Vaata peasisu

Digilahendused igas eluvaldkonnas

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Olenemata kõrgest teadus-​​ ja arendustegevuse tasemest, on uute tehnoloogiasuundade vähese rakendamise osas tegemist sekkumiskohaga, mille hoogustamisel on oluline panus riiklikust vaatest nii digitaliseerimise meetmetel kui ka ökosüsteemi tugevdavatel tegevustel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

12005

ettevõtet valdkonnas

2398

mln € lisandväärtust

3451

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad alates 27. juulist taotleda kodutoetust 

Alates 27. juulist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) kodutoetust elamistingimuste parandamiseks.  Kodutoetust saavad pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see vajaks kaasajastamist, maja fassaadi tuleks soojustada, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik.  Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist. Toetus katab töid elamistingimuste kaasajastamiseks, ei kaeta kulutusi tööriistadele, kodutehnikale, mööblile vm sisustusele. Toetust saab kasutada ainult nendeks kuludeks, mis tehakse pärast toetuse saamist, erandiks on ehitusprojekti kulu ning eluruumi ost taotluse läbivaatamise ajal.  Eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar tõi varasemate voorudega võrreldes välja lihtsama asjaajamise. „Kuna toetus

Kogemuslood
Innovatsioon ei oota: GScan ja Rollo Robotics astuvad EISi toel oma järgmise suure sammu

Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda. Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab

Kogemuslood
Eesti ja Bochumi linn Saksamaal alustavad strateegilist koostööd digitaalse tervise ja terviseinnovatsiooni valdkonnas

Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning

Kogemuslood
Fortaco ja HANZA tugevdavad strateegilise tehingu abil oma tööstusi Eestis

Fortaco Group ja HANZA Group on allkirjastanud lepingu, mille kohaselt HANZA omandab Fortacole kuuluvad terasetöötlemis- ja koosteüksused Eestis, Poolas ja Soomes. Tehing tugevdab HANZA Euroopa tootmisplatvormi ning võimaldab Fortacol veelgi selgemalt keskenduda sõidukikabiinide tootmisele. Lisaks Fortaco tehastele Poolas ja Soomes hõlmab tehing ka Fortaco Estonia üksust Narvas, mis on üks piirkonna suurimaid tööstusettevõtteid. Tehingu lõpuleviimise järel liidetakse Fortaco Estonia  tegevused HANZA väljakujunenud tootmisklastriga Eestis, luues tugevama tööstusplatvormi ning uusi võimalusi klientidele, töötajatele ja partneritele. HANZA jaoks on see ülevõtmine oluline samm „HANZA 2028“ strateegia elluviimisel ning tugevdab ettevõtte võimekust rasketehnika ja keeruliste koostetööde valdkonnas. Fortaco Grupil võimaldab tehing keskenduda veelgi

Kogemuslood
Majanduskommentaar: välisturismi kasv tugevdab Eesti turismisektori konkurentsivõimet 

2026. aasta mai majutusstatistika näitab Eesti turismisektori jätkuvat taastumist. Turismiettevõtete tubli töö ja Eesti kui sihtkoha jätkuv atraktiivsus on aidanud sektoril jõuda väga lähedale pandeemiaeelsele tasemele ning mitmes näitajas sellest juba mööduda.   Statistikaameti andmetel veedeti Eesti vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes 2026. aasta mais 583 605 ööd, mida oli 5,8% rohkem kui 2025. aasta mais. 2026. aasta esimese viie kuuga kogunes majutusettevõtetes kokku 2,32 miljonit ööbimist, mis on 6,2% rohkem kui aasta varem ning 2,6% rohkem kui 2019. aasta samal perioodil. Ka mai tulemus jäi 2019. aasta maile alla vaid 0,7%, mis näitab, et Eesti turismisektor on taastunud väga lähedale kriisieelsele tasemele.  Majandus- ja

Ole kursis meie tegevustega