Vaata peasisu

Digilahendused igas eluvaldkonnas

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Olenemata kõrgest teadus-​​ ja arendustegevuse tasemest, on uute tehnoloogiasuundade vähese rakendamise osas tegemist sekkumiskohaga, mille hoogustamisel on oluline panus riiklikust vaatest nii digitaliseerimise meetmetel kui ka ökosüsteemi tugevdavatel tegevustel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

12005

ettevõtet valdkonnas

2398

mln € lisandväärtust

3451

mln € ekspordi mahtu

{{ new Date(Object.keys(item)[0] + '-01').toLocaleString(activeLanguage, { month: 'long', year: 'numeric' }).trim() }}

{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}
{{translations[activeLanguage].registrationUpcoming}}
{{translations[activeLanguage].registrationOpen}}
{{translations[activeLanguage].registrationClosed}}
{{translations[activeLanguage].eventCancelled}}
{{ event.language }}

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}

Kogemuslood
Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel. HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola. „Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Vahetusemeistrist juhatusse: kolm tööandjat, kelle juures saab kasvada

Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

Välistalendi teejuht
Kogemuslood
Kuidas tuua rahvusvaheline tippspetsialist Eestisse? Uus teejuht aitab teekonda planeerida

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Kogemuslood
Eesti terviseandmed aitavad Korea digitaalse tervise lahendustel Euroopa turule jõuda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon

Ole kursis meie tegevustega