Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Kuidas saame sind aidata?
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
91
mln € fookusvaldkondi toetatud
200+
toetatud projekti
40 000€
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Kogemuslood
Avasta rohkem
Minister Erkki Keldo kinnitas toetuse tingimused, mis aitavad väikestel ja keskmistel ettevõtetel äritarkvara kasutusele võtta, äriprotsesse automatiseerida ja luua andmepõhiseid teenuseid. Nii muutub töö tõhusamaks, väheneb bürokraatia ja kasvab tootlikkus. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, ühe projekti toetus võib olla mõnest tuhandest kuni 150 000 euroni. „Oleme riigina ettevõtetele teinud võimalikuks aruannete automaatse esitamise. Nüüd aitame ettevõtteid, et ka nemad saaksid kiiremini vajalikud tarkvarad kasutusele võtta, et sadade aruannete esitamise asemel hakkaksid andmed automaatselt liikuma. Näiteks kolme suurima katvusega aruande andmete automaatse liikumisega hoiavad ettevõtted viie aastaga kokku 132 miljonit eurot. Eesti majanduse konkurentsivõime kasv sõltub üha enam sellest, kui hästi suudame andmeid ja digilahendusi
Saksa päritolu energiaettevõte Danpower Group omandab enamusosaluse Eesti soojusenergeetikaettevõttes SW Energia OÜ. Ostu-müügileping sõlmiti 27. jaanuaril ning tehingu jõustumine eeldab Konkurentsiameti heakskiitu. Osapoolte sõnul loob tehing eeldused nii SW Energia kiiremaks kasvuks kui ka Eesti kaugküttesektori senisest jõulisemaks liikumiseks taastuvenergia suunas. Danpoweri hinnangul on Eesti olnud atraktiivne investeerimissihtkoht juba aastaid. Danpower Eesti ASi juhatuse liikme Burkhard Vogeli sõnul saabus ettevõte Eestisse 2012. aastal olukorras, kus riik oli paljudele veel pigem tundmatu. Tänaseks on see tema sõnul aga muutunud. „Tunneme end Eestis nagu kodus ning näeme mitmeski mõttes siin isegi eeliseid võrreldes Saksamaaga. Tajume investeerimiskliimat erakordselt stabiilse ja usaldusväärsena ning oleme
Eelmisel nädalal osales 17 Eesti ettevõtet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eestvedamisel maailma suurimal toidu- ja joogimessil Gulfood 2026 Dubais. Eesti ühisstend pälvis suurt tähelepanu põhjamaise maitseprofiili, puhaste koostisosade ning tootmisprotsesside läbipaistvuse poolest. Erilise tunnustusena nomineeriti Bon Vegani naturaalset D-vitamiini sisaldav maitsepärm Gulfood Innovation Awards auhinnale. „Gulfoodi mess on olnud Eesti ettevõtetele oluline platvorm juba ligi kümme aastat. Laheriikides pööratakse üha enam tähelepanu toidu puhtusele, toiteväärtusele, päritolu usaldusväärsusele ning stabiilsele tarnele. Eesti tootjad on neis valdkondades tugevad ja oskavad oma tugevusi ka ära kasutada,“ sõnas EISi juhatuse liige Mari-Liis Küppar. Eesti stend Gulfoodi messil. (foto: EIS) Esimene tellimus tuli juba
Innovatsioonist räägitakse palju. Häid ideid, tehnoloogiaid ja ambitsiooni on ettevõtetes sageli rohkem, kui välja paistab. Ometi juhtub ikka ja jälle, et algatused ei jõua päriselt ellu või ei hakka tööle nii, nagu oodati. Allpool on kuus mustrit, mis tulevad eri sektorites korduvalt esile. Kui neist aru saada, on lihtsam liikuda ideetasandilt päris väärtuseni: kasutusele võetud lahenduse, selge ärilise tulemuse või toimiva muutuseni organisatsioonis. 1. Organisatsioon ei ole juurutamiseks valmis Tehnoloogia võib olemas olla, kuid valmisolek juurutada jääb nõrgaks. Puuduvad oskused ja kompetentsid, mis aitaksid muudatusi läbi viia, ning sageli pole ka piisavalt aega, et inimesi kaasata. Töötajate vastuseis ei tule
Helen Staak, Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonnajuht räägib tervisetehnoloogia sektori väljakutsetest 2026. aastal, eriti Saksamaal, ning toob esile, mida Eesti saab pakkuda nende ületamiseks. Vananev elanikkond ühes krooniliste haiguste laieneva levikuga suurendab aasta-aastalt kulusurvet ja see on toonud tervishoiu seisu, kus efektiivsuse kasvatamise vajadusest ei saa üle ega ümber. Mida aasta edasi, seda enam näeme, et tegu on ühiskondliku vastupidavuse proovikiviga, mis vajab ühelt poolt uuendusi, ent teisalt tuleb need ellu viia viisil, mis tükati ebaefektiivset, teisalt siiski toimivat ja eluks ju hädatarvilikku süsteemi liialt ei raputaks. Tervisetehnoloogia – digitaalsed lahendused, meditsiiniseadmed, tehisintellekt, biotehnoloogia, personaalmeditsiin – ei ole siin