Edendame eksporti Araabia Ühendemiraatidesse

Täna, 25. augustil koguneb Tallinnas kuuendat korda traditsiooniline esindusjuhtide ekspordiklubi, mis toob kokku Eesti suursaadikud kogu maailmast ning mitusada eksportivat Eesti ettevõtjat. Ekspordiklubis tutvustavad välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ettevõtjatele ekspordiportaali, mis koondab seni eri kanalites paiknenud eksporditeenused, sihtturgude info ja sündmused ühte keskkonda. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ekspordiklubi väärtus vahetus kontaktis ettevõtjate ja Eesti diplomaatilise võrgustiku vahel. „Eesti diplomaadid tunnevad kohalikke turge, otsustajaid ja ärikeskkonda ning saavad avada ettevõtjatele uksi, milleni üksi jõudmine võib olla keeruline. Ekspordiportaal viib selle võrgustumise põhimõtte ka digitaalsesse keskkonda. Ettevõtja saab ühest kohast kätte konkreetsed ekspordivõimalused ja muud personaliseeritud teenused,“ ütles

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus AS-i juhatuse liige Katrin Savi. Tema sõnul eeldavad paljud ettevõtted ekslikult, et suurte klientide rahastus on alati olemas. „Rahvusvahelisel turul ei konkureerita enam ainult toote või teenuse kvaliteediga. Tegelikkuses otsivad ka rahvusvahelised kontsernid ja riigiasutused võimalusi, kuidas suuri investeeringuid paindlikumalt finantseerida,“ märgib Savi. Miks jäävad head eksporditehingud katki? See probleem puudutab eelkõige kapitali-

Kui Eesti ettevõtted räägivad Lõuna-Koreast, siis nähakse seda sageli suure, kauge ja konkurentsitiheda turuna. Vähem räägitakse sellest, miks Korea ettevõtted ise Eesti vastu huvi tunnevad ning milliseid võimalusi nad siit otsivad. EISi Lõuna-Korea ekspordinõunike Soonhee Bae ja Soyoung Imi sõnul on huvi Eesti vastu viimastel aastatel kasvanud mitmes valdkonnas. Eesti tugevused täiendavad Korea tugevusi Nõunike sõnul on Eesti ja Korea ettevõtetel sageli erinevad, kuid üksteist hästi täiendavad tugevused. „Eesti ettevõtted on sageli innovaatilised, paindlikud ja tehniliselt tugevad. Korea ettevõtted toovad omakorda kaasa tööstusliku võimekuse, suure mastaabi ning tugeva elluviimisvõime,“ selgitab ekspordinõunik Bae. Just seetõttu nähakse Eestis partnerit, kellega koos uusi

Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) rahastab Euroopa Liidu kaasabil seitsme loomevaldkonna tugiteenuste projekti ligi miljoni euroga, et aidata Eesti loomeettevõtetel kasvatada eksporti, leida uusi rahvusvahelisi partnereid ning tugevdada oma konkurentsivõimet välisturgudel. „Toetust saanud projektid näitavad hästi, kui lai ja mitmekesine on Eesti loomesektor – välisturgudele aitame liikuda nii muusika-, filmi-, kunsti-, arhitektuuri-, disaini-, turundus- kui ka puiduvaldkonna ettevõtetel. Oluline on, et iga projekt ei pakuks ettevõtjatele üksnes teadmisi, vaid looks ka praktilisi kontakte, koostöövõimalusi ja tuge, mis aitavad neil jõuda uute klientide ja partneriteni väljaspool Eestit,“ ütles EISi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Haljandi sõnul oli huvi toetuse vastu suur. „Kokku