Vaata peasisu

Digilahendused igas eluvaldkonnas

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Olenemata kõrgest teadus-​​ ja arendustegevuse tasemest, on uute tehnoloogiasuundade vähese rakendamise osas tegemist sekkumiskohaga, mille hoogustamisel on oluline panus riiklikust vaatest nii digitaliseerimise meetmetel kui ka ökosüsteemi tugevdavatel tegevustel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

12005

ettevõtet valdkonnas

2398

mln € lisandväärtust

3451

mln € ekspordi mahtu

Valdkondlikud trendid ja väärtuspakkumine

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Eesti eksport Poola murdis miljardi piiri – ettevõtjate huvi kasvab

9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.

Kogemuslood
ÄIO jõudis EISi toel laborist poeriiulile, koostöös tilk! brändiga valmis esimene tarbijatoode

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini, tuues koostöös loodusliku kosmeetikabrändiga tilk! turule oma esimese lõpptarbijale mõeldud kosmeetikatoote. Skin Booster Bio-Fermented Serum ÄIO RedOiliga näitab, kuidas rakendusuuringust ja koostisosa arendusest saab samm-sammult päris toode, mis jõuab müügile. ÄIO sai kosmeetika- ja keemiatööstusele mõeldud rasvade ja õlide arendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmist miljoni euro suuruse toetuse. Toetus aitab ellu viia kolmeaastast teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on 1,8 miljonit eurot ning mille eesmärk on arendada mikroobsel fermentatsioonil põhinevaid lipiide ja nende derivaate kosmeetika ning isikuhooldustoodete jaoks. EISi toetus aitas viia arenduse laborist turule ÄIO kosmeetikaarenduse juht Magdalena Kozioli

Kogemuslood
Eesti tööstusalad said kaardile: investoreid ootab üle 460 tööstusala

Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.   Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti. Nüüd on sinna juurde loodud käepärane veebilahedus ettevõtjatele. Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost). Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade

Kogemuslood
Saksamaa AI-teemalisel konverentsil kõlas sõnum, mida Eesti ei saa eirata: AI muudab kiibitööstuse reegleid

Saksamaal Erlangenis kogunes märtsi lõpus ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse. „Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,” ütles Kivikas.  AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu

Kogemuslood
Tammiku alevikku kaunistab soe ja rõõmus kortermaja

Jõhvi linna lähedal paiknevas Tammiku alevikus on üks kolmekorruseline kortermaja lõppenud talve jooksul justkui uuesti sündinud. Milline oli korteriühistu Tamme 21 aastaid kestnud teekond oma maja täieliku renoveerimiseni ja kuidas tulemusega rahul ollakse, räägib ühistu pikaajaline esimees Ilmar Aun. Tamme 21 asuv kortermaja valmis 1982. aasta lõpus. Selle ehitas Tammiku kolhoosi keskusesse tollane Kohtla-Järve KEK ehk lahtiseletatult piirkondlik kolhooside ehituskontor, kelle üheks põhiülesandeks oligi korterelamute rajamine maal. Nende ehitatud maju on ka Jõhvi külas, Vokas ja mujal. Suurema osa elust selles majas elanud ja viimased 27 aastat ka ühistut juhtinud Ilmar Aun, kes on viimastel aastatel olnud ametis Jõhvi abivallavanemana,

Ole kursis meie tegevustega