Uudised

Kui Eesti ettevõtted räägivad Lõuna-Koreast, siis nähakse seda sageli suure, kauge ja konkurentsitiheda turuna. Vähem räägitakse sellest, miks Korea ettevõtted ise Eesti vastu huvi tunnevad ning milliseid võimalusi nad siit otsivad. EISi Lõuna-Korea ekspordinõunike Soonhee Bae ja Soyoung Imi sõnul on huvi Eesti vastu viimastel aastatel kasvanud mitmes valdkonnas. Eesti tugevused täiendavad Korea tugevusi Nõunike sõnul on Eesti ja Korea ettevõtetel sageli erinevad, kuid üksteist hästi täiendavad tugevused. „Eesti ettevõtted on sageli innovaatilised, paindlikud ja tehniliselt tugevad. Korea ettevõtted toovad omakorda kaasa tööstusliku võimekuse, suure mastaabi ning tugeva elluviimisvõime,“ selgitab ekspordinõunik Bae. Just seetõttu nähakse Eestis partnerit, kellega koos uusi

26. mail toimus Tallinnas neljandat korda rahvusvaheline Aafrika ärifoorum, mille eesmärk on tugevdada majanduskoostööd Eesti ja Aafrika vahel ning luua uusi ärivõimalusi. „Aafrika riikide kiire majanduskasv ja huvi meie digilahenduste vastu muudab Eesti-Aafrika majandussuhete arendamise järgneval kümnendil väga perspektiivikaks. Hea meel on tervitada siin üle 350 ettevõtja ja poliitikakujundaja,“ ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov oma kõnes. Tema sõnul on järgmine konkreetne samm suhete arendamisel Eesti saatkonna avamine Nairobis. „Saatkond on sild, mis aitab toetada Eesti ettevõtteid Aafrikasse eksportimisel ja tutvustada Aafrika ettevõtetele Eestit,“ lisas Vseviov. Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna Aafrika Vabariigis Daniel Schaer rõhutas, et seekordse ärifoorumi eesmärk on

Euroopa meretööstuses on praegu hetk, kus julgeolek, uued suured riiklikud- ja erainvesteeringud, tarneahelate ümberkujunemine ja rohetehnoloogiate vajadus liiguvad korraga samas suunas. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse jõuda senisest tugevamalt nii lähiriikide kui ka maailma meretööstuse miljarditesse ulatuvatesse väärtusahelatesse, tõdeti möödunud nädalal Tallinnas toimunud ja EISi korraldatud merendusteemalisel sihtturu seminaril. Seminar tõi kokku üle 130 merendus- ja tööstussektori esindaja Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Taanist. Seminari avasõnad öelnud Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipuse sõnul on Läänemere piirkonna meretööstuse väärtusahelad täna väga tihedalt integreeritud ning globaalses konkurentsis püsimiseks ei piisa enam üksikute ettevõtete pingutustest. „Laevandus on rahvusvaheline turg, kus konkureerivad terved piirkonnad, mistõttu

Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some

9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.

Euroopa Liit ja India leppisid 27. jaanuaril New Delhis kokku kaubandus- ning julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. Kaubandusleppe eesmärk on vähendada või kaotada tollimakse 96,6% ulatuses ELi kaupade ekspordi väärtusest Indiasse. India vähendab tollimakse järk-järgult 7–10 aasta jooksul. EISi India ekspordinõuniku Vinod Basliyali hinnangul on tegemist Eesti ettevõtete jaoks olulise arenguga, kuid läbimurre ei sünni automaatselt. „Tegu on väga olulise uudisega ning ma loodan, et see toob kaasa suuri muutusi ELi ja India majandussuhetes,“ ütles ta. Eesti eksport Indiasse on kasvuteel India ei ole Eesti jaoks veel suur eksporditurg, kuid selle osatähtsus kasvab. Praegu on Eesti eksport Indiasse tugevaim puidumassi ja puittoodete,