Innovatsioonile suunatud avaliku sektori hanked aitavad erasektoril kasvada
Eile toimunud avaliku sektori innovatsioonikonverents rõhutas avaliku ja erasektori koostööst sündivat väärtust ning võimalust kasutada avalikku raha targalt läbi innovatsioonihangete. Konverentsi käigus leidsid aset erinevad töötoad, kus eksperdid ja ettevõtjad arutasid ühiselt hangete korraldamist, uute tehnoloogiate katsetamist ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamist.
Konverentsi avas riigisekretär Taimar Peterkop, kes kuulutas välja konkursi “Märka innovatsiooni”. Konkursi eesmärk on tunnustada Eesti avaliku sektori kõige innovaatilisemaid teenistujaid, juhte ja meeskondi. Kandidaate saab esitada kuni 24. veebruarini 2025 Riigikantselei kodulehel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo rõhutas, et uuenduslike ettevõtete toetamisega läbi hangete panustabki riik sellesse, et majandus pöörduks uuesti kasvule. “Eesti on seadnud eesmärgiks, et 2% kõigist riigihangetest oleksid innovatsioonihanked – see ambitsioon aitab toetada uuenduslike toodete ja teenuste turule toomist,” sõnas Rajalo ja lisas, et riigiasutustel on märkimisväärne ostujõud, nimelt siirdub riigihangete kaudu turule aastas ligikaudu 5 miljardit eurot.
Sigrid Harjo, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige tõi konverentsil esile, et avaliku sektori ostujõud peaks toetama Eesti ettevõtete võimalusi innovatsiooni loomiseks. Harjo sõnul on vajalik nihe mõtteviisides – hange ei tähenda pelgalt toote või teenuse hankimist, vaid innovaatilise lahenduse otsimist mõnele probleemile, mille kaudu saab erasektorit julgustada looma praktilisi lahendusi. “Näiteks oleme õppinud oma organisatsiooni hangete läbiviimise käigus, et pakkujatele suurema mänguruumi ja pikema aja andmine võib viia olulise kvaliteedihüppeni, ilma et see eeldaks täiendavaid kulusid. Küll aga tähendab see pikemat planeerimist ja lahenduste läbimõtlemist. EIS on alati valmis olema selle protsessi partneriks ja nõustajaks nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori organisatsioonidele,” lisas Harjo. EIS on välja töötanud innovatsiooni hankija käsiraamatu, mis pakub praktilisi juhtnööre nii alustavatele kui ka kogenud hankijatele ja ka pakkujatele. Käsiraamat on leitav EISi kodulehelt.
Lundi Ülikooli innovatsioonidivisjoni juht Mart Laatsit rääkis ühiskondlike väljakutsete lahendamisest era- ja avaliku sektori koostöös Rootsis. Laatsit rõhutas, et iga asutus ja ettevõte vajab innovatsioonistrateegiat, mis aitab toetada nii äriliste eesmärkide saavutamist kui ka väljakutsetele lahenduste leidmist.
Eesti avaliku ja erasektori koostöö näitena jagasid Tea Varrak Sotsiaalministeeriumist ning Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats kogemust riikliku toiduabi jagamise lahendamisest toidukaartide näol. Uuendus on aidanud kokku hoida avalikku raha ning andnud toiduabi saajatele võimaluse teha endale sobivaid valikuid toidukorvi koostamisel. 2024. a kevadel Euroopa Liidu sotsiaalse innovatsiooni projekti auhinna saanud algatus võib leida kasutust ka Lätis ja Leedus.
Radikaalse innovatsiooni teemal arutledes jagasid avaliku ja erasektori tippjuhid soovitusi uuenduslikku lähenemist võimestavaks juhtimiseks – sealhulgas meenutati julgust katsetada, piisava aja võtmist lahenduste leidmiseks, ebamugavate küsimuste küsimist ning eksimise lubamist.
Innovatsioonikonverentsil jagasid kogemusi nii era- kui avaliku sektori esindajad, nende hulgas Tallinna Haridusamet, Sotsiaalministeerium, Lundi Ülikool, Accelerate Estonia, Haridus- ja Teadusamet, Transpordiamet, MKM, Riigikantselei ja EIS. Ettevõtete tegemisi uuenduslike lahenduste pakkumisel tutvustasid Praktikal, Rimi Eesti Food, Utilitas, BDA Consulting, Tank ja Verston.
Avaliku sektori innovatsioonikonverentsi korraldas EIS koostöös Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Konverentsi fotod on leitavad siit.