Edendame eksporti Araabia Ühendemiraatidesse

Rohetehnoloogia areng on jõudnud faasi, kus seda ei käsitleta enam üksnes osana keskkonnapoliitikast. Need on lahendused, millega vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja kriitilistest toormetest, hajutada riske ning hoida kontrolli strateegiliste tarneahelate üle. Rohetehnoloogiad aitavad toota rohkem kohapeal, paindlikumalt ja ennustatavamalt. Need on omadused, mis on geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas muutunud määravaks. Küsimus ei ole enam selles, kas rohetehnoloogiaid arendada, vaid kuidas neid kasutada viisil, mis tugevdab Euroopa ja Eesti julgeolekut ning vähendab haavatavust väliste šokkide suhtes. Geopoliitika ja ettevaatlikumate kapitaliturgude mõju Geopoliitiline olukord on muutnud rohetehnoloogiad Euroopa jaoks selgelt strateegiliseks küsimuseks. Energiakriisid, tarneahelate katkestused ja kasvav konkurents kriitiliste tehnoloogiate pärast on

Sel nädalal Las Vegases toimuval maailma ühel mõjukamal tehnoloogiamessil on ITLi eestvõttel kohal kaheksa Eesti ettevõtet, mis kasutavad Soomega ühist messipinda. Messil esitletakse uusi tooteid, trende ja tehnoloogiaid ülemaailmselt. Eesti on CES 2026-l esindatud teist korda, seekord FINEST (Soome-Eesti) ühisel stendil. Kokku on ühisstendil esindatud 30 ettevõtet, kes tegutsevad targa liikuvuse sektoris ja sellega seotud valdkondades. Eestit esindab kaheksa ettevõtet, sealhulgas ITLi liikmed e-Pavement, Metrosert, Rethink, Nortal ning 1oT, Artec Design, Rollo Robotics ja Primostar (info ettevõtete kohta). “Eestit on tunnustatud kui ühte maailma digitaliseeritumat riiki ning me soovime ka jätkata teerajajana ülemaailmse innovatsiooni edendamisel. Eelmisel aastal nimetati CES-il Eesti

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) allkirjastas täna Korea Kaubanduse ja Investeeringute Edendamise Agentuuriga (KOTRA) vastastikuse mõistmise memorandumi, mis aitab suurendada Eesti ja Lõuna-Korea vahelist majanduskoostööd. Memorandumi eesmärk on kasvatada järgneva nelja aasta jooksul kaubandus-, investeerimis- ja ärikoostööd Eesti ja Lõuna-Korea vahel. See hõlmab endas peamiselt informatsiooni vahetamist, üksteise toetamist ja võimaluste tutvustamist. Memorandumi allkirjastasid täna Tallinnas EISi juhatuse liige Mari-Liis Küppar ja KOTRA president Kyung Sung Kang. „Lõuna-Korea on EISi üks prioriteetriike – sõlmitud lepingu järel on nüüd Eesti ka Lõuna-Korea jaoks prioriteetriik,“ ütles EISi Aasia regiooni juht Marek Roostar. „KOTRAga sõlmitud memorandum võimaldab meil pakkuda Eesti ettevõtetele veelgi kvaliteetsemat

IoT valdkonnas tegutsev ehk seadmetele võrguühendust pakkuv Eesti ettevõte 1oT sõlmis hiljuti lepingu Ameerika suure telekomettevõttega T-Mobile. Koostööni jõudmine nõudis aastaid testimist ja läbirääkimisi, kaasatud olid ka kliendid. 2022. aastal asutas 1oT USAs oma tütarettevõtte, et teenindada kasvavat Põhja-Ameerika kliendibaasi: soov oli, et sealsetes ajavööndites oleks oma meeskond ja püsiv kohalolek. Kohe asus ettevõte seejuures ka kohalike telekomettevõtetega koostöö tegemise osas läbi rääkima. „T-Mobile US’ga koostöölepingu allkirjastamisele eelnes pikk läbirääkimiste protsess. Kaasatud olid ka meie kliendid, kes aitasid meil teenust testida ning anda sisendit hinnastuspakettide ja tehnilise võimekuse kohta,“ rääkis Eesti iduettevõtte 1oT suuromanik ja tegevjuht Märt Kroodo. Alates oktoobrist

Prantsusmaa liigub jõuliselt süsinikuneutraalsuse suunas ning on viimastel aastatel käivitanud rea meetmeid, mis muudavad ehitus- ja renoveerimisturgu kiiresti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Prantsusmaa ekspordinõunik Steve Cesse sõnul loob see Eesti ettevõtetele selge võimaluste akna seal äri teha. Ambitsioonikas rohesiht kujundab kogu ehitussektorit Prantsusmaa eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on käivitanud mitu laiaulatuslikku programmi. Riigil on kasutusel nii ehitusnormid kui ka finantsmeetmed, mis suunavad uusi ja renoveeritavaid hooneid kasutama madala süsinikujalajäljega materjale ning energiasäästlikke lahendusi. RE2020 regulatsioon seab rangemad nõuded hoonete energiatõhususele ja materjalivalikule. Lisaks teatas valitsus 2021. aastal 30 miljardi euro suurusest investeerimisplaanist, mille eesmärk on arendada uusi rohetehnoloogiaid