Vaata peasisu

Digilahendused igas eluvaldkonnas

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Olenemata kõrgest teadus-​​ ja arendustegevuse tasemest, on uute tehnoloogiasuundade vähese rakendamise osas tegemist sekkumiskohaga, mille hoogustamisel on oluline panus riiklikust vaatest nii digitaliseerimise meetmetel kui ka ökosüsteemi tugevdavatel tegevustel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Andmevahetuse võimekus ja kvaliteet on kõige alus. Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, hoida kokku ressursse ning parendada suhtlust ja koostööd nii era- kui ka avalikus sektoris. Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada.  

 

Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Sünteetiliste andmete tehnoloogiad 
  • Andmete rist- ja taaskasutuse ning andmekaeve tehnoloogiad 
  • Uued andmeanalüüsi meetodid ja andmesüsteemide platvormid
  • Semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiad

Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on uute tehnoloogiatrendide valguses oluline. Oma küberturbetoodet või -​teenust (nii riist-​ kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe-​ ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal.  

 

Küberturvalisuse tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja rakendamine
  • Turvalise tarkvara ja riistvara arendamine ja testimistehnoloogiad
  • Tehisintellekti ja masinõppelahenduste ning teiste tulevikutehnoloogiate turvalisustehnoloogiad
  • Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv)

Uued tehnoloogiad võimaldavad oluliselt rohkem automatiseerida äriprotsesse, et vähendada manuaalset tööd ning tõsta toimingute täpsust ja tulemuslikkust. Teadus-​ ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. 

 

Äriprotsesside innovatsiooni toetavate tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Tehisintellekti ja masinõppe mudelite (nt närvivõrgud) ning seotud tehnoloogiate arendamine
  • Ruumilise interneti tehnoloogiad näiteks asjade internet, digitaalsed kaksikud
  • Autonoomsed tehnoloogiad näiteks robootika, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Plokiahela tehnoloogiad
  • Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad
  • Uudsed sisuloomemeetodid, -​lahendused ja -​tehnoloogiad ning kommunikatsiooniviisid näiteks VR/AR, avatarid, mängumootorid

Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Oluline oleks mõelda erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust.  

 

Haridus-​ ja elukestva õppe tehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ja arendussuunad: 

  • Õppe- ja teadusmaterjalide uudsed keskkonnad ja interaktiivsus
  • Uued ühislahendused tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks
  • Organisatsioonide töökohapõhise õppe uudsed digilahendused ja –metoodikad
  • Distants-​ ja interaktiivset õpet toetavad virtuaal-​ ja liitreaalsuse keskkonnad ja tehnoloogiad
  • Keeletehnoloogiad ja –mudelid

Uued digitehnoloogiad on vahendiks, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet.  Seega on oluline, et teadus-​ ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 

 

Energeetika-​, ehituse-​ ja transporditehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Intelligentsed ja ressursitõhusad transpordisüsteemid ja testkeskkonnad
  • Autonoomsed tehnoloogiad ja mehitamata sõidukite süsteemid
  • Kaugjuhitavad ja monitoorimist võimaldavad süsteemid näiteks linna infrastruktuuri kaugseire
  • Ehituse digitaliseerimist võimaldavad tehnoloogiad näiteks digitaalsed kaksikud. simulatsioonitehnoloogiad ja süsteemid, robootika ja automaatika
  • Asjade internetiga (IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud tehnoloogiad
  • Keskkonnasäästlikkuse mõõtetehnoloogiad ja energiajuhtimistehnoloogiad

Eesti elektroonikasektor on ekspordile orienteeritud, olles edukas nii toodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Digitehnoloogiad ja lahendused põhinevad elektroonikal ja riistvara süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada. Seega tehnoloogia innovatsiooni edaspidiseks tekkeks ja sektori edulugude kasvatamiseks on oluline toetada elektroonika-​alast teadus-​ ja arendustegevust ning arenduskoostööd. 

 

Elektroonikaseadmete ja -​süsteemide arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad: 

  • Asjade interneti (IoT-Internet of Things) seadmed ja süsteemid näiteks uudsed andurid, lisaks pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things)
  • Masinnägemis-​ ja optikarakendused ning servarvutustehnoloogiad
  • Madala voolutarbega raadioelektroonika-​ ja sideseadmed ning meetodid lisaks uudsed raadiosageduslikud (RF) materjalid
  • Meretranspordi elektroonika, navigatsiooniseadmed ja -​süsteemid
  • Uudsed tööstusautomaatika elektroonika lahendused, jõuelektroonika komponendid ja seadmed
  • Sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate elektroonika
  • Uudsed ja tõhusad elektroonika jahutuslahendused
  • Innovaatilised mõõteseadmed ja -​süsteemid

12005

ettevõtet valdkonnas

2398

mln € lisandväärtust

3451

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Elise Guerra Monasterio valiti Euroopa Kosmoseagentuuri komitee asejuhiks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) digi-, kosmose- ja kaitsetehnoloogiate arenduse projektijuht Elise Guerra Monasterio valiti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rahvusvaheliste suhete komitee asejuhiks. Tegemist on ESA nõukogu nõuandva organiga, mis osaleb agentuuri rahvusvaheliste koostöösuhete ja partnerluste kujundamises. ESA nõukogu soovitusel valiti rahvusvaheliste suhete komitee (IRC) juhiks Matthew Pritchard-Evans Ühendkuningriigist ning asejuhiks Eestit esindav Elise Guerra Monasterio. Uute juhtide ametiaeg algas tagasiulatuvalt 1. juulil 2026. „Asejuhi roll on tunnustus Eesti delegatsiooni panusele ja aktiivsele osalemisele komitee töös, kuid veelgi olulisem on võimalus mõjutada Euroopa kosmosekoostöö tulevikku ajal, mil rahvusvahelised partnerlused muutuvad järjest strateegilisemaks. Minu eesmärk on aidata tugevdada Eesti positsiooni usaldusväärse ja

Kogemuslood
CybExer hakkab juhtima projekti, mis paneb Euroopa satelliitside turvalisuse küberrünnakute vastu proovile

Eesti küberturbeettevõte CybExer Technologies hakkab juhtima kümnest Euroopa ettevõttest koosnevat konsortsiumi, mille eesmärk on Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) sõlmitud lepingu raames arendada võimekust turvalise satelliitside testimiseks ja valideerimiseks. Tegevus on seotud Euroopa Liidu tulevase turvalise satelliitsidesüsteemiga IRIS².  Arendatav võimekus võimaldab kontrollitud keskkonnas hinnata, kuidas satelliitside peab vastu häiretele ja küberrünnakutele ning kuidas need mõjutavad kogu sideahelat. Nii saab nõrkusi leida ja riske maandada enne süsteemide kasutuselevõttu.  CybExeri juhitava konsortsiumi töö on osa ESA Low-LEO tegevustest, mille raames uuritakse ja arendatakse uusi valitsusasutustele mõeldud satelliitsideteenuseid ja nende kasutusviise.   Plaani kohaselt hakkab IRIS² põhikonstellatsiooni kuuluma 348 satelliiti ning selle 12-aastase kontsessioonilepingu väärtus on 15,6

Kogemuslood
Eesti filmiidu kaasas rahastuse unikaalse casting-platvormi arendamiseks

Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi iduettevõte IRIS Casting Ecosystem sai EISilt ligi 150 000 eurot rahastust, et arendada edasi automatiseeritud casting-töövoo platvormi. Filmiidu loob digitaalse ökosüsteemi näitlejate valiku läbiviimiseks ning toob ühele platvormile kokku töötama režissöörid, produtsendid, castingu režissöörid, näitlejad ja nende agendid. IRIS Casting Ecosystemi asutaja Ronja Kissa sõnul sündis platvormi idee otseselt tema enda professionaalsest vajadusest. „Olen näitlejate valiku ehk castingu protsessidega tegelenud ligi 20 aastat. Kui varem toimusid prooviesinemised peamiselt stuudios ning suhtlus näitleja ja castingu režissööri vahel oli vahetu, siis pandeemia viis suure osa protsessist väga kiiresti digitaalseks. Töö muutus küll paindlikumaks, kuid samal ajal ka oluliselt

Kogemuslood
EIS toetab 1,8 miljoni euroga FPV drooni häirekindla sidesüsteemi arendust

Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise

Kogemuslood
Cybernetica alustas ESA Minerva projekti kolmandat etappi, et viia küberturvalisus otse kosmosesõiduki pardale

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Ole kursis meie tegevustega