Tulemused: välisinvesteeringute keskus tõi Eestisse mullu üle veerand miljardi euro
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisinvesteeringute keskuse toel tegi 2024. aastal Eesti kasuks positiivse investeerimisotsuse 21 välisinvestorit, kes kavatsevad riiki tuua 254 miljoni euro väärtuses investeeringuid ning luua siia üle 600 kõrgepalgalise töökoha.
Välisinvesteeringute keskus suhtleb iga-aastaselt sadade võimalike investoritega. Eestisse visiidile jõudis keskuse toel mullu koguni 123 välismaist ettevõtjat. Kuigi aasta tõi välisinvesteeringute vaates ka ootamatusi, püsib üldine kliima välisinvesteeringute tegemiseks Eestis keskuse hinnangul jätkuvalt hea ning lähiaastatel on oodata suurinvesteeringute hoogustumist.
“Välisinvesteeringute mahud on 2020. aastast liikunud kasvavas tempos. Nüüd tuli jõnks allapoole, mis tähendab stabiliseerumist. Veerand miljardit eurot on välisinvesteeringute keskuse jaoks väga korralik tulemus, suutsime seatud eesmärgid täita 90% ulatuses hoolimata Ericssoni investeeringu ärajäämisest,” ütles välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto (pildil).
Kuigi positiivsete investeerimisotsuste arv oli 2024. aastal väikesem kui eelneval kahel aastal, oli investeerimisprojektide keskmine rahaline maht seejuures suurem. 80% investeerimisprojektidest olid tööstusinvesteeringud, ülejäänud 20% moodustasid IT, teenuskeskuste ja finantsvaldkonna ettevõtete investeeringud.
Kogu investeerimisotsuste mahust ligikaudu 60% (8 projekti) olid täiesti uued Eestisse tehtavad välisinvesteeringud, 40% (13 projekti) siin juba tegutsevate väliskapitalil ettevõtete jätkuinvesteeringud. Suurimas mahus investeeringuid tehti mullu Singapurist, millele järgnesid Jaapan, Šveits, Holland ja Norra.
“2024. aasta positiivsete investeerimisotsuste seas võib ära nimetada näiteks Norra meretuuleparkide arendaja Deep Wind Offshore’i plaanitava investeeringu, mis on seotud nende eduka osalemisega kahel suurel meretuuleparkide rajamise oksjonil Eestis. Samuti on headeks näideteks Šveitsi ravimitööstuse Acino kavandatav jätkuinvesteering Põlvasse ning Rootsi elektroonikavaldkonna ettevõtte Inissioni järgmise investeerimisetapi elluviimine,” rääkis Vänto.
“Välisinvesteeringute koondnumbreid vaadates on Eesti viimase 10 aasta jooksul ka absoluutnumbrites olnud edukam välisinvesteeringute maandaja kui meist märksa suuremad Baltikumi lõunanaabrid. Kuigi neljanda kvartali riiklik statistika ei ole veel koos, teame täna, et pärast taasiseseisvumisaja rekordaastat, mil välisinvesteeringuid tuli Eestisse enam kui 4 miljardi ulatuses, on 2024. aasta oluliselt tagasihoidlikuma tulemusega,” selgitas Vänto.
Riikide konkurents välisinvesteeringutele on muutunud väga tihedaks ja tugevas positsioonis püsimiseks on Vänto sõnul oluline iga eristuv stiimul, mida saame välisinvestori meelitamiseks välja pakkuda. “Eelmisel aastal sündinud otsus hoogustada Eestisse suurinvesteeringute tegemist 160 miljoni eurose toetusmeetme abil on vajalik ja riigi majandusele kasulik samm, mille positiivset mõju nii välisinvesteeringute mahule kui ka siinsete ettevõtete suurinvesteeringute õhutamisele saame ilmselt näha juba lähiaastatel,” kommenteeris Vänto.
2023. aastal aitas välisinvesteeringute keskus Eesti kasuks langetada investeerimisotsuseid 336 miljoni euro väärtuses. Sellele eelneval aastal ulatus keskuse vahendatud välisinvesteeringute maht 351 miljoni euroni ning 2021. aastal 194 miljoni euroni.
Välisinvesteeringute keskus on tegutsenud üle 30 aasta ning selle eesmärgiks on aidata kasvatada Eesti majandust. Fookuses on eelkõige kapitalimahukate strateegiliselt oluliste tööstusinvesteeringute Eestisse meelitamine, mis toetavad kohalike väärtusahelate arengut ning aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti. Keskuse töölaual oleva 20 suurima investeerimisprojekti kogumaht on ligikaudu 5 miljardit eurot – tegu on projektidega, mille puhul ei ole investor sihtriigi osas veel otsust teinud ning kus Eesti pingutab selle nimel, et maandada need siia.
Kuna suurte tööstusprojektide realiseerumine võtab sõltuvalt keerukusest 2-3 aastat, on välisinvesteeringute keskus oma tulemustes arvestanud ka projektide mahtu etapiviisiliselt mitme aasta vältel. See tähendab, et nii mõnegi Eesti kasuks tehtud investeerimisotsuse kogumaht võib olla kordades suurem, kui konkreetse aasta tulemused seda peegeldavad.