Uudised

Helen Staak, Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonnajuht räägib tervisetehnoloogia sektori väljakutsetest 2026. aastal, eriti Saksamaal, ning toob esile, mida Eesti saab pakkuda nende ületamiseks.   Vananev elanikkond ühes krooniliste haiguste laieneva levikuga suurendab aasta-aastalt kulusurvet ja see on toonud tervishoiu seisu, kus efektiivsuse kasvatamise vajadusest ei saa üle ega ümber. Mida aasta edasi, seda enam näeme, et tegu on ühiskondliku vastupidavuse proovikiviga, mis vajab ühelt poolt uuendusi, ent teisalt tuleb need ellu viia viisil, mis tükati ebaefektiivset, teisalt siiski toimivat ja eluks ju hädatarvilikku süsteemi liialt ei raputaks. Tervisetehnoloogia – digitaalsed lahendused, meditsiiniseadmed, tehisintellekt, biotehnoloogia, personaalmeditsiin – ei ole siin

IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole ammu enam lihtsalt osa ärist, sellest on saanud struktuurne võimekus, mis määrab, kuidas ühiskonnad toimivad, kuidas ettevõtted väärtust loovad ja kuidas riigid majanduslikku konkurentsivõimet kujundavad. Seda kinnitavad ka algavat aastat iseloomustavad trendid. Vaid mõned märksõnad – tehisarupõhised arendusplatvormid, konfidentsiaalne andmetöötlus, integreeritud süsteemid ja turvalisuse ümberkujundamine – need kõik on strateegilised valdkonnad, millega suuremad organisatsioonid ja riigidki peavad arvestama. Gartner prognoosib, et 2026. aastaks kasutab üle 80% suurettevõtetest tehisintellekti vähemalt ühes kriitilises äriprotsessis. Võrdluseks – neli aastat tagasi kasutas tehisarulahendusi vaid viiendik ettevõtetest, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld. Globaalne IKT-maailm

Prantsusmaa liigub jõuliselt süsinikuneutraalsuse suunas ning on viimastel aastatel käivitanud rea meetmeid, mis muudavad ehitus- ja renoveerimisturgu kiiresti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Prantsusmaa ekspordinõunik Steve Cesse sõnul loob see Eesti ettevõtetele selge võimaluste akna seal äri teha. Ambitsioonikas rohesiht kujundab kogu ehitussektorit Prantsusmaa eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on käivitanud mitu laiaulatuslikku programmi. Riigil on kasutusel nii ehitusnormid kui ka finantsmeetmed, mis suunavad uusi ja renoveeritavaid hooneid kasutama madala süsinikujalajäljega materjale ning energiasäästlikke lahendusi. RE2020 regulatsioon seab rangemad nõuded hoonete energiatõhususele ja materjalivalikule. Lisaks teatas valitsus 2021. aastal 30 miljardi euro suurusest investeerimisplaanist, mille eesmärk on arendada uusi rohetehnoloogiaid

Esimesed kümme erialaliitu said riigilt tuge, et aidata oma valdkonna ettevõtetel jõuda uutele välisturgudele, kasvatada ekspordikäivet ja suurendada Eesti konkurentsivõimet. Toetus on üks riiklikest ekspordimeetmetest, et siin välja töötatud innovaatilised tooted ja teenused jõuaksid maailma kiiremini ja mõjusamalt. Fotol toetust saanud Eesti Merendusklastri juht Ragmar Saksing Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on ekspordile suunatud ettevõtted Eesti majanduse süda. „Eesti majanduse kasv ja jätkusuutlikkus sõltuvad suuresti just eksportivatest ettevõtetest, sest üle 75 protsendi meie majandusest põhineb ekspordil. Mul on hea meel, et esimesed kümme erialaliitu on saanud toetuse oma eksporditegevuste ja rahvusvahelise haarde laiendamiseks. Koos tegutsedes on ettevõtetel suurem jõud

Eesti suuremaid puidust akende ja uste tootjaid Lasita Aken on aastaid olnud tuntud eelkõige kvaliteetse käsitöö ja täpse insenerimõtte sümbioosi poolest. Ettevõtte tegevjuht Karl-Martin Rammo ütleb, et nende ekspordi kasv ei sünni kiirete võitude, vaid läbimõeldud ja kestlike otsuste toel. „Strateegiliselt toimetame täna koduturul Eestis ja lähiturgudel Soomes, Rootsis ja Lätis,“ kirjeldab Rammo. „Jätkuvate kasvuplaanidega oleme astunud samme mitmetele teistelegi välisturgudele laienemiseks, millest ehk võimsaim on Põhja-Ameerika, aga ka väiksemad Lääne-Euroopa riigid.“ Lasita Akna senised ekspordisuunad kinnitavad, et ettevõte eelistab kasvada stabiilselt, mitte riskides kiire laienemise nimel kvaliteedis järeleandmisi teha. Rohepööre kui usaldusväärsuse alus Skandinaavia turgudel on keskkonnasõbralikkus muutunud vaikimisi

Üks tuntumaid Eesti toidutootjaid, järgmisel aastal oma 80. juubelit tähistav Salvest, kasvatab jõudsalt eksporti. Kui mullu moodustas eksport ettevõtte 23,1 miljonilisest käibest 26% siis lähiaastatel loodetakse ekspordi kasvule veelgi hoogu juurde anda, mida toetavad ka plaanitavad investeeringud. Ligi aasta ettevõtet juhtinud Jaanus Aali sõnul keskendub Salvest oluliselt ekspordile. „Juba 2025 moodustab meie mahust 30% eksport. Usun, et paari järgmise aasta jooksul liigub see number 35% ja 40%-ni,“ sõnas ta. Müügikasvu prognoosib ettevõte nii Soomes, Rootsis, Inglismaal, Portugalis kui ka Araabia maades. Lisaks on fookuses ka Saksamaa, kus tuuakse 2026. aastal turule erinevaid jaekaubandustooteid. Ühelt poolt toidab enesekindlust Aali sõnul eelnevate