Välistalendi lugu: Brasiilia teadlane Luísa Czamanski Nora, PhD, loob Eestis teedrajavat biotehnoloogiat
Work in Estonia jagab inspireerivate välistalentide lugusid.
Kõige värskemas neist jagab Luísa Czamanski Nora oma kogemusi elust ja töötamisest riigis, mis väärtustab ja investeerib teadusesse, toetab ettevõtlust ja pakub uudishimulikele lõputult avastamisrõõmu.
Aga kuidas saab Brasiilia teadlane planeeti päästvaid lahendusi genereerida teisel pool maakera? Loe edasi artiklist:
Ühel kaunil maikuu teisipäeval Tallinnas said 120 inimest tulevikust aimu – üsna sõna otseses mõttes. Latitude59 konverentsil maitses valitud seltskond laboritingimustes kasvatatud ja keskkonda säästvaid alternatiive loodust kurnavatele koostisosadele. Need uued rasvad ja õlid, mida toodavad palmi- või veiste asemel mikroobid, on välja töötanud Eesti biotehnoloogia idufirma ÄIO. Täpsemalt öeldes on need välja töötanud ÄIO andekad teadlased. Üks neist säravatest mõtetest on dr Luísa Czamanski Nora. Pärit Brasiiliast, kus ta omandas São Paulo Ülikoolis (Universidade de São Paulo) magistri- ja doktorikraadi molekulaarbioloogias. Praegu töötab Luísa ÄIOs Tallinnas tüveinsenerina, juhtides pärmitüvede arendamist, mis toodavad erinevat tüüpi õlisid.
Aga kuidas sattus üks Brasiilia teadlane pool maailma eemal arendama planeeti päästvaid pärmitüvesid?
See konkreetne teekond algas 2021. aastal, kui Luísa doktorantuuriõpingud Brasiilias katkesid pandeemia tõttu – ülikool suleti ning tal ei olnud võimalik laboris oma katseid lõpetada. Umbes samal ajal võtsid temaga ühendust dr Nemailla Bonturi ja dr Petri Jaan Lahtvee seoses teadustööga, mille Luísa oli kirjutanud magistriõpingute ajal. Vestlus viis stipendiumipakkumiseni, et lõpetada doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech). Varsti pärast seda sündis ÄIO TalTechi spin-off’ina ning Luísa otsustas jääda Tallinna, et aidata üles ehitada ettevõtet, mis on nüüdseks saanud biotehnoloogia teerajajaks.
Loomingulised lahendused sünnivad mitmekesistest vaatenurkadest
Täna on Luísa täielikult sulandunud Eesti idufirmade ökosüsteemi, töötades kolleegidega üle kogu maailma – mitte ainult Brasiiliast ja Eestist, vaid ka Kanadast, Itaaliast, Armeeniast, Iraanist, Indiast ja Pakistanist. Ta kirjeldab tööõhkkonda väga dünaamilisena. “Muidugi on väljakutseid,” tunnistab ta. “Igal kultuuril on oma suhtlusviis. Meie, brasiillased, kipume kiiresti avanema ja sidemeid looma, samas kui eestlased on reserveeritumad ja nende avanemiseks võib kuluda kuid.” Ilmselgelt ei õnnestu Eestil taas pääseda “kinnise rahva” mainest (toimetaja märkus: me võiks vist lihtsalt sellega leppida). “Aga samal ajal rikastab see tööprotsessi väga palju,” jätkab Luísa. “Igal kultuuril on ühest ja samast probleemist erinev arusaam ja seetõttu ka erinevad lahendusviisid. Kuna idufirmade töökeskkond on väga kiire, aitab see oluliselt kaasa loovatele lahendustele. Iga päev toob uue õppetunni.”
Muutustega toimetuleku ilu avastamine
Erinevused Luísa elus nüüd ja varem ei piirdu vaid tööeluga. Umbes 400 000 elanikuga Tallinn on nagu täiesti uus maailm, kui oled harjunud São Paulo rohkem kui 11 miljoni elanikuga. “Mulle väga meeldib, kui rahulik, turvaline ja puhas see linn on ning kui lihtne on siin liikuda,” ütleb Luísa.
Eesti väiksusel on ka teisi eeliseid. Väikese riigina, kus on väga suur idufirmade kogukond – Eestil on teadaolevalt kõige rohkem ükssarvikuid elaniku kohta –, mõjub see Luísale kohana, mis toetab ettevõtlikkust. “On väga lihtne kohtuda inimesega, kes saab sind tutvustada edukate idufirmade, nagu Skype’i, Wise’i või Veriffi, asutajatele,” ütleb ta. “See teeb idufirma kasvatamise palju lihtsamaks. Ka digiriigina, kus bürokraatiat on vähe, on kõik oluliselt lihtsam.” Samas kinnitab Luísa meie kahtlusi, et Brasiillasena on Eestis kõige raskem harjuda talvega. Kuid mitte külmaga – suurimaks takistuseks on pimedus. “Igal talvel õpin uue nipi, kuidas vältida hooajalist depressiooni.” Ent kõik kaalub selle üles. “Ma armastan seda, et siin saab üsna sageli näha virmalisi,” ütleb Luísa. “Mulle väga meeldivad suvised valged ööd ning see, kuidas iga aastaaeg toob nii palju erinevusi. Olen märganud, et mitte ainult linn ei muutu, vaid ka inimesed muutuvad aastaaegade vaheldudes – ja nende muutustega toime tulemine on olnud tõeliselt ilus kogemus.”
Naiste võimestamine loodus- ja täppisteadustes
Olles reisinud ja elanud üle kogu maailma, võib kindlalt öelda, et Luísal on arvestatav kogemus erinevate elu- ja töökeskkondade võrdlemisel. Ja Eesti paistab selles silma. “Kõige ahvatlevam Eestis teaduses töötamise juures on tunne, et sind teadlasena väärtustatakse,” ütleb ta. “Tunnen, et tööturg austab teadlasi ja investeerib teadusesse.” Kui jutuks tuleb suur “elevant toas” – sooline ebavõrdsus teaduse ja tehnoloogia valdkonnas –, tunnistab Luísa selle olemasolu, kuid jääb siiski lootusrikkaks. “Jah, meil on veel pikk tee minna. Aga vähemalt minu kogemus on olnud selline, kus minu panust on austatud ja seda ei ole kahtluse alla seatud lihtsalt seetõttu, et olen naine. Meie idufirmas on enamus juhtivatel positsioonidel naised, sealhulgas tegevjuht, ja see on väga inspireeriv.”
Oma kogemusele tuginedes ei kõhkle Luísa julgustamast naisi teaduse ja tehnoloogia rahvusvahelisele teekonnale astuma. “Ma proovin alati teaduse sõna levitada, kui kohtan noori tüdrukuid,” ütleb ta. “Teadus on võimaldanud mul reisida üle kogu maailma, elada kolmel mandril, kohata erinevaid inimesi ja kultuure ning kasvada mitte ainult professionaalselt, vaid ka inimesena.”
Ja kuigi ta hoiatab teadlase elukutse idealiseerimise eest – “See on uskumatult raske kõigile, eriti naistele, ja nõuab palju vaeva ja pisaraid” – usub Luísa kindlalt, et just seetõttu ongi vaja rohkem tüdrukuid teadusteed valima. “Sest ei ole mitte midagi, mida naised ei suuda teha, ja on midagi tõeliselt ilusat selles, kui tead, et teed midagi head planeedi jaoks ja avaldad positiivset mõju.”
Originaalartikkel inglise keeles Work in Estonia blogis.