Uudised

25. veebruarini saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust teadus-​ ja arendustöötajate tööjõukulude katmiseks. Toetus on mõeldud selleks, et Eesti ekspordis kasvaks keerulisemate toodete ja teenuste osakaal, mille eest globaalsel turul enam makstakse, säilitades olemasolevaid ja luues uusi teadus-​arendustöötaja töökohti. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja 2025. aasta teisel poolel teadus-​arendustegevusega seotud töötasult arvestatud tulumaksust. Tegu on ühe lihtsamini ja kiiremini taotletava ettevõtlustoetusega, milleks läheb ainult kümmekond minutit. Ettevõtjalt küsitakse minimaalselt lisainfot ning rahastusotsused tehakse Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes. Toetuse saamisega ei kaasne ettevõttele aruandluskohustust. Toetus on vooruline ning seda saab taotleda korduvalt, ka sama spetsialisti palgakulude katteks. Praeguses voorus moodustavad seni

Kolm Eesti kaitsetööstusettevõtet sõlmisid Saudi Araabias Riyadhis toimunud rahvusvahelisel kaitsetööstusmessil World Defense Show 2026 uued koostöölepped, kinnitades Eesti kaitsetööstuse kasvavat rahvusvahelist haaret. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu korraldatud ühisstendil osales sel korral messil kokku kümme Eesti ettevõtet. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu sõnul kinnitas World Defense Show 2026 selgelt, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelised ning suudavad pakkuda küpseid ja integreeritavaid tehnoloogilisi lahendusi. „Kolm messil sõlmitud koostöölepet näitavad, et Eesti ettevõtteid nähakse usaldusväärsete partneritena nii Lähis-Idas kui ka Aasias. Meie tugevus peitub paindlikkuses, kiiretes arendustsüklites ja võimes ühendada erinevad

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Poola ekspordinõuniku Daniel Bajeri sõnul annab äsja valminud Poola turule sisenemise strateegia Eesti ettevõtetele praktilise raamistiku, kuidas siseneda Euroopa Liidu ühte suuremasse ja kiiremini arenevasse majandusse. Strateegia on tellitud Eesti Välisministeeriumi poolt ning annab Eesti ettevõtetele strateegilise ülevaate Poola turust: riiki kirjeldatakse kui Kesk-Euroopa võtmetähtsusega logistika- ja tootmiskeskust, mille tugevusteks on makromajanduslik vastupidavus, kasvav ostujõud ja mitmekesine tööstusbaas. Strateegia koondab ülevaate Poola ärikeskkonnast, Eesti ja Poola kaubandussuhetest, regulatiivsetest ja tööjõuturu eripäradest, avaliku sektori hangetest ning hindab üheksa sihtsektori atraktiivsust Eesti eksportijate vaates. „Poola on Euroopa Liidu kuues suurim majandus ja oluline logistika- ning tootmiskeskus Kesk-Euroopas.

Eesti kaitsetööstusel on tänases keerukas olukorras harukordne ajaaken enda toodete aktiivseks müümiseks Euroopa tasemel. Sõja lõpp Ukrainas ja Euroopa eeldatav võimetus protektsionistlikke arenguid täiel määral vältida võivad selle akna aga õige pea koomale, kui mitte kinni lükata, kirjutab Rene Ehasalu, Eesti Kaitsetööstuse klastrijuht. Rahvusvaheline julgeolekuolukord on algava aasta künnisel üha pingelisem ja sõdade-konfliktide uudised täidavad meie uudiseetrit. Reaalsete sõjaliste konfliktide taustal ja tulemusena on toimumas mitmesugused pikaajalise mõjuga protsessid, mis kujundavad ümber maailmakorra, milles oleme harjunud elama. Nii võis näiteks äsja lugeda meie põhjanaabrite presidendi Alexander Stubbi vaadet lähematele aastakümnetele, kus maailmakorra muutumisel on kolm erinevat tulevikustsenaariumit, millest positiivseim hõlmab

Eesti arhitektuuribüroo TEMPT ja selle asutaja, arhitekt Mihkel Urmet, on viimase viie aastaga kujunenud Skandinaavia turul arvestatavaks tegijaks puidust ja moodulipõhise arhitektuuri vallas. See, mis sünnib Tallinnas või Ruhnus Urmeti arhitektuurse ideena, valmib unikaalse lahendusena Eesti majatehastes ja püstitatakse Skandinaavias. Arhitekti ärimudel tõmbab kaasa ka teised Eesti ettevõtjad ning teenib Eesti riigile enam tulu, kui see vaid ühe arhitektuuribüroo loominguga võimalik oleks. Urmeti kõige värskem projekt on viinud ta hiljuti Norra põhjatippu Røsti saarele, kus on valmimas tema projekteeritud eramu. Norras rajatakse ainult vundament, kogu ülejäänud protsessi juhitakse Eestist: arhitektuur, puitelementide ja -moodulite tootmine, logistika ning ehituse koordineerimine. „Røst on

EIS avab 5. jaanuaril rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlusvooru, mille eelarve on 2026. aastaks 400 000 eurot. Riiklikku tuge saavad suurima majandusliku mõjuga rahvusvahelised konverentsid, kokku jätkub vahendeid 13-14 konverentsi toetamiseks. EIS toetab rahvusvaheliste konverentside korraldamist Eestis ja nende turundamist välisturul, et kasvatada Eestisse saabuvate kõrgema maksevõimega väliskülastajate hulka ning suurendada Eesti tuntust välisturgudel. „Konverentside välisdelegaat toob uuringute järgi Eestisse ligikaudu 1000 eurot, mis on kolm korda rohkem puhkuseturisti kulutatud keskmisest. Samuti mõjutab konverentsil saadud mulje meie riigist külastajaid puhkusereisile naasma ning võtma kaasa ka sõpru ja peret,“ ütles EISi turismi fookusvaldkonna juht Orvika Reilend. Toetust saab taotleda teaduslikele, eri- või