Ühine tehnoloogiaarendus, osalemine üksteise tarneahelates ja koos uutele turgudele jõudmine olid septembris Tallinnas toimunud esimese Korea–Eesti kaitsetööstuse ärifoorumi keskmes. EISi korraldatud foorum tõi kokku üle 120 osaleja ning päeva jooksul toimus üle 80 Eesti ja Korea ettevõtete B2B-kohtumise. Konkreetsete koostöövaldkondadena tõusid esile õhu- ja droonitõrje, robootika ja autonoomsed süsteemid, tarkvara, sensorid ning kosmose- ja meretehnoloogiad. Foorumil kõlanud sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järgmine tehing, vaid esimene konkreetne ühine projekt. Korea tootmisvõimekuse ja Eesti tehnoloogia ühendamine võib luua uusi võimekusi mõlemale riigile ning avada ühiseid võimalusi ka rahvusvahelistel turgudel. Foorumi avanud EISi juhatuse

Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%

Kui Eesti ettevõtted räägivad Lõuna-Koreast, siis nähakse seda sageli suure, kauge ja konkurentsitiheda turuna. Vähem räägitakse sellest, miks Korea ettevõtted ise Eesti vastu huvi tunnevad ning milliseid võimalusi nad siit otsivad. EISi Lõuna-Korea ekspordinõunike Soonhee Bae ja Soyoung Imi sõnul on huvi Eesti vastu viimastel aastatel kasvanud mitmes valdkonnas. Eesti tugevused täiendavad Korea tugevusi Nõunike sõnul on Eesti ja Korea ettevõtetel sageli erinevad, kuid üksteist hästi täiendavad tugevused. „Eesti ettevõtted on sageli innovaatilised, paindlikud ja tehniliselt tugevad. Korea ettevõtted toovad omakorda kaasa tööstusliku võimekuse, suure mastaabi ning tugeva elluviimisvõime,“ selgitab ekspordinõunik Bae. Just seetõttu nähakse Eestis partnerit, kellega koos uusi

Valgamaal Tsirguliinas ehitatava esimeses etapis 100 MW / 200 MWh võimsusega Zirgu BESS akuelektrijaamast saab esimene nii suur akuelektrijaam, mille võtmekomponendid on valmistatud Euroopas.  Zirgu BESS OÜ projekti arendusettevõtte juhatuse liikme Mart Moora sõnul on Tsirguliina akuelektrijaamale pandud kõrged ootused kogu Eesti elektrivõrgu turvalisuse ja töökindluse tagamisel ning akude tarnelepingu kiire sõlmimine toob lähemale selle päeva, mil riigi põhivõrk saab juurde ühe olulise tugisamba. “Tegemist on suuremahulise, black start võimekusega elektrijaamaga, mille abil on võimalik näiteks ulatusliku katkestuse korral oluline osa elektrivõrgust taaskäivitada,” kirjeldas Moora.  Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tarnib Zirgu BESS akuelektrijaama jaoks akud Lõuna-Korea tehnoloogiahiid LG Energy Solution.  Inverterid tulevad Hispaaniast Power Electronicsi poolt ja akud LG Energy Solutioni Poolas paiknevast akutehasest.   “LG Energy Solution on osutunud

Taristuminister Kuldar Leis osales sel nädalal koos Eesti äridelegatsiooniga Singapuri rahvusvahelisel merendusnädalal, et tugevdada koostööd Eesti ja Singapuri merendussektorite vahel ning avada Eesti ettevõtetele uusi äri- ja ekspordivõimalusi kiiresti kasvaval Aasia turul. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Välisministeerium ning Kliimaministeerium. „Singapur on üks maailma juhtivaid merenduskeskusi ning värav Aasia turule. Eesti ei konkureeri merenduses suurusega, vaid kiiruse, nutikuse ja usaldusväärsusega. Meie ettevõtetel on pakkuda innovaatilisi lahendusi, mida maailm praegu vajab: alates sadamate digitaliseerimisest kuni puhtamate tehnoloogiateni. Sellised visiidid aitavad Eesti ettevõtetel jõuda uutele turgudele ja positsioneerida Eestit partnerina, kes aitab kujundada tuleviku merendust,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.  Visiidi