Millised on meie tööstusettevõtete väljavaated?
Kevadel Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Swedbanki uuringu ja EISi kliendiportfelli osas saab tuua mitmeid paralleele, kuna sarnased trendid kumavad välja. Samuti aitavad mitmed meie teenused leevendada uuringus tuvastatud kitsaskohti ettevõtetel.
Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle taga on pigem Euroopa ladude täitmine ning üldisest välisnõudluse kasvust on veel vara rääkida,“ selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe.
Pea 70% ettevõtetest näeb, et kasumlikkus sel aastal kasvab või jääb samale tasemele mullusega. Kõige olulisem küsimus tööstusettevõtete jaoks on konkurentsivõime tagamine, mida pidas suurimaks riskiks 80% ettevõtetest. „Seda võime ka ise kinnitada ja siin võime tunnustada nutikamaid ettevõtjaid, kes on sellel teel kasutanud EISi abi oma tegevuste võimendamiseks. On see siis innovatsiooni ja arendustegevuste riskide vähendamiseks mõne toetusmeetme kasutamine või uute turgude leidmiseks ekspordi võimaluste kasutamine,” kommenteeris Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kliendihalduse juht Eero Liivandi.
Investeeringute maht kasvab sel aastal veidi üle 7% ja pea pooled ettevõtted plaanivad veidi rohkem investeerida kui mullu, kuid samas oli ettevõtete valmisolek tootearendusse investeerida eelmise aastaga võrreldes 12% langenud. „See on koht, millesse on jätkuvalt vaja konkurentsivõime tagamiseks investeerida. Investeeringute poolelt jäi silma ka see, et suurettevõtted on investeeringute kasvu osas optimistlikumad ja keskmistel ning väikestel ettevõtetel on pigem võimekuse küsimus piiranguks. Seda oleme ka ise täheldanud, et nõudluse vähenemine, sisendhindade ja intresside kasv on keskmistel ja väikestel ettevõtetel just käibevahendite juhtimise väljakutseks muutnud,” ütles Liivandi. Olenemata tootearenduse skoobist ja valdkonnast on infotehnoloogilise komponendi arendamine oluline trend, kuna digitehnoloogiad on tihtipeale võimaldajaks mõne valdkondliku ülesande lahendamisel.
Investeeringute osas tõi 23% vastajatest välja, et süsiniku jalajälje mõõtmine on prioriteet. „Ka see on üks konkreetsetest tegevustest, mida töötleva tööstuse ettevõtted saavad Rohetoetuse abil lahendada,” kommenteeris Liivandi.
Ligi pool uuringus osalenutest tõi välja, et nad ootavad riigilt suuremat tuge digitaliseerimise ja automatiseerimise osas. Siin soovitame kindlasti kasutada meie digiauditi ja digitoetuse võimalusi.
Tehisintellekti kasutuselevõtu (ka karptoodete näol) positiivne mõju tulemuslikusele on mitmete uuringutega tõestatud, hetkel oleme AI kasutamises Euroopa Liidu viimaste seas. Lisaks on vähe projekte ka teistes uute tehnoloogialiikide lõikes nagu nt VR, suurandmete analüütika jms.
EIS aitab uute turgude leidmisel
Olulistest sihtturgudest langesid müügimahud enim Skandinaavias, peamiselt toovad ettevõtted välja just Soome ja Rootsi, mis näitab meie majanduse tugevat seotust põhjanaabritega. Varasemast aktiivsemalt tegelevad tööstusettevõtted uute turgude otsimisega. „Võrreldes aasta taguse ajaga on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10%. See tähendab, et tänasega plaanib 53% tööstusettevõtetest laieneda uutele turgudele ja see on väga hea märk. Peamine uus sihtriik, mille suunas ettevõtted töötavad, on Saksamaa,“ ütles Kirsimäe. Teised enim huvi kasvatanud uued turud olid uuringus Prantsusmaa ning USA. “Meil on olemas ekspordinõunikud nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka USAs ja vahetu tugi, et sinna turgudele siseneda või laieneda,” ütles Liivandi.
Veel üks tähelepanek uuringust oli, et küberrünnaku ohtu ärimudelile hinnatakse madalalt. Samas need ettevõtted, kes on pidanud sellega kokku puutuma (keda oli uuringu järgi 14%) hindasid seda kriitiliselt tähtsaks, kuna sellega kaasnevad äri järjepidevuse tõrked ja arvestatavad kulud. Siin julgustaks ettevõtteid panustama küberturvalisuse toetuse abil.
Ka digilahenduste fookusvaldkonnas on üheks prioriteetsuunaks küberturvalisusele suunatud süsteemide teadus-ja arendustegevus. Äärmiselt oluline on panna rõhku küberturbe infrastruktuurile, kuna uuemad tehnoloogiasuunad toovad järjest enam esile küberohte.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringuga saab tutvuda siin ning EISi teenuste osas soovitame uurida lähemalt https://eas.ee/ari-arendamine/