Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Kuidas saame sind aidata?
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
91
mln € fookusvaldkondi toetatud
200+
toetatud projekti
40 000€
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Kogemuslood
Avasta rohkem
Üks tuntumaid Eesti toidutootjaid, järgmisel aastal oma 80. juubelit tähistav Salvest, kasvatab jõudsalt eksporti. Kui mullu moodustas eksport ettevõtte 23,1 miljonilisest käibest 26% siis lähiaastatel loodetakse ekspordi kasvule veelgi hoogu juurde anda, mida toetavad ka plaanitavad investeeringud. Ligi aasta ettevõtet juhtinud Jaanus Aali sõnul keskendub Salvest oluliselt ekspordile. „Juba 2025 moodustab meie mahust 30% eksport. Usun, et paari järgmise aasta jooksul liigub see number 35% ja 40%-ni,“ sõnas ta. Müügikasvu prognoosib ettevõte nii Soomes, Rootsis, Inglismaal, Portugalis kui ka Araabia maades. Lisaks on fookuses ka Saksamaa, kus tuuakse 2026. aastal turule erinevaid jaekaubandustooteid. Ühelt poolt toidab enesekindlust Aali sõnul eelnevate
Eile alustas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud tippinnovaatorite programmi neljas grupp, kuhu kuulub kümme Eesti erinevate valdkondade ettevõtet: Elora Keila Haigla, Esplan, Fontakt, Hades Geodeesia, Postimees Grupp, Saarioinen Eesti, Tallinna Sadam, TB Works, Telia Eesti ja Timbeter. Järgneva kaheksa kuu jooksul keskenduvad osalejad sellele, kuidas kasvatada oma innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tippinnovaatorite programm aitab ettevõtetel süstemaatiliselt juhtida innovatsiooni, kasvatada strateegilist mõtlemist ja rakendada rahvusvahelistest parimatest praktikatest inspireeritud tööriistu. Programmi viivad läbi EIS, teadus- ja ärilinnak Tehnopol ja koolitusfirma BDA Consulting, kaasates koolitajaid ja mentoreid nii Eestist kui ka välisriikidest. „Täna alustav tippinnovaatorite
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) andsid kolmandat korda toetust ettevõtetele teadus- ja arendustöötajate palgakulude katmiseks. Seekord rahastati 300 ettevõtet rohkem kui 3 miljoni euroga, mis aitas palka maksta 1700 kõrgelt kvalifitseeritud eksperdile. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul kasutavad toetust oma konkurentsivõime edendamiseks ettevõtted üle Eesti. “Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringud on aasta-aastalt kasvanud. Ka palgatoetuse suurenev populaarsus näitab, et ettevõtted näevad väärtust teadus- ja arendustegevustel. Sellega kasvab võimekus tehnoloogiamahukate ning rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliste toodete arendamiseks, mis panustavad Eesti eksporti. Toetus põhineb juba tehtud kuludel: seekordses voorus anti toetust 50% ulatuses 2025. aasta esimesel poolel teadus-
Eesti süvatehnoloogiaettevõte SafePAS, kelle loodud DrugHunter võimaldab narkootikumide kohapealset kvantitatiivset kiirtestimist, pälvis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) 2,5 miljoni euro suuruse toetuse. Toetus määrati Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) “Seal of Excellence” kvaliteedimärgise alusel, mis aitab ettevõttel kiirendada DrugHunteri arendust, väliteste ja kommertsialiseerimist nii õiguskaitses kui ka liiklusohutuses – valdkondades, kus kiired ja vaidluskindlad vastused päästavad aega, ressursse ja elusid. “Toetus on kinnitus meie teadustöö ning selle rakendamise kvaliteedist ja olulisusest,” rääkis Jekaterina Mazina-Šinkar, SafePASi tegevjuht. “EISi toel viime DrugHunteri järgmisele tasemele – arendame analüsaatorist väiksema versiooni ja kiirendame selle kasutuselevõttu koos politsei, liiklusohutuse partnerite ja suurürituste korraldajatega. Nii saab kvantitatiivne suuvedeliku testi
Eesti iduettevõte Paul-Tech valiti 13 parima hulka Rahvusvahelise Väetiseliidu (International Fertilizer Association, IFA) üleilmsel innovatsioonikonkursil Cultivate Challenge 2025. Konkursile kandideeris üle saja ettevõtte rohkem kui 40 riigist. IFA Cultivate Challenge eesmärk on leida ja toetada lahendusi, mis muudavad väetiste tootmist ja kasutamist keskkonnasäästlikumaks. Fookuses on ammoniaagi ja lämmastikväetiste tootmise dekarboniseerimine, fosfori kasutamise tõhusam rakendamine ning uued lahendused, mis aitavad põllumajanduse jätkusuutlikkust suurendada. Paul-Tech paistis silma oma Eestis arendatud sensorsüsteemi ja tehisintellektil põhineva platvormiga, mis kogub reaalajas mullaandmeid, sealhulgas lämmastiku taseme kohta, ning analüüsib neid koos muude allikatega. Lahendus annab põllumeestele lihtsaid ja praktilisi soovitusi täpsemate väetamisotsuste tegemiseks. See aitab vähendada