Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida.
Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta.
Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) puhul märgata mahajäämust võrreldes teiste Euroopa riikidega,“ tõdes Järvik. Värske aruanne paljastab, et ainult 54 protsenti Eesti VKE-dest omab vähemalt algtasemel digioskusi.
Siht paika
Samas märgib Järvik, et huvi uute tehnoloogiate vastu on Eesti ettevõtetel olemas. Hea näide teema olulisusest on EASi digitaliseerimise meistriklass, mille kuuest lennust on läbi käinud pea 120 ettevõtet. „Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel tuvastada need protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju nende konkurentsivõimele. Personaalne lähenemine igale ettevõttele teeb meistriklassi väga sobivaks ka neile, kes on alles alustamas oma digiteekond ning keda sellised märksõnad nagu „asjade internet“, „pilvetehnoloogia“ või „automatiseerimine“ täna veel ehk veidi hirmutavad,“ ütles ta.
„Digiteekonnal on oluline omada selget visiooni ja eesmärke ning põhjalikult analüüsida olemasolevaid protsesse,“ soovitab Järvik. „Investeeringud täiustatud tehnoloogiatesse, rakenduste piloteerimine ja järkjärguline rakendamine on võtmetähtsusega sujuva ülemineku tagamiseks. Paindlikkus võimaldab ettevõtetel lisaks muutuvate trendidega kohanemisele neist ka kasu saada, suurendades seeläbi oma konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.“
Digitaliseerimine ja küberturve käigu käsikäes
EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuhi sõnul nõuab digitaliseerimine pidevat muutustega kaasas käimist – see, mis kunagi töötas ja oli tipptehnoloogia, ei pruugi täna seda enam olla. Sealjuures soovitab Järvik hoida silma peal eriti tehisintellekti, masinõppe ja suurandmetega seonduval – need on ühtlasi teemad, milles Eesti ettevõtete mahajäämus on kõige suurem.
Euroopa Komisjoni andmetel kasutab suurandmeid iga kümnes Eesti ettevõte (Euroopa Liidu keskmine 14 protsenti), tehisintellekti lahendusi vaid kolm protsenti (Euroopa Liidus 8 protsenti). „Mujal Euroopas investeeritakse uutesse tehnoloogiatesse suuri summasid. Eesti ettevõtete kõrgtehnoloogia kasutamise tase jääb aga kaugele digikümnendiks seatud 75-protsendilisest eesmärgist,“ ütles Järvik.
Samas on meil tehnoloogiaid, mille kasutamise on Eesti ettevõtted hästi omaks võtnud. Järvik toob esile näiteks pilvelahendused, mida kasutavad umbes pooled Eesti ettevõtetest. „Pilvetehnoloogiate integreerimine protsessidesse tagab andmetele lihtsa juurdepääsu ja ressursikasutuse efektiivsuse,“ selgitas ekspert.
Tööstuses on populaarsed ka kõikvõimalikud automatiseeritud tehnoloogiad, nt CNC tootmisliinid. Kui 2021. aastal oli osa oma tööprotsesse automatiseerinud 57 protsenti tööstusettevõtetest, siis möödunud aastal oli sama näitaja juba 69 protsenti, selgub Swedbanki tööstusuuringust. „Automatiseerimine vähendab inimtööjõu vajadust ja suurendab protsesside efektiivsust,“ märkis Järvik.
Ühtlasi toonitab Järvik küberturbe olulisust, et tagada digitaalse infrastruktuuri turvalisust. „Üha rohkem julgevad ka küberkuritegevusega kokkupuutunud ettevõtted avalikult erinevatest juhtumitest rääkida. See on oluline ja aitab tuua teemat üha enam fookusesse. Digitaliseerimise olulisuse kõrval peame kahtlemata rääkima ka sellega kaasnevatest riskidest,“ tõdes lõpetuseks Järvik.
Digitaliseerimise meistriklass alustab juba peagi seitsmendat korda! Kui tunned, et Sinu ettevõte on valmis viima enda digiprotsesse järgmisele tasemele, siis kandideeri programmi SIIN.
Silmapaistvamaid osalejaid ootab 10 000 euro suurune auhinnafond arendustegevuste jätkamiseks!
Kolm nõuannet edukaks digitaliseerimiseks
Digitaliseerimise teekond peaks algama põhjaliku analüüsiga, mis hõlmab nii olemasolevate protsesside kaardistamist kui ka selgeid eesmärke tulevikuks. See aitab tagada, et ettevõtte ressursid suunatakse õigesti ning digitaliseerimine aitab ärieesmärke saavutada.
1. Selgitage välja, kuidas ettevõtte praegused protsessid toimivad (as-is). See hõlmab üksikasjalikku analüüsi sellest, kuidas erinevad osakonnad ja süsteemid omavahel suhtlevad ning kuidas andmed ettevõttes sees liiguvad – sellega seotud väljakutsete mõistmine on oluline.
2. Järgmisena tuleks määratleda soovitud tulevikuprotsessid (to-be). See hõlmab selget nägemust sellest, kuidas digitaliseerimine peaks ettevõtte protsesse paremaks muutma. Oluline on siinkohal seada konkreetsed eesmärgid, mis on mõõdetavad ja saavutatavad.
3. Selle asemel, et lihtsalt rakendada uusi tehnoloogiaid, peaks esmalt mõistma, kuidas need sobivad ettevõtte ärieesmärkide ja protsessidega. Digitaliseerimine ei ole tulemuslik, kui olemasolevad protsessid on juba segased või vähetõhusad. Digitaliseerimine ei lahenda iseenesest protsesside puudusi, vaid võib hoopis need välja tuua. Seetõttu on oluline enne uute tehnoloogiate kasutuselevõttu veenduda, et protsessid on optimeeritud ja efektiivsed.
Üldine viga, mida sageli tehakse, seisneb selles, et ettevõtted ei pööra piisavalt tähelepanu oma praegustele (as-is) protsessidele ja ei mõista piisavalt, kuhu nad soovivad liikuda (to-be). Tegevustega alustatakse, ilma et oleks selge, millises suunas soovitakse liikuda. Selle asemel, et lihtsalt rakendada uusi tehnoloogiaid, peaks ettevõte esmalt mõistma, kuidas need sobivad nende ärieesmärkide ja protsessidega.