Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Eesti majanduse ja kultuuri tipud: piire ületav ambitsioon ja kohanemisvõime kriiside kiuste
Eesti tänavusi kõige edukamaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendab üks selge joon: julgus vaadata üle piiride ja võime kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. Loe esimest osa siit.
Olgu tegemist sadade miljonite eurode suunamisega roheenergiasse, tehisintellekti rakendamisega laste hariduses, kultuurisündmuste kaudu kümnete miljonite eurode riiki toomisega või tuhandele inimestele hooliva ja turvalise töökeskkonna loomisega ‒ kõik nad on oma valdkonna teerajajad.
Aasta tööandja: stabiliseerumise aasta ja fookus inimeste vaimsel heaolul
Nordea Eesti on kasvanud enam kui tuhande töötajaga organisatsiooniks, kellest üle poole liitus koroonaajal. Pärast tormilist kasvu on 2026. aasta olnud ettevõttele stabiliseerumise ja kultuuri kinnistamise aeg. Kuigi Nordeal puuduvad Eestis kohalikud kliendid – siinsed töötajad teenindavad kümneid miljoneid Põhjamaade kliente –, on just siinne töökeskkond ja kultuur see, mis inimesi hoiab ning tagasi toob.
„Kui kasv on meeletu ja pooled inimesed liituvad nii, et saavad arvuti kätte ning peavad kodust hakkama saama, on see kultuurile kõva katsumus. Viimased paar aastat on olnud stabiliseerumise aeg, mis on olnud meile hästi maandav,“ märgib Nordea Eesti tegevjuht Tiina Käsi. Tema sõnul iseloomustab Nordea kultuuri unikaalne tasakaal rangelt reguleeritud pangandusmaailma ja äärmise inimkesksuse vahel. Ligi 50 rahvusest koosnevas meeskonnas on loodud keskkond, kus inimesed saavad olla nemad ise. „Mäletan ühe tiimijuhi sõnu: „Kui siia tulin, arvasin, et pean olema keegi teine ja varjama, kes ma olen. Aga sain aru, et saan olla päriselt see, kes olen.“ Minu jaoks on see unikaalne,“ lisab tegevjuht.
Nordea maja. FOTO: Sven Arbet| Delfi Meedia
Pidev õppimine ja psühholoogiline turvalisus
2026. aastal on Nordea jätkanud tugevat panustamist töötajate vaimsesse tervisesse ja elukestvasse õppesse. Ettevõttes on kasutusel AI-põhine tööriist Career Hub ja interaktiivne Learning Map, mis aitavad töötajatel oma karjääri teadlikult planeerida. Suurt tähelepanu pööratakse ka psühholoogilisele turvalisusele ja vaimsele tervisele. Tehakse sisulist koostööd Peaasi.ee ekspertidega ja ollakse liitunud presidendi algatusega „Vägivallavabaks“.
„Meie arenguvestlused ja üks-ühele-vestlused ei räägi ainult tööeesmärkidest, vaid ka sellest, kuidas sul läheb, kuidas end tunned, kas vajad abi,“ selgitab personalijuht Jaana Pedras. Juhte koolitatakse märkama ja toetama töötajaid nii vaimse tervise murede kui ka koduvägivalla kahtluste korral. „Mida rohkem kinnitame inimestele, et meie juures on nendest teemadest rääkimine okei ja kedagi ei karistata, seda enam tulevad inimesed ise teemasid tõstatama. Me ei tee seda lihtsalt linnukese pärast, vaid päriselt olulistel põhjustel,“ rõhutab Pedras.
Aasta turismiedendaja: struktuuri häälestamine ja Ida-Virumaa filmikooli käivitamine
Pimedate Ööde filmifestivali jaoks on 2026. aasta olnud strateegilise häälestumise aeg, et valmistada organisatsioon ette järgmise kümne aasta väljakutseteks. Tänavu astus ametisse uus programmidirektor Triin Tramberg, mis võimaldas pikaajalisel juhil Tiina Lokil keskenduda organisatsiooni tuleviku kindlustamisele. Üheks märgiliseks sammuks sel aastal on koostöö Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega, et luua rakenduslik filmikool, mis lahendaks karjuva spetsialistide põua Eesti filmitööstuses.
„PÖFF on hästi sisse töötatud mehhanism, mis tänu suurepärasele meeskonnale töötab laitmatult ja täpselt graafikus. Teisiti ei saakski, sest festival koosneb miljonist omavahel tihedalt seotud detailist,“ räägib festivali direktor Tiina Lokk. Samas tegutseb PÖFF pideva alarahastuse tingimustes. Kuigi festival on A-klassi sündmus ja konkureerib Veneetsia või San Sebastiániga, kelle eelarved on kordades suuremad, väheneb riigipoolne tegevustoetus pidevalt. „Nelja aastaga on toetus vähenenud ligi kümnendiku võrra. See on valus ja lihtsaid lahendusi sellise kärpe läbiviimiseks meie 2,8 miljoni eurosest eelarvest ei ole,“ nendib Lokk.
PÖFF 30 näituste avamine. FOTO: Kiur Kaasik| Delfi Meedia
Uus raha majandusse ja esinduskino ootus
Hoolimata eelarvelistest väljakutsetest on PÖFF-i majanduslik mõju Eestile tohutu. Eelmisel aastal tõi festival Eestisse ligikaudu 11,3 miljonit eurot n-ö uut raha. „Valdav osa väliskülalistest katab oma kulud ise, ja paremat näitajat ürituse kvaliteedist ei ole. Kui enamik festivale peab oma külaliste kulud ise kinni maksma, siis meie külaline kergendab oma rahakotti ise,“ rõhutab Lokk. Festivali rahvusvaheline meediakajastus ulatub kümnetesse tuhandetesse artiklitesse 97 riigis, luues Eestile kuvandimõju, mida ühegi turunduskampaaniaga osta ei saaks.
Festivali edasise arengu peamiseks pudelikaelaks on aga infrastruktuur. „Meie järgmine arenguhüpe tuleb siis, kui saame endale esinduskino, kus oleks võimalik vastu võtta ka staarkülalisi. Ühelgi A-klassi festivalil ei pea külalised oma maailmaesilinastusele sammuma popkorni- ja mahlalettide vahelt,“ selgitab Lokk. A-klassi staaride toomine Eestisse nõuab turvalisust ja soliidsust, mis omakorda meelitaks siia veelgi enam välisturiste ja paneks aluse uuele külastatavuse hüppele.
Aasta tulevikulooja: haridusäpist rahvusvaheliseks keeletehnoloogia ettevõtteks
Hariduslike mängude looja ALPA Kids on 2026. aastal teinud läbi intensiivse arengu, kasvades lihtsast äpist laiemaks laste haridus- ja keeletehnoloogiaettevõtteks. Praeguseks on ALPA õppelahendused jõudnud enam kui 2,5 miljoni lapseni 170 riigis. Aasta olulisim fookus on liikunud laste kõnetehnoloogiale ja ettevalmistustele häälepõhise teadmiste kaaslase Robo-ALPA turuletoomiseks.
„Probleem, mida püüame lahendada, on suur: lapse emakeel, elukoht või perekonna sissetulek ei peaks määrama seda, kui hea kvaliteediga digitaalsele haridusele tal ligipääs on,“ selgitab ALPA Kidsi tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. Kui suurtes keeltes tekib uusi lahendusi kiiresti, siis väiksemate keelte puhul on valik piiratud. Lisaks ei suuda täiskasvanutele loodud kõnetuvastus laste häält ega diktsiooni piisavalt hästi mõista. Seetõttu on ALPA asunud ise koguma struktureeritud laste kõneandmeid, et luua just neile kohandatud tehisintellektilahendusi.
Alpa Kids rakendus. FOTO: Ingrid Kerson
AI aitab skaleerida, kuid laps on keskmes
ALPA edu pandiks globaalsel turul ei ole pelgalt tehnoloogia, vaid sügav kultuuriline kohandamine. „Me ei ole proovinud teha lihtsalt eestikeelsest tootest ingliskeelset ja sellega maailma vallutada. Kohandame sisu vastavalt kohaliku riigi keelele, kultuurile, loodusele ja haridussüsteemile ning teeme koostööd kohalike õpetajatega,“ räägib Lilles. Lapse jaoks on õppimine tähenduslikum, kui ta kohtab tuttavaid loomi ja lugusid.
Lähitulevikus mängib tehisintellekt haridustehnoloogias üha suuremat rolli. AI aitab ALPA-l kiirendada materjalide lokaliseerimist ja tõlkimist, võimaldades väikesel meeskonnal teenindada paljusid turge. Samas rõhutab Lilles, et laste puhul tuleb AI-d rakendada äärmiselt ettevaatlikult. „Ei piisa sellest, et panna üldine keelemudel lapsega rääkima. Peab mõtlema vastuste eakohasusele, turvalisusele ja faktitäpsusele. Laste puhul ei saa põhimõte olla „teeme kiiresti ja vaatame, mis juhtub“,“ märgib ta. ALPA eesmärk on luua tehnoloogia, mis oskab last kuulata ja suunata, töötades alati lapse parimates huvides.
Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte: rekordinvesteeringud roheenergiasse ja rahvusvaheline haare
Energeetikakontserni Utilitas jaoks on 2026. aasta möödunud kiire arengu ja mastaapse ehituse tähe all. Kui sel kümnendil on ettevõte investeerinud igal aastal üle 100 miljoni euro puhta energia tootmis- ja ülekandevõimsustesse, siis tänavu ulatub investeeringute kogusumma rekordilise 250 miljoni euroni.
Eestis hakkab sel aastal kaugküttevõrku soojust andma 110 MW võimsusega Paljassaare soojuspumbajaam ning rajatud on suured soojussalvestid Mustamäele ja Paljassaarde. Lisaks uuendati ligi 20 kilomeetrit kaugenergiavõrku. Utilitase tegevus ulatub aga jõudsalt ka üle piiride: Lätis alustati 117 MW tuulikute ja 60 MW akusalvestusega Lode hübriidpargi ehitust ning Leedus lõpetati äsja 124 MW Telšiai tuulepargi rajamine.
Kaugküte on kriisikindel, elektriturul valitseb aga puudujääk
Ajal, mil mitmed sõjad räsivad energia maailmaturgu, on lokaalne ja puhas energiatootmine kriitilisema tähtsusega kui kunagi varem. Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on Utilitas teinud suuri edusamme, et geopoliitilistest kriisidest sõltumatuks muutuda.
„Praegusel ajal, mil mitu sõda energia maailmaturgu räsivad, on hea meel tõdeda, et kaugküttes oleme suurema osa rehkendusest ära teinud ja saame öösel rahulikumalt magada. Mida rohkem suudame energiat kohapeal toota, seda vähem sõltume maailmaturul toimuvast,“ nendib Koit.
Kui 2000. aastate lõpus kulus Utilitase võrkudes soojuse tootmiseks üle 2 TWh maagaasi ja see moodustas enam kui 90% sisendenergiast, siis 2027. aastaks on pilt täielikult muutunud. Fossiilsete kütuste osakaal viiakse kõigis kaugküttevõrkudes alla 10%, jättes põhirolli taastuvenergiale ja heitsoojusele.
Murekohaks on aga endiselt elektriturg. „Elektri puhul on olukord keerulisem. Eesti impordib endiselt aastas suisa 40% tarbitavast elektrist ehk siis kohalikku konkurentsivõimelist tootmist on suurel hulgal puudu,“ hoiatab Koit. Ta märgib, et Eesti tarbijad on elektriturul selgelt hinnavõtjad, kuid uute kodumaiste tootmisvõimsuste ehitamist takistavad paraku seiskunud planeeringuprotsessid ja ebapiisavad meetmed.
Priit Koit. FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Konkurentsieeliseks on paindlik terviksüsteem
Utilitase edu võti peitub energiasektorite sünergias. Nende suurimaks konkurentsieeliseks on võimekus siduda erinevad tehnoloogiad ühtseks ja tõhusaks tervikuks.
„Meie jaoks ei ole soojus ja elekter eraldiseisvad maailmad. Me ühendame kaugkütte, taastuvelektri, tuule- ja päikeseenergia, soojuspumbad, elektrikatlad ning soojus- ja akusalvestid üheks tervikuks,“ selgitab Koit ettevõtte strateegiat. Selline digitaalselt juhitav süsteem tagab kindla energiavarustuse, mis püsib taskukohane ja säästab maksimaalselt keskkonda.
Konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte: kullaturu korrektsioon ja fookuse suunamine efektiivsusele
Investeerimiskulla turul on 2026. aasta toonud kaasa oodatud rahunemise ja hinnakorrektsiooni. Kui 2025. aastal jõudis Tavex Grupi kaudu Euroopa inimesteni rekordilised 13,2 tonni kulda, siis tänavu jääb see number 10 ja 11 tonni vahele. Pärast eelmise aasta ligi 50 aasta kiireimat hinnatõusu odavnes kuld uue aasta alguses pea 30%. See on turule toonud tagasihoidlikuma sentimendi, kuid Tavid on olukorraga väga rahul ja keskendub sisemiste protsesside optimeerimisele.
„Kuld ei ole rikkaks saamise instrument, kuigi mullu hakkasid spekulandid seda nõnda käsitlema. Kuld on pikaajaliselt eelkõige jõukuse säilitamise instrument,“ rõhutab Tavidi analüütik Mait Kraun. Tema hinnangul on hinnalanguse näol tegemist vaid ajutise korrektsiooniga, sest struktuursed põhjused – riigivõlgadest tulenev valuutade ostujõu langus ja keskpankade kullaostud – pole kuhugi kadunud. Uute turgude vallutamise asemel tegeleb ettevõte 2026. aastal olemasoleva 8%-lise Euroopa turuosa kindlustamise, ettevõtte ümberstruktureerimise ning klientide majandusalase harimisega.
Aasia dikteerib reegleid
Huvitava trendina toob Kraun esile, et investeerimiskulla raskuskese on Euroopast liikumas Aasiasse. Kui Ukrainas puhkenud sõja algusaastaga võrreldes on kulla nõudlus Euroopas enam kui poole võrra langenud, siis Hiinas on müük viimase paari aastaga hoopis kahekordistunud.
„See tähendab, et investeeringukuld voolab aina suuremas koguses Aasiasse, peamiselt Hiinasse ja Indiasse, kelle roll hinnakujunduses on selle võrra kasvanud. Nende kahe riigi investorid ostsid mullu enam kui kolm korda rohkem füüsilist kulda kui USA ja Euroopa investorid kokku,“ selgitab Kraun globaalseid suundumusi. Neid arenguid arvestades ei jahi Tavid enam Euroopas agressiivset kasvu, vaid keskendub masinavärgi õlitamisele. Pikaajalise strateegiana soovitakse hoida juba võidetud turuosa ja parandada kliendikogemust, säilitades oma koha Euroopa kullakaubanduse absoluutses tipus.
TASUB TEADA
Eesti suurim ettevõtluskonkurss „Eesti parimad ettevõtted 2026“ ühendab kaht pikaajalist konkurssi, mille parimate seast valitakse aasta ettevõte.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavas konkurentsivõime edetabelis võrreldakse ettevõtteid kahe viimase aasta majandusnäitajate põhjal ning selgitatakse välja konkurentsivõimelisemad ettevõtted tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkonnas ning mitmes alamvaldkonnas.
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis toimub tänavu 31. korda. Konkursil selgitatakse välja silmapaistvamad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.