Värske juhtimisuuring: Eesti juhid teavad, kuidas organisatsiooni edasi viia, kuid plaanide elluviimine sageli toppab
Valminud on EISi tellitud ning Tartu Ülikooli majandusteadlaste ja OÜ LevelLab läbiviidud Eesti juhtimisvaldkonna uuring, mis annab põhjaliku ülevaate, kuidas Eesti ettevõtteid ja organisatsioone juhitakse, kuidas juhid muutustega kohanevad ning millised praktikad toetavad nende vastupidavust ja konkurentsivõimet. Uuring näitab, et Eesti juhtidel on üha selgem arusaam sellest, millest sünnib hea juhtimine, kuid sageli jääb puudu oskustest ja vahel ka tahtest, et teadmised ning plaanid järjekindlalt ellu viia.
Eesti juhtimisvaldkonna olukorda ja arengut on regulaarselt kaardistatud alates 2005. aastast. Tänavune uuring võimaldab võrrelda Eesti juhtimispraktikaid varasemate uuringutega ning näitab, et klassikaliselt juhtimiselt on liigutud üha rohkem paindlikkuse, inimeste ja ebakindluse juhtimise suunas.
Uuringu järgi on juhtimine Eestis viimastel aastatel muutunud professionaalsemaks: juhid panustavad enesearengusse, korrastavad organisatsioone teadlikumalt ning väärtustavad üha rohkem ka pehmeid väärtusi ja inimeste juhtimise kvaliteeti.
Samal ajal tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid järjest keerulisemas keskkonnas, kus otsuseid mõjutavad majanduskeskkonna ebastabiilsus, tööjõupuudus, töötajate ootuste muutumine ning tehnoloogia kiire areng. Olulise mõjurina nähakse Euroopa Liidu regulatsioone, eriti kliima ja rohepöörde valdkonnas. Ettevõtted tajuvad selles korraga nii lisasurvet kui ka võimalusi, mis võivad anda konkurentsieelise.
„Uuring kinnitab, et Eesti juhtidel on teadmine, milline juhtimine aitab organisatsioonil edasi liikuda. Küsimus seisneb üha rohkem selles, kuidas need põhimõtted päriselt igapäevasesse juhtimisse tuua. Just siin sünnib vahe nende organisatsioonide vahel, kes kohanevad muutustega kiiresti, ja nende vahel, kes jäävad surve alla,” ütles uuringu juht, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Maaja Vadi.
EISi innovatsiooni- ja ettevõtlusvaldkonna eksperdi Siim Akermanni sõnul näitavad edukamat kohanemist kõrgema lisandväärtusega ettevõtted, mis tegutsevad rahvusvaheliselt, investeerivad süsteemselt tehnoloogiasse ja arendavad teadlikult oma inimesi. “Avamata potentsiaaliks on tehisaru, mille rakendamisse EIS oma uuel strateegiaperioodil kindlasti sihipäraselt panustab,” sõnas Akermann.
Nimelt tuli uuringust välja, et juhid näevad tehisarus küll suurt võimalust, kuid rakendamist pidurdavad organisatsioonisisesed reeglid, töötajate ettevaatlikkus ning vastutuse, andmekaitse ja intellektuaalse omandi küsimused. Automatiseerimist nähakse eeskätt tööjõupuuduse leevendajana, harvem käsitletakse seda kui võimalust kujundada ümber organisatsiooni toimimisloogikat või luua kestvat konkurentsieelist.
Lisaks näitas uuring, et muutlikus keskkonnas ei määra ettevõtte või organisatsiooni edu ainult sisemine juhtimiskvaliteet, vaid ka oskus teha koostööd ja õppida. „Uuringust selgus, et head juhtimist ei määra üksik võte ega kiire lahendus. Tulemused sünnivad siis, kui strateegiline mõtlemine, inimeste juhtimine ja organisatsiooni arendamine käivad koos,” ütles professor Maaja Vadi.
Uuring osutab ka erinevustele avaliku ja erasektori vahel – kuigi mõlemad tegutsevad samas muutlikus keskkonnas, paistab avalikus sektoris rohkem silma tänapäevaste ja soovituslikeks peetavate juhtimisvõtete kasutamine, näiteks toetav juhtimiskultuur ning juhtimiskompetentside terviklik arendamine. „See viitab, et avaliku sektori juhtimine on mitmes vaates normatiivsete juhtimisideaalidega paremas kooskõlas kui erasektori juhtimine,“ sõnas Vadi.
Juhtide motivatsiooni käsitlevad tulemused näitavad, et keskseks peetakse endiselt konkurentsivõimelist töötasu ja head töökeskkonda. „Samas kujundavad eriti suuremat lisandväärtust loovates ja teadmuspõhistes organisatsioonides ning avalikus sektoris motivatsiooni järjest rohkem töö sisu ja arenguvõimalused. See viitab, et organisatsioonide edu sõltub üha enam sellest, kui hästi suudetakse pakkuda juhtidele ja töötajatele mõtestatud tööd ning arenguruumi,“ iseloomustas uuringu juht Maaja Vadi.
Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2026 valmis EISi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning seda kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Uuringu koostasid Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja OÜ LevelLab. Küsitleti 436 juhti ning viidi läbi fookusgrupiintervjuud 40 juhiga. Lisaks tehti kolm sihtuuringut, mis keskendusid juhtimiskompetentside arendamisele, innovatsioonijuhtimisele ja strateegia rakendamisele. Samuti analüüsiti Eesti juhtimisharidust ning vaadeldi Rootsi, Soome, Saksamaa ja Ühendkuningriigi juhtimispraktikaid ja poliitikameetmeid.
Uuringu videoesitlus
Uuringu terviktekst
Detailseid tulemusi näitab interaktiivne andmelaud (kus saab näiteks vaadata tulemusi ettevõtte suuruse, asukoha, tegevusvaldkonna jm kaupa).
Uuringu ingliskeelne kokkuvõte