Uudised

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Estonia) valis värskes taotlusvoorus välja 4 uut kosmosevaldkonna iduettevõtet – Babayte, Spiral Hydrogen, MS Forest ja Energy Risk Service – kes saavad igaüks 60 000 euro suuruse arendustoetuse, millest pool tuleb Euroopa Kosmoseagentuurist ning pool vastavalt Tartu ja Tallinna linnadest. Taotlusvoorus esitles oma ideid ESA BIC Estonia konsortsiumile üksteist tugevat kandidaati. Nende hulgast valiti välja neli ettevõtet, kuigi algselt oli plaanis vastu võtta vaid kolm. Sügisvoorus on inkubaatoris vaba koht veel ühele ettevõttele. Toetust saavad ettevõtted: Babayte (Tartu) arendab BabAI Orbitali – pardal töötavat AI-moodulit väikestele satelliitidele, mis aitab vältida kokkupõrkeid. Spiral Hydrogen (Tartu)

Mis maksab elekter kümne aasta pärast? Millal muutuvad intressimäärad ning kas majanduslanguse põhi on käes? Need küsimused jäid seekordsel Tuulelohe lennu majanduskonverentsil lahtiseks, aga väga paljudes teemades valitses ka konsensus. Me teame, mis suunas peame oma majandusega liikuma, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin. Seekordsel majanduskonverentsil kostis pea igas paneelis, et see mis tõi meid siia, ei vii meid edasi. Me oleme jõudnud oma riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinna, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on tagumine aeg lükata sisse järgmine käik liikumaks väärtusahelas kõrgemale.

12. aprillil tähistati rahvusvahelist kosmoselendude päeva ning Eestit külastas ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tööstusdirektor Geraldine Naja, kes kohtus meie kosmosetööstusega. ESA tööstuse, hangete ja kommertsialiseerimise eest vastutav Naja sõnas e-Eesti Esitluskeskuses toimunud kosmosetööstuse sümpoosionil, et Eesti on üks väiksemaid ESA liikmesriike aga vaatamata sellele väga edukas olnud. „ESAga koostööd teinud ettevõtete arv on aasta aastalt hoogsalt kasvanud ning seda väga erinevates valdkondades,” rääkis Naja. Eraldi tõi ta välja näiteks küberturvalisuse valdkonna, kus ESAga teevad koostööd muuhulgas sellised Eesti ettevõtted nagu Guardtime, Cybernetica, Spaceit. „Eesti kosmosetööstuses  on väga arenenud ka maa jälgimise tehnoloogiates, näiteks Kappazeta, Datel, Valuespace – samuti erinevad ülikoolid,”

Kaheksa Eesti ettevõtet osalevad sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN) Baltic Industry Days seminaril. Neile tutvustatakse koostöövõimalusi ning iga ettevõtte jaoks toimuvad eraldi kohtumised CERNi tehniliste osakondadega, kes on vastavate ettevõtete võimekusest huvitatud.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul on ürituse eesmärk tuua kohale ennekõike ettevõtted, kellel on potentsiaali CERNiga koostööks. „Mul on hea meel, et nii mitmed Eesti ettevõtted on CERNi pakutavatest võimalustest huvitatud. CERN pakub meie ettevõtetele võimalusi innovaatiliste projektidega tegelemiseks ja nende teadmusmahukuse suurendamiseks,“ märkis Kraam. Visiidil osaleva Krakuli tehnoloogiajuhi ja juhatuse liikme Kristjan Tozeni sõnul on nad alustanud CERNiga läbirääkimisi võimaliku koostöö osas ning visiidil

Rahvusvaheline tööstuskontsern Harju Elekter valiti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) finantskomitees madalpinge jaotusseadmete raamhanke võitjaks. Lepingu maht on üle miljoni euro ja see sõlmiti kolmeks aastaks võimalusega seda pikendada. “Hankel osalemine oli väljakutsuv nii konkurentsi kui ka tehnilise võimekuse tuvastamise vaates. CERNi puhul on tegu kliendiga, kelle ootused nii insenertehnilisele kompetentsile kui ka protsesside toimivusele ning toodete kvaliteedile on oluliselt kõrgemad, kui turul tavapäraselt nõutakse,” lausus AS-i Harju Elekter Elektrotehnika müügijuht Dmitri Tarassov. Tema sõnul oli hankel edukaks osutumisel olulisteks eeldusteks pidev ja korrektne kliendisuhtlus ning edukalt läbitud tehase audit. “Me suutsime kliendile tõestada, et nii Harju Elektri protsesside kui ka

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba