Uudised

Kui Eesti ettevõtted räägivad Lõuna-Koreast, siis nähakse seda sageli suure, kauge ja konkurentsitiheda turuna. Vähem räägitakse sellest, miks Korea ettevõtted ise Eesti vastu huvi tunnevad ning milliseid võimalusi nad siit otsivad. EISi Lõuna-Korea ekspordinõunike Soonhee Bae ja Soyoung Imi sõnul on huvi Eesti vastu viimastel aastatel kasvanud mitmes valdkonnas. Eesti tugevused täiendavad Korea tugevusi Nõunike sõnul on Eesti ja Korea ettevõtetel sageli erinevad, kuid üksteist hästi täiendavad tugevused. „Eesti ettevõtted on sageli innovaatilised, paindlikud ja tehniliselt tugevad. Korea ettevõtted toovad omakorda kaasa tööstusliku võimekuse, suure mastaabi ning tugeva elluviimisvõime,“ selgitab ekspordinõunik Bae. Just seetõttu nähakse Eestis partnerit, kellega koos uusi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudab suuremahuliste investeeringute toetuse ettevõtetele kättesaadavamaks. Minimaalne investeering langeb 100 miljonilt 70 miljonile eurole ning eelisarendatavate projektide lävend algab edaspidi 35 miljonist ja kaitsetööstuses 20 miljonist eurost.  Suuremahuliste investeeringute toetus on osa valitsuse majanduskasvu kavast. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse väljastatava toetuse eesmärk on tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tugevdada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.  „Suurinvesteeringud ei jõua meile iseenesest. Konkureerime ka naabritega, nii et peame looma tingimused, mis annavad ettevõtetele kindluse valida oma järgmise tehase, arenduskeskuse või tootmisliini asukohaks just Eesti. Lävendite langetamine annab rohkematele investoritele, sealhulgas ka kaitsetööstusele, võimaluse oma investeerimisplaane siin ellu viia,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.   Muudatused teevad meetme kättesaadavaks ka väiksematele projektidele, mis on Eesti majanduse jaoks mõjusad, kuid liiga suured, et kvalifitseeruda

Enne suvist hingetõmbeaega jätkub Brüsselis töö täistuuridel. Euroopa Liidu institutsioonides kujundatakse otsuseid, mis mõjutavad Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda veel aastaid. Alates 1. juulist 2026 täidab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ülesandeid Iirimaa, kelle juhtimisel keskendub Euroopa Liit järgmise kuue kuu jooksul mitmele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele prioriteedile. Nende hulka kuuluvad Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, investeeringute suurendamine, kaitsetööstuse arendamine ning järgmise pikaajalise ELi eelarve ettevalmistamine. Kuigi eesistumine kestab vaid pool aastat, kujundatakse selle jooksul mitmete algatuste poliitilised suunad, mille mõju ulatub järgmisse kümnendisse. Eesti ettevõtete jaoks tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele arengutele. Industrial Accelerator Act – Euroopa uus tööstuspoliitika Üks olulisemaid seadusandlikke

EY välisinvesteeringute atraktiivsuse uuringu kohaselt näevad investorid Eesti peamiste tugevustena konkurentsivõimelist maksukeskkonda, head elukvaliteeti ja turvalisust ning lihtsat asjaajamist. Samas tulevad Eesti puhul selgelt esile ka kitsaskohad, mis mõjutavad riigi konkurentsivõimet: kõrge energiahind, turu väiksus, rahastuse kättesaadavus ja makromajanduslik ebakindlus. EY korraldatud iga-aastasest uuringust selgub, et 34% välisinvestoritest näeb Eesti suurima eelisena konkurentsivõimelist maksusüsteemi, 26% head elukvaliteeti ja turvalisust, 24% asjaajamise lihtsust ning sama palju innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse taset. „Eesti äritegevuse lihtsus ja kiirus ning panus innovatsiooni eristavad meid ülejäänud Euroopast. Samas on meie lähinaabrid Läti ja Leedu jõudnud järele mitmes praktilises teguris. Näiteks taristu kvaliteeti toob naabrite puhul eelisena

15.–19. juunini toimub Pariisis rahvusvaheline kaitse- ja julgeolekumess Eurosatory 2026, kus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) korraldatud Eesti ühisstendil osaleb 15 kaitsetehnoloogia ettevõtet ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit. Eesti ettevõtted esitlevad lahendusi küberkaitsest ja tehisintellektist kuni droonide, droonitõrje, luure- ja seiresüsteemide, taktikalise side ning robootikani. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud digiriigina ning edukate tehnoloogiaettevõtete sünnikohana. Viimastel aastatel on üha enam Eesti iduettevõtteid ja tehnoloogiaettevõtteid suunanud oma fookuse kaitsetehnoloogiatele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, kus olulised märksõnad on töökindlus, vastupidavus ja praktiline kasutatavus. „Euroopa julgeolekuolukord on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning see on suurendanud nõudlust tehnoloogiate järele, mis on kiiresti kasutusele võetavad,

Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse. Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus. Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks. Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused Martti