Vaata peasisu

Digilahendused igas eluvaldkonnas

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Olenemata kõrgest teadus-​​ ja arendustegevuse tasemest, on uute tehnoloogiasuundade vähese rakendamise osas tegemist sekkumiskohaga, mille hoogustamisel on oluline panus riiklikust vaatest nii digitaliseerimise meetmetel kui ka ökosüsteemi tugevdavatel tegevustel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

12005

ettevõtet valdkonnas

2398

mln € lisandväärtust

3451

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Eesti kaitsetööstusettevõte Rantelon alustab koostööd rahvusvahelise elektroonikatootjaga Incap

Eesti kaitsetööstusettevõte Rantelon alustab müügi- ja äriarenduskoostööd rahvusvahelise börsiettevõtte Incapi Saksamaa üksusega. Koostöö eesmärk on pakkuda saksakeelsetel turgudel tegutsevatele mehitamata süsteemide tootjatele ja arendajatele tipptasemel raadiosagedus- ja elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiaid. Partnerlus tähendab Ranteloni raadiosagedustehnoloogiate ühendamist Incapi insenertehniliste lahenduste ja tootmisvõimekustega. See võimaldab Incapil laiendada oma teenuste valikut tavapärasest elektroonikatootmisest kaugemale. Ettevõtete eesmärk on aidata klientidel integreerida tipptasemel tehnoloogiaid nii uutesse kui ka olemasolevatesse mehitamata süsteemidesse. Rantelonil on enam kui 30 aasta pikkune kogemus raadiosagedustehnika, signaalitöötluse ja elektroonilise sõjapidamise valdkonnas. Ettevõtte seadmeid on kasutatud sõjalistes operatsioonides ning neid on hangetega soetamiseks välja valinud nii Leedu piirivalve 2024. aastal kui ka Soome

Kogemuslood
Aasia idufirmad mõtlevad suurelt, Eesti omad panustavad täpsusele

Oktoobri lõpus Singapuris toimunud innovatsiooni- ja tehnoloogianädalal SWITCH kohtusid kaks üsna erinevat lähenemist iduettevõtlusele. Kui Aasia idufirmad keskendusid suurtele ühiskondlikele probleemidele ja lahendustele, mis võiksid jõuda miljonite inimesteni, siis Eesti ettevõtted tutvustasid kitsamale sihtrühmale mõeldud tehnoloogiaid, mis aitavad muuta olemasolevaid süsteeme tõhusamaks. SWITCHi messialal võis näha kõikvõimalikke roboteid ja tehnoloogilisi uuendusi, kuid minu tähelepanu köitis hoopis iduettevõtete kiirendi Plug and Play korraldatud piirkondlik esitlus. Seal tutvustasid Kambodža, India ja Jaapani idufirmad lahendusi, mis aitavad parandada inimeste tervist, muuta põllumajanduse rahastamist kättesaadavamaks ning arendada biotehnoloogilist tootmist. Samal ajal tutvustasid Eesti idufirmad Nordic Singapore Innovation Daysi (NSID) raames hoopis teistsuguseid lahendusi. Nende

Kogemuslood
Eesti puidutootja Thermory jõudis Lõuna-Koreas uue projektini: arhitektide usaldus avas ukse järgmistele võimalustele

Eesti puidutööstusettevõtte Thermory termotöödeldud saart kasutati Lõuna-Koreas valminud tenniseklubi fassaadidel. Rohkem kui 70 riiki eksportiva ettevõtte jaoks on see oluline samm Korea turul, kus kohalike arhitektide usaldus ja õnnestunud projektid aitavad jõuda järgmiste tellimusteni. Koostöö Korea arhitektuuribürooga Gansam sai alguse EISi toel loodud kontaktist ning viis 2025. aastal kahe konteineri Thermory toodete tellimiseni. Lõuna-Koreas Chuncheoni linnas asuva MUWA JADE tenniseklubi hoone välisvoodriks valiti Thermory termotöödeldud saar ehk Thermo Ash. Huvitaval kombel oli Eesti ettevõtte materjal algselt mõeldud hoopis teise projekti jaoks. „Planeerisime koos Gansami arhitektidega meie materjalide kasutamist ühe golfiküla näidismajade juures, kuid arendaja otsustas projekti peatada. Arhitektid olid aga

Kogemuslood
Piirkondliku turismi elavdamiseks suunatakse üle 2 miljoni euro aastas

Aastatel 2027–2029 on kavas toetada turismipiirkondade arengut kokku enam kui kahe miljoni euroga aastas. Eesmärk on tuua rohkem välisturiste Tallinnast väljapoole, pikendada nende Eestis viibimise aega ja kasvatada turismi ka väljaspool suvehooaega. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on piirkondliku turismi arendamisel oluline roll nii Eesti ekspordi kui kohaliku majanduse kasvatamisel. „Eesti turismil on veel palju kasutamata võimalusi, eriti väljaspool Tallinna ja suvist tipphooaega. Tahame, et Eestisse saabuv turist jääks siia kauemaks ja avastaks ka teisi piirkondi. See tähendab rohkem kliente kohalikele ettevõtjatele, uusi töökohti ja suuremat tulu piirkonna majandusele. Selleks peame aitama piirkondadel oma turismivõimalusi paremini arendada ja ühiselt

VDS
Kogemuslood
Work in Estonia Valencia Digital Summitil

Oktoobris osales Work in Estonia koos e-Residentsuse ja Tallinna linnaga Valencias toimunud tehnoloogia- ja iduettevõtlusüritusel Valencia Digital Summit 2026. Eesmärk oli tutvustada Eestit kui rahvusvahelistele ettevõtjatele, investoritele ja talentidele avatud ning digitaalselt kõrgelt arenenud riiki ja tugevdada Eesti ja Hispaania iduettevõtluskogukondade vahelisi sidemeid. Eesti oli esindatud nii messialal kui ka Eesti paviljonis, kus kohtusid ambitsioonikad asutajad, investorid, rahvusvahelised talendid ja Eesti ettevõtluskeskkonnast huvitatud inimesed. Lisaks toimus mitu kõrvalüritust, mis pakkusid võimalusi uute kontaktide loomiseks, kogemuste jagamiseks ja Eesti ärikeskkonna tutvustamiseks. Üle 500 osaleja ja rohkelt uusi kontakte Eesti korraldatud eriüritused tõid kokku üle 500 osaleja. Arutelud ja kohtumised keskendusid muu

Ole kursis meie tegevustega