Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et

Ühine tehnoloogiaarendus, osalemine üksteise tarneahelates ja koos uutele turgudele jõudmine olid septembris Tallinnas toimunud esimese Korea–Eesti kaitsetööstuse ärifoorumi keskmes. EISi korraldatud foorum tõi kokku üle 120 osaleja ning päeva jooksul toimus üle 80 Eesti ja Korea ettevõtete B2B-kohtumise. Konkreetsete koostöövaldkondadena tõusid esile õhu- ja droonitõrje, robootika ja autonoomsed süsteemid, tarkvara, sensorid ning kosmose- ja meretehnoloogiad. Foorumil kõlanud sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järgmine tehing, vaid esimene konkreetne ühine projekt. Korea tootmisvõimekuse ja Eesti tehnoloogia ühendamine võib luua uusi võimekusi mõlemale riigile ning avada ühiseid võimalusi ka rahvusvahelistel turgudel. Foorumi avanud EISi juhatuse

8. oktoobril kell 14–17 toimub teist aastat Tallinnas Kultuurikatla Õuetornis Work in Estonia ja PARE koostöös seminar, kus põhifookuseks on välistalendi kaasamine. Programm:  14:00-14:30 kogunemine ja kohv  14:30-14:40 tervitussõnad  Kristi Veskus, Work in Estonia juht Kai Saard, PARE  14:40-15:25 paneel: kogemuslood välistalendi kaasamisest ettevõttesse  Olga Zaitseva, Neo Performance Materials Kadri Kruusaauk, Elcogen  Paneelis tuuakse esile ettevõtete praktilised kogemused välistalendi kaasamisel – millistesse rollidesse ja millistest riikidest on talente värvatud ning millised on olnud protsessi suurimad väljakutsed, õppetunnid ja võidud.   Ettevõtted jagavad oma kogemusi alates talendi leidmisest ja värbamisest kuni tema Eestisse jõudmise, kohanemise ja meeskonda lõimumiseni. Paneel annab osalejatele võimaluse saada praktilisi

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) alustavad 2,53 miljoni euro suurust arendusprojekti, mille eesmärk on muuta mikroobsete õlide ja rasvade tootmine kiiremaks, paremini juhitavaks ja tööstuslikus mahus konkurentsivõimelisemaks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab projekti 1,94 miljoni euroga. Kolm aastat kestvas DigiFoundry 2.0 projektis ühendavad ÄIO ja TFTAK mikroobitüvede arendamise, fermentatsiooni, automatiseerimise ja digitaalse protsessijuhtimise üheks tervikuks. ÄIO eesmärk on vähendada nii uute toodete arendamise kui ka nende tootmise kulusid. Tehnoloogia lubab muuta toidu-, põllumajandus- ja puidutööstuse madala väärtusega kõrvalvood õlideks ja rasvadeks, mida saab kasutada näiteks kosmeetikas ja toiduainetööstuses. Tööstuslikul turul ei piisa siiski üksnes toimivast