Immateriaalne vara ei ole enam üksnes juriidiline teema, vaid ettevõtte kasvu mootor
Kuidas muuta teadmised, andmed, tarkvara, disain ja muu immateriaalne vara ettevõtte kasvuks? Mida investorid tegelikult ettevõtte intellektuaalomandist otsivad ning kuidas luua konkurentsieelist, mida on võimalik kasvatada ja kaitsta?
Neid küsimusi arutati EISi korraldatud konverentsil „Immateriaalne vara: ettevõtte kasvu mootor“, kus ettevõtjad, investorid, teadlased, tehnoloogiasiirde eksperdid ja õiguseksperdid vaatasid immateriaalset vara eelkõige ettevõtte kasvu ja konkurentsivõime vaatenurgast. Konverentsi läbiv sõnum oli selge: ettevõtte väärtust ei loo enam üksnes tooted, tehnoloogiad või füüsilised varad, vaid oskus teadmisi, andmeid, tarkvara, disaini ja muud immateriaalset vara teadlikult juhtida ning sellest ärilist väärtust luua.
Immateriaalne vara on muutunud strateegiliseks varaks
Investori ja Further Than Capital kaasasutaja Stefan Lindebergi sõnul ei muuda ettevõtet atraktiivseks üksnes tehnoloogia või patent. Määravaks saab hoopis see, kas ettevõte suudab oma teadmised, tehnoloogia ja intellektuaalomandi muuta kestvaks konkurentsieeliseks ning kasvatatavaks äriks. Selleks kasutatakse sageli mitut kaitseviisi korraga, ühendades patente, ärisaladusi ja oskusteavet.
Graham Bell, Cambridge’i ülikooli innovatsiooni- ja IP ekspert, lähenes teemale ettevõtte strateegia vaatenurgast. Tema hinnangul ei tohiks intellektuaalomand olla eraldiseisev juriidiline küsimus, vaid osa ettevõtte äristrateegiast. Tähtis ei ole patentide arv, vaid see, kuidas immateriaalsed varad aitavad saavutada ettevõtte eesmärke, kasvatada väärtust ja tugevdada turupositsiooni.
Bell tõi näiteks ka EISi ja Cambridge’i ülikooli koostööprogrammi, mille eesmärk oli aidata Eesti kasvufirmadel siduda intellektuaalomandi juhtimine ettevõtte kasvu ja äristrateegiaga. Programmis osalenud TFTAK-i innovatsioonidirektor Merli Üle selgitas, et see programm on aidanud paremini märgata ja juhtida väärtuslikku oskusteavet ning koostööpartneritele oma võimalusi selgemalt tutvustada. Ettevõte mõistis, et oluline on mõtteviis, et 𝗶𝗻𝘁𝗲𝗹𝗹𝗲𝗸𝘁𝘂𝗮𝗮𝗹𝗼𝗺𝗮𝗻𝗱 𝗽𝗼𝗹𝗲 𝗽𝗲𝗹𝗴𝗮𝗹𝘁 𝗺𝗶𝗱𝗮𝗴𝗶, 𝗺𝗶𝗱𝗮 𝗸𝗮𝗶𝘁𝘀𝘁𝗮 – see on strateegiline tööriist uute ärivõimaluste leidmiseks ja arendussuundade valimiseks.
Investeerimisvalmidus algab selgetest omandisuhetest
Soraineni intellektuaalomandi ekspert Olivia Kranichi rõhutas, et tehnoloogiast üksi ei piisa, kui ettevõte otsib investeeringut. Ta selgitas, et investorid soovivad veenduda, et ettevõtte kõige väärtuslikum vara kuulub tegelikult ettevõttele ning selle kasutamisega ei kaasne varjatud riske.
Seetõttu vaadatakse investeerimisprotsessis üle omandisuhted, lepingud, litsentsid ja võimalikud vaidlused. Kranichi sõnul tasub ettevõttel selline audit teha juba enne investori poole pöördumist, sest selged omandisuhted ja korrastatud dokumentatsioon aitavad suurendada ettevõtte väärtust ning tugevdada investorite usaldust.
Andmed, tarkvara ja AI on üha olulisem osa ettevõtte väärtusest
Tegose partner vandeadvokaat Priit Lätt juhtis tähelepanu sellele, et andmed, andmebaasid, algoritmid ja tarkvara ei ole üks ja sama vara ning neid ei saa ka ühtemoodi kaitsta. Ettevõtte jaoks on oluline mõista, milles peitub tema tegelik konkurentsieelis ning milline kaitse- või ärimudel sellele kõige paremini sobib.
Lätti sõnul on IP-valmidus muutunud investeerimisvalmiduse lahutamatuks osaks. „Investor ei osta tehnoloogiat, vaid kontrollitavat, kaitstavat ja kasvatatavat turupositsiooni,“ rääkis Lätt. Ta lisas, et selle eelduseks on selged omandiõigused, korrastatud litsentsid, usaldusväärne andmehaldus ning läbimõeldud põhimõtted tehisintellekti kasutamiseks. Väärtust ei loo üksik patent või dokument, vaid süsteemne juhtimine.
Koostöös sündinud teadmiste väärtus tuleb läbi mõelda juba alguses
Rootsi innovatsiooni ja intellektuaalomandi nõustaja Ia Modin käsitles innovatsioonikoostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Sellistes projektides ei ole kõige väärtuslikumaks varaks sageli mitte seadmed või laborid, vaid teadmised ja informatsioon, mis koostöö käigus tekivad.
Modin juhtis tähelepanu sellele, et lisaks patentidele ja autoriõigustele kuuluvad immateriaalsete varade hulka ka andmed, prototüübid, töömeetodid, protsessid, turuteadmine ning organisatsioonides kogunenud oskusteave. Just seetõttu tuleb koostööprojektides juba alguses kokku leppida, millist teavet jagatakse, millised õigused tekivad loodud tulemustele ning kuidas neid tulevikus kasutada saab.
Selgus omandi- ja kasutusõigustes aitab tagada, et koostöös loodud väärtus ei jää projekti lõppedes sahtlisse, vaid jõuab ka praktilise kasutuse ja kommertsialiseerimiseni.
Tehnoloogia vajab ka kasutajat
Immateriaalse vara hulka ei kuulu ainult teadmised, andmed ja intellektuaalomand. Olulist rolli mängib ka disain, mis aitab muuta innovatsiooni kasutatavaks ja turul eristuvaks. Tööstusdisainer ja disainistrateeg Adrián Larripa ning ABB Roboticsi UX-disainer Ainhoa Narváez näitasid, et isegi kõige arenenum tehnoloogia ei loo väärtust, kui inimesed seda kasutada ei taha või ei oska.
Nende sõnul aitab disain muuta keerukad tehnoloogiad arusaadavaks, kasutatavaks ja konkurentidest eristuvaks. Seetõttu ei saa disaini käsitleda pelgalt toote välimusena, vaid strateegilise tööriistana, mis aitab suurendada toote väärtust, tugevdada kaubamärki ning toetada ettevõtte ärilist edu.
Kogu päeva kokku võttes joonistus välja arusaam, et immateriaalne vara on oluliselt laiem mõiste kui intellektuaalomand selle traditsioonilises tähenduses. Patendid, andmed, tarkvara, oskusteave, koostöös loodud teadmised ja disain moodustavad üha suurema osa ettevõtete väärtusest. Konkurentsieelise loovad need ettevõtted, kes suudavad neid varasid teadlikult juhtida, kaitsta ja äriliselt rakendada.
NB! Ettevõtetele, kes soovivad oma intellektuaalomandi strateegiat teadlikumalt arendada, avaneb peagi uus Intellektuaalomandi strateegia praktikum ‘’Kuidas siduda ettevõtte intellektuaalomand äristrateegiaga?’’. Kandideerimine on avatud kuni 30. novembrini.
Vaata konverentsi järele siit.
