Värske uuring avab Eesti juhtimisvaldkonna arenguid ja kitsaskohti
Eesti juhtimisvaldkonna uuring annab põhjaliku ülevaate juhtimisalasest praktikast ning selle arengust Eestis ja viitab juhtimisvaldkonna probleemidele ja arendustegevusele Eesti ettevõtetes.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul sõltub juhtimiskvaliteedist ettevõtete majanduslik käekäik ning ka Eesti ekspordivõimekus laiemalt. “Juhist ja tema ambitsioonist sõltub suuresti ettevõtte käekäik, olgu see ettevõtte kasv, innovatsioonivalmidus või ekspordimaht. Heal juhil on ambitsiooni, ta suudab seada kõrgeid eesmärke ja neid realiseerida. Juhi eneseareng ja sisemine tasakaal mõjutab vahetult kogu organisatsiooni sooritust, sest juht motiveerib oma meeskonda läbi enda tegevuse,” märkis minister Sutt.
EASi ja KredExi ühendorganisatsiooni juhi Lauri Lugna sõnul on uuringu tulemused märgilised ja praktilised, kuna juhtimisvaldkond puudutab otseselt või kaudselt iga Eesti inimest. “Ühelt poolt mõjutab juhtimiskultuur meid läbi ettevõtete tulemuste ja seeläbi Eesti majanduse. Teisalt kogeb pea iga töötav inimene juhtimise kvaliteeti ka oma vahetu juhi kaudu,” selgitas Lugna.
“Jälgides viimase viie aasta trende, siis on Eesti juhtimispraktikad üha töötajakesksemad. Tööjõuturu mõjudest tingituna arvestatakse senisest rohkem uue põlvkonna väärtustega ning aina levinum on ka kaasav juhtimiskultuur,” lisas Lugna.
Murettekitavam on Lugna sõnul aga Eesti ettevõtete vähene ambitsioonikus. Nimelt 80% uuringus osalenud juhtidest pidasid Eesti ettevõtete kasvu takistavaks teguriks ambitsiooni puudumist. “Kui ettevõtjatel puudub ambitsioon kasvada, siis mõjutab see otseselt ka meie ekspordi- ning innovatsioonivõimekust,” selgitas Lugna.
Tartu Ülikooli uuringumeeskonna juhi Maaja Vadi sõnul määrab see, kuidas ja milliste võtetega ettevõtet juhitakse, peaaegu kolmandiku ettevõtte tootlikkusest. “Mahukad andmed näitavad, et Eesti juhtimises on mitu tugevat alustala, kuid samaaegselt ka mõned püünised, kuhu edasiminek ja edenemine võivad kinni jääda. Selleks, et juhid ja juhtimine areneks, tuleb rääkida mõlemast,” ütles Vadi, „ja meie koostatud aruanne toob need ka esile.“
Tema sõnul pole olemas ühtegi võluvitsa, mis juhtimiskvaliteeti kiiresti ja tuntavalt parendaks. „See on ikkagi ühiskonna arenguga koos kulgev protsess ja õnneks me näeme selgelt, et paljud asjad ongi muutnud paremuse suunas. Kuid uuringus välja tulnud juhtide füüsiline ja vaimne ülekoormus on tõsine probleem mitte ainult juhtidele endile, vaid ka töötajatele ja organisatsioonidele. Juhi eraldatust ja läbipõlemist ei tohi normaliseerida, aga muuta saavad seda eeskätt juhid ise.“
Lisaks ambitsioonitusele joonistub juhtimisvaldkonna kitsaskohana välja ka Eesti juhtide lokaalne vaade. “Näiteks vähesed juhid, vaid 10%, peavad üleilmastumise kasvu nende ettevõtet mõjutavaks teguriks, ehkki just globaliseerumise mõju tunnetamine seostub ettevõtete paremate majandustulemustega,“ selgitas Vadi.
Käesolev uuring on juba neljas omataoline: alates 2005. aastast on regulaarselt kaardistatud Eesti juhtimisvaldkonna olukorda ja arenguvõimalusi. 2021. a. augustist kuni 2022. a. veebruarini viisid Tartu Ülikooli ja LevelLab’i meeskond läbi uuringu, millel oli kaks suuremat eesmärki: esiteks, kaardistada juhtimisalane praktika, probleemid ja arendustegevus Eesti ettevõtetes ning tuua välja arengud juhtimispraktikates. Teiseks, tuginedes kogutud materjalile anda hinnang Eesti ettevõtete juhtimispraktikatele ning teha ettepanekud juhtimis-valdkonna arendamiseks. Lisaks võrreldakse uues uuringus praegust juhtimispraktikat eelnevate perioodidega.
Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021 toimus EASi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel ja seda kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ettevõtlusteadlikkuse programmist.
Uuringut teostasid Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja OÜ LevelLab.
Tutvu uuringuga siin.