Vaata peasisu

Uuring omavalitsuste senisest projektikogemusest, lähiaja plaanidest ning ootustest loodavale maakondlikule arengukeskusele, 2003

EASi ja KredExi ühendasutus
30. mai 2003
2 min

Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel Uuringukeskus Faktum poolt interneti küsitlusena. Küsitlusele vastas 81 omavalitsust, kes valiti võrdselt kõigist maakondadest.

Peaaegu kõik küsitletud omavalitsused (94%) on viimase kahe aasta jooksul projektidega lisaraha taotlenud. Samas on EL vahenditest finantseeritud projekte viimase kahe aasta jooksul läbi viinud veidi alla poole omavalitsustest. Välisprojektide läbiviimise kogemus on otseselt seotud omavalitsuse suurusega: maakonnakeskustest on välisprojekte läbi viinud 92%, muudest linnadest 60% ning valdadest vaid 26%. Vastavalt omavalitsuse elanike arvule on omavalitsuse välisprojektide läbiviimise kogemuse varieerumine veelgi ilmekam: üle 5000 elanikuga omavalitsustest on välisprojekte läbi viinud 90%, 2000-5000 elanikuga omavalitsustest 39%, 1000-2000 elanikuga omavalitsustest 19% ja alla 1000 elanikuga omavalitsustest vaid 14%.

Enim kasutatud rahastamisallikad on järgmised:

  • Keskkonnainvesteeringute Keskus – 57% omavalitsustest;
  • Regionaalprogrammid (k.a. Hasartmängumaksu investeeringud) – 48% omavalitsustest;
  • Hasartmängumaksu Nõukogu – 43% omavalitsustest;
  • Kultuurkapital – 20% omavalitsustest;
  • Phare (erinevad programmid) – 20% omavalitsustest;
  • ISPA – 10% omavalitsustest;
  • Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus – 6% omavalitsustest;
  • Põhjamaade Ministrite Nõukogu – 5% omavalitsustest.

Küsitluses osalenud omavalitsustel paluti nimetada kolm projekti, mida omavalitsus kavatseb lähiajal ellu viima hakata. Kõige enam (56) nimetati renoveerimisprojekte, neist 26 olid seotud haridusasutuste renoveerimisega. Uute ehitiste rajamist mainiti 15 korral, tee- ja tänavate ehitust 11 korral. Väga palju (45) on kavas ka keskkonnaprojekte. Peaaegu sama palju (43) plaanitakse ellu viia projekte mis on seotud elukeskkonna parandamisega (rekreatsioon, turism, interneti kättesaadavus jms). 10 korral nimetati noorsooprojekte, samuti 10 korral ettevõtluse arendamisega seotud projekte. Muude valdkondade projektikavatsusi mainiti alla viie juhu.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust

Tagasi üles