Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga.
Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest
Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega.
Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud äppide loomise nimetamine.
Digitaliseeritud tööpinkide ja robotite osa ettevõtte tootmisprotsesside etappides
64%-l küsitletud ettevõtetest on ettevõttes arvutiga juhitavaid masinaid, 36%-l ei ole. Need vahekorrad on täpselt samad, mis 2019 aasta uuringus. Arvutiga juhitavate masinate osakaalud ettevõtete tootmisprotsessi etappides ei ole praktiliselt muutunud – suurema rühma (28%), moodustavad ettevõtted, kus arvutiga juhitavad masinad moodustavad kuni 20% tootmisprotsessi etappidest. Kerge positiivne tendents siiski paistab kolmes tootmisvaldkonnas – toiduainete tööstus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus ning metalli- ja transpordivahendite tootmine.
Tootmisprotsesside digitaliseerimise kerge edasiminek paistab olevat suurem eelkõige suurtes ettevõtetes, vähem ka muudes ettevõtte suuruse rühmades, v.a. 26-49 töötajaga ettevõtted.
Edasised plaanid tootmisprotsesside digitaliseerimisel
Radikaalset muutust plaanides ei ole, pigem on plaanid veidi tagasihoidlikumad kui aasta tagasi. Kui 2019. aastal nende protsessidega alustati/jätkati, siis nüüdseks peakski nende osakaal olema vähenenud.
Üldisemad tagasihoidlikumad plaanid avalduvad kõigis valdkondades. Samuti on erinevates ettevõtete suuruse rühmades ning plaanide tagasihoidlikum tase ei sõltu olemasolevast digitaliseerimise tasemest, ehk on läbiv kõigis digitaliseerituse gruppides.
Põhjendustes, miks lähema 2 aasta jooksul digitaliseerimisega ei tegeleda on endiselt peamiseks vajaduse puudumine. Teise põhjendusena püsib enama automatiseerimise võimaluste puudumine. Nimetatud kaks põhjust on peamised kõigis tootmisvaldkondades. Mõnevõrra taandunud on pangalaenu mittesaamise argument ja seda kõigis tootmisvaldkondades. Tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete valdkonnas on mõnevõrra taandunud ka infopuuduse argument. Sarnane põhjuste muster tüüpiline enamikele ettevõtete suuruse rühmadele.