulugu
- Noorte roll tööstuse tulevikus on kriitiline
AI rolli käsitleti praktiliselt: dokumentatsiooni automatiseerimine, laooperatsioonide juhtimine ja tootmise efektiivistamine on juba täna reaalsed kasutusjuhud. Positiivse näitena toodi ABB ja TalTechi koostöö engineering masterclass’i formaadis.
Tehnoloogia ja automatiseerimine: robotid, AI ja teaduskoostöö
Tehnoloogia blokis kõlas mitu olulist sõnumit:
- Antti Rantanen: protsesside automatiseerimine ja tööstusliku AI rakendamine
- Erkki Naaris: robotiseerimise praktiline tasuvus
- Rait Valksaare: AIRE ja EDIH-keskuste roll ettevõtete toetamisel
- Allan Hani: teadus- ja arendustegevuse muutmine tööstuslikuks väärtuseks
Küberturvalisus ja vastupidavus: tööstuse uus kriitiline kompetents
Küberturvalisuse blokis tõi Tormis Saar esile võimalused, kuidas traditsioonilised tööstusettevõtted saavad siseneda kaitsetööstusesse. Lühiettekanded lisasid mitmekülgseid vaatenurki:
- Shaymaa Mamdouh Khalil: teadustöö ja tööstuspraktika ühendamine
- Allan Puusepp: AI, robootika ja küberturvalisuse roll tulevikutehastes
- Kaarel Järveots: energiavõrgu digitaalne vastupidavus
Tudengite vaade: tööstuse tulevik sõltub noortest
Päeva lõpetanud tudengiarutelus (Brenda Pent, Liisbeth Tatter, Harry Aus, Kristjan Hordo) kõlas üks läbiv mõte: tööstuse tulevik sõltub sellest, kui hästi suudetakse noori kaasata, neile vastutust anda ja siduda haridus reaalse tööstuse ning innovatsiooniga.
Noored ootavad tähenduslikku tööd, võimalust panustada ja näha oma töö mõju ning tööstusel on potentsiaal seda pakkuda.
Kokkuvõte: Eesti tööstuse järgmine tase sünnib koostöös
Konverents näitas selgelt, et Eesti tööstuse konkurentsivõime ei sõltu ainult tehnoloogiast. See sõltub ambitsioonikast juhtimisest, oskustest ja õppimisvõimest, noorte kaasamisest, teaduse ja tööstuse koostööst ning tehnoloogia targast kasutamisest.
Eesti tööstusel on kõik eeldused liikuda väärtusahelas ülespoole. Küsimus on, kui julgelt me seda teed käime.
Foto autor on Raigo Pajula.