Tööstusjuhtide sõnul ei sünni Eesti edu väikeriigi mõtteviisist: „Klient ei küsi kunagi, mitu inimest Eestis elab.“
Eesti tööstuse järgmine konkurentsieelis ei saa sündida ainult AI abil saavutatud efektiivsusest. Olulisem on võime liikuda väärtusahelas kõrgemale, kasutada targemalt andmeid ja tehisaru ning reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui rahvusvaheline konkurents.
Just sellele keskendus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetatud tööstussektori innovatsioonikonverents Industry 5.0, mis tõi eelmisel nädalal Rakverre kokku Eesti juhtivad tööstusettevõtted, tootmisjuhid ja innovatsioonieksperdid. Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kasvatada Eesti tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ajal, mil ainult automatiseerimisest ja efektiivsusest enam ei piisa.
Konverentsilt jäi kõlama selge sõnum: ekspordiedu ei sünni mõtteviisist, et Eesti on väike ja võimalused seetõttu piiratud. Nagu võttis tabavalt kokku ABB Eesti juht Jukka Patrikainen: „Klient ei küsi kunagi, mitu inimest Eestis elab.“ See tähendab tema sõnul, et välisturgudel ei määra edu riigi suurus, vaid ettevõtte võime pakkuda kliendile päriselt väärtust.
Investeeringud ei tähenda ainult automatiseerimist
Mitmed konverentsil esinenud ettevõtted on tugevalt ekspordile suunatud. Näiteks Võrumaal tegutseva puidutööstusettevõtte Barrus tegevjuhi Martti Korki sõnul moodustab ettevõtte eksport täna pea kogu käibe. Ettevõte on investeerinud tootmise arendamisse 35 miljonit eurot, kuid Kork rõhutas, et investeering ei tähenda ainult tootmisliinide arendamist või automatiseerimist. „Vähemalt sama oluline on panustada andmetesse, töötajatesse ja kogukonna loomisesse, sest just see aitab kasvatada lisandväärtust ja ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet,“ märkis ta.
Rahvusvaheliste kontsernide puhul tähendab lisandväärtuse kasvatamine ka sisemist konkurentsi teiste üksustega. Eesti tehased peavad uute mandaatide saamiseks end teadlikult positsioneerima ja tõestama eelkõige kvaliteedi, tarnekindluse ning tootlikkuse kaudu.
Jeld-Wen Eesti tehase juht Artur Ševtšuk sõnastas selle lihtsalt: „Kui viid oma ühiku hinna alla, tahab klient lõpuks ka odavamat toodet. Küsimus on selles, kuidas ise väärtusahelas kõrgemale liikuda.”
Lisaks ekspordile olid käesoleva aasta konverentsi fookusteemad:
Tööstusettevõtete ambitsioon ja innovatsiooni roll. Arutleti, kuidas tööstus kasvatab ambitsiooni, loob uusi tooteid ning tugevdab väärtusahelaid.
Tehnoloogia rakendamine tootmises. Fookuses oli automatiseerimine, robotiseerimine ja praktilised digilahendused tootmises.
Küberturvalisus ja usaldusväärne tööstus. Räägiti riskidest ja ründekindlast tööstuskeskkonnast.
Eestist ei saa masstootjat ja see polegi eesmärk
Konverentsi aruteludes kõlas korduvalt mõte, et Eesti ettevõtted ei saa ega peagi konkureerima masstootmises. Meie tugevus on mujal: kiiruses, paindlikkuses ja nutikuses. Saetööstuse ja bioenergeetikasektorile tehnoloogilisi seadmeid valmistava masinaehitusettevõtte Hekotek juhatuse liikme Margo Muzakko sõnul on nende märksõnaks sageli nn rätsepalahendus.
„Välisturgudel loeb, et oleme paindlikud ja saame toota just seda toodet, mida klient vajab. Me ei suuda Eestisse kunagi maailma masstoote vajadusi täitvat tehast tuua,“ ütles Muzakko.
Sama mõtet rõhutas ka Orkla Eesti juht Kaido Kaare. Tema hinnangul on Eesti tootjate suurim eelis välisturgudel just paindlikkus, kiirus ja võime teha otsuseid kiiresti olukorras, kus suuremates organisatsioonides võivad samad protsessid võtta märksa rohkem aega.
Kaare sõnul peab innovatsiooniga kaasnema ka julgus katsetada ja eksida. „Eesti töötlev tööstus on keerulisest majanduskeskkonnast hoolimata jätkuvalt elujõuline, sest siin on olemas kompetents, investeerimisvalmidus ja soov asjad ära teha.“
Allhankijast kõrgema lisandväärtusega partneriks
ETS NORD juht Urmas Hiie rõhutas, et Eesti tööstuse järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas ettevõtted julgevad liikuda allhankija rollist kõrgema lisandväärtusega lahenduste suunas. „Edukas eksport vajab kohalikke olusid tundvat müügitiimi, paremat turumõistmist ja selget missiooni, et saavutada skaleeritavus,“ ütles Hiie. Mõtteviisi muutmisel tõi ta positiivse näitena välja ka EISi innovatsiooni töötoas osalemise.
„Industry 4.0 oli täielik automatiseerimine, Industry 5.0 tuleb tagasi selle juurde, et inimene peab olema protsessis osanik. Masstootmise eesmärgist oleme jõudnud maksimaalse kohandamiseni, peab tegema täpselt seda, mida kliendil vaja,“ märkis Hiie.
Tema toodud eluline lugu võttis konverentsi mõtte hästi kokku. „Läksin kunagi praktikale vasaratehasesse. Meister ütles, et tuleb toota rohkem lukke – mida aga oligi NSVLis juba liigagi palju. Mida rohkem tootsime, seda kehvemini tehasel läks. Täna tuleb toota lisandväärtust.“
Industry 5.0 konverents, millest võttis osa ligi 350 inimest, keskne sõnum oligi just see: konkurentsivõime ei sünni sellest, et teha rohkem sama asja odavamalt. Edu tuleb võimest luua kliendile targemaid, paindlikumaid ja suurema lisandväärtusega lahendusi.
Kvaliteetse tööstussektori innovatsioonikonverents Industry 5.0 nimel panid seljad kokku valdkonna arengust huvitunud organisatsioonid, kelleks tänavu olid MKM, ITL, EIS, VIROL, EML, TalTech, AIRE jt.
Artikli fotod: Raigo Pajula