Uudised

Enne suvist hingetõmbeaega jätkub Brüsselis töö täistuuridel. Euroopa Liidu institutsioonides kujundatakse otsuseid, mis mõjutavad Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda veel aastaid. Alates 1. juulist 2026 täidab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ülesandeid Iirimaa, kelle juhtimisel keskendub Euroopa Liit järgmise kuue kuu jooksul mitmele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele prioriteedile. Nende hulka kuuluvad Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, investeeringute suurendamine, kaitsetööstuse arendamine ning järgmise pikaajalise ELi eelarve ettevalmistamine. Kuigi eesistumine kestab vaid pool aastat, kujundatakse selle jooksul mitmete algatuste poliitilised suunad, mille mõju ulatub järgmisse kümnendisse. Eesti ettevõtete jaoks tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele arengutele. Industrial Accelerator Act – Euroopa uus tööstuspoliitika Üks olulisemaid seadusandlikke

EY välisinvesteeringute atraktiivsuse uuringu kohaselt näevad investorid Eesti peamiste tugevustena konkurentsivõimelist maksukeskkonda, head elukvaliteeti ja turvalisust ning lihtsat asjaajamist. Samas tulevad Eesti puhul selgelt esile ka kitsaskohad, mis mõjutavad riigi konkurentsivõimet: kõrge energiahind, turu väiksus, rahastuse kättesaadavus ja makromajanduslik ebakindlus. EY korraldatud iga-aastasest uuringust selgub, et 34% välisinvestoritest näeb Eesti suurima eelisena konkurentsivõimelist maksusüsteemi, 26% head elukvaliteeti ja turvalisust, 24% asjaajamise lihtsust ning sama palju innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse taset. „Eesti äritegevuse lihtsus ja kiirus ning panus innovatsiooni eristavad meid ülejäänud Euroopast. Samas on meie lähinaabrid Läti ja Leedu jõudnud järele mitmes praktilises teguris. Näiteks taristu kvaliteeti toob naabrite puhul eelisena

Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse. Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus. Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks. Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused Martti

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab tänasest uue kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille maht ulatub 24 miljoni euroni. Toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada nende innovatsioonivõimekust. Julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitsevõime arendamise vajadusest lähtudes avab EIS kaitsevaldkonnale suunatud taotlusvooru, kus toetuse suurus jääb vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avaneb Eestil praeguses julgeolekuolukorras erakordne võimalus pöörata see majanduse veduriks, arendades kohapeal tugevat kaitsetööstust.  „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi abil on 14 ettevõtet alustanud kõrge lisandväärtusega globaalselt konkurentsivõimeliste toodete arendust. Programmi üheksanda üldvooru ja toiduvaldkonna erivooru tulemusena investeeritakse uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisse kokku ligi 26 miljonit eurot, millest toetus moodustab ligi 17 miljonit. „On mõned valdkonnad, kus arendustöö ja selle kommertsialiseerimine arenevad maailmas praegu eriti kiiresti ning kus kõige innovatiivsematel Eesti ettevõtetel on õnneks samuti huvi ja potentsiaali. Õnnestumise korral on mõneski projektis võimalik silmapaistev rahvusvaheline läbimurre, mis loob suured eeldused nii ekspordi hüppeliseks kasvuks kui ka jätkuprojektideks,“ ütles EISi teadus-arendustegevuse ja innovatsiooniosakonna juht Mart Toots. Programm annab rahvusvahelisel turul oodatud keeruliste ja kallite

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) seab aastateks 2026–2028 keskseks eesmärgiks Eesti ettevõtete teadmusmahukuse ja ekspordivõimekuse kasvu ning tööjõu tootlikkuse suurendamise. Selleks suunab EIS Eesti majandusse igal aastal ligikaudu 600 miljonit eurot ning liigub meetmepõhisest toetuste jagaja mudelist arengu finantseerija rolli suunas. Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamine eeldab kiiret kohanemist maailmamajanduse muutustega, tehnoloogilise murrangu ärakasutamist ning ettevõtete võimet leida kasvu uutel turgudel. EISi tegutsemise uued suunad lähtuvad sellest, et suurimat majanduslikku mõju loovad teadmusmahukad tooted ja teenused, tugev ekspordivõimekus ning investeeringud, mis tõstavad tootlikkust. „Avaliku sektori roll on suunata ressursid sinna, kus mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele on suurim. EIS liigub teadlikult arengu