Ükssarviku hoiatus: H2Electro teeb vesiniku tootmises revolutsiooni
Eesti ettevõttele H2Elektro, mis valmistab vesiniku tootmiseks vajalikke komponente, avanesid uksed pikaajaliseks koostööks Lõuna-Koreas. Tänane suur koostööprojekt loob hea pinnase tulevikus veel suuremate ettevõtetega nagu Hyundai või Toyotaga koostööks, loodab ettevõtte asutaja ja tegevjuht Henrik Hal.
H2Electro valmistab rohelise energia ehk vesiniku tootmiseks vajalikke komponente. Täpsemalt tähendab see, et ettevõtte Tartu piloottehases toodatakse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri üksikelemente ehk keraamilisi rakke (cell – ingl. k) ning virnasid (stack – ingl. k).
„Meie innovatsioon peitub uudsetes materjalides,“ toonitas Hal. „Teine oluline aspekt on see, kuidas me neid rakke toodame.“ Ettevõttel on Tartu Teaduspargis 250 m2 pinda, kus kõrgtemperatuursetes ahjudes etapiviisiliselt mainitud rakud valmivad, mis on täna maailmas silma jäänud oma kvaliteedi, efektiivsuse ja stabiilsuse poolest.
Innovaatiline lahendus ja tehnoloogia on ettevõttele toonud juba esimese suurema partneri Lõuna-Koreas. Hal ei saa küll kahjuks välja tuua ettevõtte nime, küll aga seda, et tegu on virnatootjaga, kes nende loodud keraamilisi rakke kasutab enda tootmises ning teadus- ja arendustöös. Samuti on H2Electrol edasimüüjad Jaapanis. Kahe Aasia riigi koostööpartnerid vahendavad H2Electro toodet täna ka kohalikele tööstusettevõtetele, konglomeraatidele nagu Toyota Group ja Hyndai.
Kuna Lõuna-Korea ja Jaapan on vesiniku kasutuses Eestist väga palju ees, sõnas Hal, siis seetõttu ongi nende pilk suunatud just neisse riikidesse. „Meil ei ole Eestis täna veel ühtegi vesinikutanklat,“ tõi Hal välja lihtsa näite, täpsustades, et Alexela on hetkel esimest küll Tallinnasse ehitamas ja seda sellel aastal ka avamas. Jaapanis ja Lõuna-Koeras on see aga juba normaalsus. Ka igapäevatoimetusteks kasutatav elekter toodetakse Jaapani tiheasutustes majapidamistele vesinikust, illustreeris ta.
Pärmil paisuv vesinikuturg
Ettevõtte juhi sõnul on H2Electro toote järgi nii Euroopa Liidus kui ka Aasias suur huvi. Nii on lisaks Lõuna-Korea suurettevõttele, kellega EISi abiga sai käed löödud, praegu koostööläbirääkimised pooleli veel Prantsusmaal ning potentsiaalse turuna nähakse ka Saksamaad. Lisaks on neil partner ka Taanis, koostööd tehakse seal ettevõttega DynElectro, ja Eestis Eesti Energia tütarettevõttega Enefit Solutions.
Enefit Solutionsiga sõlmis H2Electro kevadel ka lepingu, mis on koostöö aluseks vesiniku tootmise jaoks vajaliku seadme ehk elektrolüüseri arendamiseks. Augustis alustasid partnerid aktiivse tööga. „Saades Eestis kohapeal tugeva partneriga lõpptoodet arendada ja ehitada, annab see operatiivsuse ja ajalise kokkuhoiu. Samuti annab koduturul suurpartneri olemasolu omakorda kindlustunde ka välisturgudel.“
Kindlustunnet ja tootmisvõimekust on vaja, sest Hal´i sõnul kasvab vesinikuturg järgmise 10 aasta jooksul ligi 1000 korda. „Ma ei tea täna isiklikult ühtegi tööstussektorit, mis kasvaks lähiajal tuhandekordselt. Kui aastal 2022 toodeti elektrolüüsereid ca 1 GW, siis aastaks 2030 peab olema nende toomisvõimsus 590 GW aastas, et täita kliimaeesmärke, mida on Euroopa ja teised arenenud maad paika pannud, et üle minna fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale,“ selgitas Hal lähituleviku perspektiivi.
Venemaa alustatud sõda Ukrainas suurendas neid eesmärke H2Electro juhi sõnul veegi, sest lisaks kliimaga seotud muredele tekkis küsimus gaasi kättesaadavuses. „Euroopa tahab olla sõltumatu. Energiasõltumatu olemine tähendab, et endal peavad olema tootmisüksused. Peab olema piisav tuule- ja päikeseenergia varustuskindlus, millest on võimalik omakorda väärindada vesinikku, millest tehakse ammoniaaki ja metanooli,“ mainis Hal, viidates ka Paldiskisse tulevale ammoniaagitehasele.
H2Electro asutaja ja tegevjuht Henrik Hal. Foto: Signe Sillasoo
Sihiks kasvada ükssarvikuks
Kui H2Electro ülemaailmsest vesinikuturust 1-2% endale saaks, oleks see ettevõtte juhi sõnul kolossaalne. „Ma ei julge neid nulle isegi välja öelda,“ toonitas ta. Hetkel on vesinikuga seotu aga siiski veel võõras inimestele.
„Valdkonda investeerimiskindlus ei ole täna investoritel suur. Ei saada veel aru, miks seda teha. Ma olen justkui usukuulutaja,“ lausus Hal, kuigi nii poliitikud kui meedia on vesinikutehnoloogiast rääkinud ja Eestisse on tulemas ka esimesed suured investeeringud. Lisaks mainitud Paldiski ammoniaagitehasele rajatakse Pärnusse ka metanoolitehas, tegu on miljardilise investeeringuga. Hal´i sõnul on vesinikutehnoloogia kasutuselevõtt möödapääsmatu.
Nõudlus H2Electro pakutud komponentidele järele on suur juba täna erinevates tootmistes – ammoniaagi- ja metanoolitootmises, tuumajaamades, terasetööstuses. Et Hal´i sõnul saaks aga öelda, et ettevõttel läheb väga hästi, selleks võiks tema sõnul juurde tulla veel mõned suured lepingud ja partnerlused, sarnased koostööd nagu täna Enefit Solutionsiga.
„Eesmärk on viia ettevõtte käibenumbrid ikkagi sadadesse miljonitesse. Potentsiaal selleks on meil täna olemas, et olla üks järgmisi Eesti edulugusid,“ viidates ükssarvikuks ehk miljard dollarit väärt ettevõtteks pürgimisele. Partnerid, kellega koostööst ettevõte unistab, on samuti suured, Toyota, Hyndai ja SK Group on mõned, kellega Hal´i sõnul võiks koos Aasias turgu vallutada.
Ettevõte kaasab 4,5 miljoni euro suurust investeeringut
Tööd tänaste lepingute sõlmimiseks ja koostööpartnerite leidmiseks on tehtud 3,5 aastat. Täpselt nii vana on ettevõte H2Electro, mis sai alguse 2021. aastal. „Läksin aastaid tagasi kokku saama Tartu Ülikooli professori, keemik Enn Lustiga, kuna ma nägin juba toona, et vesinik ja salvestamine on äri. See on tulevikumuusika ja sellesse sektorisse on mõistlik panustada,“ rääkis Hal ettevõtte algusest.
Nii sõlmitigi kolm aastat tagasi Tartu Ülikooliga esimene raamleping, mis hõlmas uudsete materjalide välja töötamist, kuna see kompetents on Keemia instituudi materjaliteaduskonnas väga tugev. Koostöö on sujunud suisa nii hästi, et täna on ettevõtte 10st töötajast kuus valdavalt Tartu Ülikooli Keemia instituudi taustaga teadlased.
Ühise töö tulemusel on täna ettevõttel toode ja tootmine valmis, meeskond koos ja hästi toimiv ning ka esimesed koostööpartnereid olemas ja kliendilepingud allkirjastatud ning uusi on järjest juurde tulemas. Kokku on ettevõte tänaseks koos toetustega kaasanud 4,4 miljonit eurot. Hetkel on H2Electro juurde kaasamas 4,5 miljoni euro suurust investeeringut.
TASUB TEADA
H2Electro
Arendab tahkeoksiid elektrolüüsi rakke, mis on mõeldud kasutamiseks tööstuslikus keskkonnas.
Töötajaid: 10. 60% töötatest on Tartu Ülikooli Keemia instituudi taustaga.
Kaasatud investeeringuid: 4,4 miljonit eurot
Tootmisvõimsus ja -eesmärk: 2025. aastal toota 5000 elementi, 2026. aastal 10 000 elementi ja üleülejärgmisel aastal 50 000 elementi. Sealt edasi plaanitakse liikuda masstootmisesse.
Konkurents: valdkonnas tegutseb veel teisigi ettevõtteid: Bloom Energy Ameerikas, Sunfire Saksamaal, Haldor Topsoe Taanis ja Elcogen ning Stargate Hydrogen Eestis. Et turg on Henrik Hal´i sõnul suur, siis ei tunta, et ollakse üksteisele otseselt konkurendid.
h2electro.com/
Loo ja fotode autor: Signe Sillasoo, lugu ilmus algselt Trade with Estonia lehel.