Loomemajanduse uuring: kultuur hoogustab aina enam majandust ning panustab rahvusvahelistumisse ja eksporti
Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringust selgub, et loomemajandusel on kaalukas roll Eesti kultuuris, hea elukeskkonna loomisel ning piirkondade arengus. Kasvanud on sektori kogutulu ja ettevõtete arv ning panus eksporti ja rahvusvahelistumisse. Uuring valmis EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel ning koostöös Kultuuriministeeriumiga.
„Loomemajandusel on tähtis roll Eesti kultuuri säilitamisel ja edendamisel. Nagu värske uuring välja toob, annavad kultuur ja looming aina enam olulist lisaväärtust ka meie majandusele, panustades rahvusvahelistumisse ning eksporti,” rääkis kultuuriminister Tiit Terik. „Loomingu kaudu saame muu hulgas kujundada Eesti mainet välisturgudel ning edendada turismi. Loomemajanduse valdkond on oluline töökohtade ja heaolu looja ning suurendab ühiskonna sidusust,“ lisas ta.
Värske uuring kajastab, kuidas on aastatel 2015–2019 muutunud Eestis loomeettevõtete arv, müügitulu ja töötajate arv ning milline on sektori eksporditulu ja olulisus Eesti majandusarengus. Esmakordselt analüüsiti ka tööjõukulusid ja kasumlikkust, mis võimaldab täpsemalt arvutada loomemajanduse sektoris toodetavat lisandväärtust.
„17 aastaga, mil loomemajanduse sektori majandusarengut oleme jälginud ja analüüsinud, on väga palju arenenud kultuurivaldkonna töötajate ettevõtlusoskused. Paranenud on koostöö loomemajanduse eri valdkondade ettevõtete vahel, aga ka muude majandusharude ettevõtetega. Samas on loomemajandussektori kasv olnud aeglasem kui üldine Eesti majanduse areng – sektoris loodud lisandväärtus on 2,2 protsenti Eestis toodetud sisemajandus kogutoodangust,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Aastatel 2015–2019 kasvas loomemajanduse sektori kogutulu ja ettevõtete arv. 2019. aastal oli loomemajanduse sektori kogutulu ligi 1,9 miljardit eurot, mis moodustas 2,6 protsenti Eesti ettevõtete müügitulust. Nelja aastaga on sektori tulud suurenenud 26 protsenti. Suurenenud on ka riigi toetus sektorile – kui 2015. aastal toetas avalik sektor loomemajanduse tugistruktuure, ettevõtteid ja asutusi 193 miljoni euroga, siis 2019. aastal 262 miljoni euroga. Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus oli 2019. aastal 605,5 miljonit eurot.
Loomemajandusettevõtete ja asutuste arv kasvas nelja aastaga ligikaudu 25 protsenti ning kokku oli neid 2019. aasta seisuga üle kümne tuhande. Sektoris oli hõivatud üle 28 000 inimese ehk umbes 4,2 protsenti Eesti töötavast rahvastikust.
Tunduvalt on nelja aastaga kasvanud loomemajandussektori eksport. Kui 2015. aastal oli see 293 miljonit eurot, siis 2019. aastal 411 miljonit eurot. Sektor on muutunud üha globaalsemaks ja interdistsiplinaarsemaks, jätkub lõimumine teiste kultuuri- ja majandusvaldkondadega ning sageli tegutsevad ettevõtted ja loovisikud korraga mitmes valdkonnas.
Eesti loomemajanduse sektorit on kaardistatud 4-aastase vahega viiel korral. Esimene kaardistus toimus 2005. aastal. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Arhitektuur
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Film ja video
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Ringhääling
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Disain
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Etenduskunstid
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Kirjastamine
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Kasitöö
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Muuseumid
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Raamatukogud
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Kunst
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Meelelahutustarkvara
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Muusika
- Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus – Reklaam