Uuring Eesti argilliidist biogeense metaangaasi puuraugus (in situ) tootmise võimalikkuse tõestamiseks, 2014
Biogeense gaasi tootmise alusuuringu teise etapi eesmärgiks on sõnastada eeldused, mis tulenevalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) pikkadest ja keskpikkadest prognoosidest, sõltumatutest uuringutest ja rahvusvahelistel energiaturgudel tegevate ettevõtete hinnangutest võivad tähendada täiendavate metaankütuste kasutuselevõtu vajadust Eesti energiabilansis ja regioonis laiemalt.
Küsimus Eesti argilliidist biogeense gaasi leostamise võimalusest kerkis esile 2011. aastal seoses mitmete projektidega, milles uuriti biomassi, biokütuste, biogaasi ja biometaani kasutuselevõttu elektri ja soojuse hajatootmisel ning transpordikütuste tootmisel. Taastuvkütuste arendamine on sageli kallis ja toetusi vajav tegevus. 2011. aastal ilmunud USA Energy Information Agency kildagaasi ülemaailmsete varude hindamise raportis (EIA World Shale Gas Assessment 2011) on Eesti tähistatud kui geoloogiliselt sobiv piirkond, seetõttu on oluline uurida ka argilliiti kui gaasi lähtekivimit. Eelpool mainitud uuringuid kasutatakse uue Energiamajanduse Arengukava (ENMAK) koostamisel.
Uuring on osa EAS-i poolt avaliku hanke korras tellitud tegevustest, kus BiotaP OÜ akrediteeritud labori ja projekti teadusjuhtide poolt määratakse katsetega argilliidi mikroobikoosluse metagenoom ja selle põhjal metaangaasi tootmise eeldused puuraugus kohapeal (in situ).
Raportis on vaatluse all:
- metaani kättesaadavus argilliidist toitainetega leostamise teel, et aktiveeridaselles leiduvad mikroorganismidga;
- biogeenselt saadud metaani kasutatavus võrreldes Venemaal toodetud maagaasi ja biogaasiga;
- biogeense metaani tulevase tootmistehnoloogia keskkonnamõjud ja nende vastavus Euroopa Liidu (EL) direktiividele ning CEN (European Committee for Standardization) ja Eesti standarditele.
Uuringus ei vaadelda USA-s tormiliselt areneva termogeense päritoluga kildagaasi tootmise siirdamist Eesti oludesse. USA-s on kildakihtide paksus 60–120 meetrit. Kildagaasi tootmisel purustatakse kivim 1,5–5 km sügavustes puuraukudes pärast horisontaalpuurimist hüdraulilise löögi, kemikaalide ning liiva või keraamiliste osakeste lisamisega. Vabanenud nafta ja gaas kogutakse kokku. Eestis on argilliidikihindi sügavus 20–200 m, keskmise paksusega 5 m.
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, kas sobivate tingimuste (pH, rõhk, mikroorganismide kooslus) koosmõjul on võimalik kivimi orgaanikast in situ metaangaasi toota. Analoogiliste, suhteliselt madalal paiknevate ja vähese küpsusega kiltade metaanitekitamise võime ärakasutamist tuntakse maailmas biogeense gaasi tootmisena.
Suurim biogeense metaani tootmisala asub USA-s Suure Järvistuga piirnevas Antrim Shale maardlas, mis on oma 8000 puurauguga USA suuruselt neljas maardla. Alates 2011. aastast on ka Rootsi ettevõte Grippen Oil/Gas AB Eesti argilliidiga päritolult sarnastes, nn Alum Shale lademetes tulemuslikult biogeenset gaasi puurimisega tootnud. Niisuguste puuraukude probleemiks on aga madal tootlikkus, mida on võimalik bioleostamisega tõsta.