Uudised

Innovatsioonist räägitakse palju. Häid ideid, tehnoloogiaid ja ambitsiooni on ettevõtetes sageli rohkem, kui välja paistab. Ometi juhtub ikka ja jälle, et algatused ei jõua päriselt ellu või ei hakka tööle nii, nagu oodati. Allpool on kuus mustrit, mis tulevad eri sektorites korduvalt esile. Kui neist aru saada, on lihtsam liikuda ideetasandilt päris väärtuseni: kasutusele võetud lahenduse, selge ärilise tulemuse või toimiva muutuseni organisatsioonis. 1. Organisatsioon ei ole juurutamiseks valmis Tehnoloogia võib olemas olla, kuid valmisolek juurutada jääb nõrgaks. Puuduvad oskused ja kompetentsid, mis aitaksid muudatusi läbi viia, ning sageli pole ka piisavalt aega, et inimesi kaasata. Töötajate vastuseis ei tule

Riik avab uue toetuse, mis aitab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel koostöös teadlastega arendada uudseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti algatatud meede suunab IT-sektorisse 1,5 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu alates 12. jaanuarist. Küberturvalisuse innovatsioonitoetuse pikaajaline eesmärk on kujundada Eestis elujõuline ja teaduspõhine küberturvalisuse sektor, kus tegutsevad tulevikku vaatavad ettevõtted, kelle teenuste järele on tugev nõudlus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri  Tankler tõi välja, et toetus on mõeldud eeskätt innustamiseks ettevõtetele, kes seni ei ole süsteemselt teadus- ja arendustegevusega tegelenud. „See annab võimaluse saada praktiline kogemus koostööst

Eesti kaitsetööstusel on tänases keerukas olukorras harukordne ajaaken enda toodete aktiivseks müümiseks Euroopa tasemel. Sõja lõpp Ukrainas ja Euroopa eeldatav võimetus protektsionistlikke arenguid täiel määral vältida võivad selle akna aga õige pea koomale, kui mitte kinni lükata, kirjutab Rene Ehasalu, Eesti Kaitsetööstuse klastrijuht. Rahvusvaheline julgeolekuolukord on algava aasta künnisel üha pingelisem ja sõdade-konfliktide uudised täidavad meie uudiseetrit. Reaalsete sõjaliste konfliktide taustal ja tulemusena on toimumas mitmesugused pikaajalise mõjuga protsessid, mis kujundavad ümber maailmakorra, milles oleme harjunud elama. Nii võis näiteks äsja lugeda meie põhjanaabrite presidendi Alexander Stubbi vaadet lähematele aastakümnetele, kus maailmakorra muutumisel on kolm erinevat tulevikustsenaariumit, millest positiivseim hõlmab

Rohetehnoloogia areng on jõudnud faasi, kus seda ei käsitleta enam üksnes osana keskkonnapoliitikast. Need on lahendused, millega vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja kriitilistest toormetest, hajutada riske ning hoida kontrolli strateegiliste tarneahelate üle. Rohetehnoloogiad aitavad toota rohkem kohapeal, paindlikumalt ja ennustatavamalt. Need on omadused, mis on geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas muutunud määravaks. Küsimus ei ole enam selles, kas rohetehnoloogiaid arendada, vaid kuidas neid kasutada viisil, mis tugevdab Euroopa ja Eesti julgeolekut ning vähendab haavatavust väliste šokkide suhtes. Geopoliitika ja ettevaatlikumate kapitaliturgude mõju Geopoliitiline olukord on muutnud rohetehnoloogiad Euroopa jaoks selgelt strateegiliseks küsimuseks. Energiakriisid, tarneahelate katkestused ja kasvav konkurents kriitiliste tehnoloogiate pärast on

1. detsembril avanes Ida-Viru ettevõtjatele võimalus taotleda toetust Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmetest, kokku on investeeringuteks jagada 30 miljonit eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab kaks taotlusvooru: ühe väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teise suurinvesteeringuteks. Mõlemas voorus toimub taotlemine jooksvalt, kuni eelarve on ammendunud. „Uute taotlusvoorude avamine ja paindlikumad tingimused annavad ettevõtjatele Ida-Virumaal senisest suurema kindluse oma ambitsioonikate investeeringute elluviimiseks. Eesmärk on iga õiglase ülemineku fondist ette nähtud euro Ida-Virumaa heaks tööle panna ning luua siia kõrge lisandväärtusega tootmist, uusi töökohti ja elavdada seeläbi kogu maakonna majandust,“ sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Väike- ja keskmise suurusega

Eesti jätkusuutlikku suuhooldust edendav bränd Fresmy on astunud olulise sammu alustades eksporti Rootsi, Ungarisse, Tšehhi Vabariiki ja Kreekasse. Koostööpartnerid leiti Bologna Cosmoprof ilumessilt, kus Fresmy on osalenud Eesti ühisstendiga viimasel kahel aastal. Fresmy OÜ tegeleb looduslike suuhooldustoodete arendamise, tootmise ja müügiga. Ettevõtte eesmärk on pakkuda keskkonnasõbralikke alternatiive traditsioonilistele toodetele, vähendades plastiku kasutamist ja edendades jätkusuutlikkust. Fresmy keskendub koostisele, jättes välja ebavajaliku, sest tervislik elu algab tervest suus. „Cosmoprof messid, kus me saavutasime tunnustusi mõlemal aastal, andsid meile suurepärase võimaluse tutvustada oma tooteid väljaspool Eestit ja leida partnereid, kes hindavad keskkonnasõbralikke suuhoolduse tooteid,“ ütles Fresmy asutaja ja ettevõtte juht Marko Kurg.