Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%

Täna, 25. augustil koguneb Tallinnas kuuendat korda traditsiooniline esindusjuhtide ekspordiklubi, mis toob kokku Eesti suursaadikud kogu maailmast ning mitusada eksportivat Eesti ettevõtjat. Ekspordiklubis tutvustavad välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ettevõtjatele ekspordiportaali, mis koondab seni eri kanalites paiknenud eksporditeenused, sihtturgude info ja sündmused ühte keskkonda. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ekspordiklubi väärtus vahetus kontaktis ettevõtjate ja Eesti diplomaatilise võrgustiku vahel. „Eesti diplomaadid tunnevad kohalikke turge, otsustajaid ja ärikeskkonda ning saavad avada ettevõtjatele uksi, milleni üksi jõudmine võib olla keeruline. Ekspordiportaal viib selle võrgustumise põhimõtte ka digitaalsesse keskkonda. Ettevõtja saab ühest kohast kätte konkreetsed ekspordivõimalused ja muud personaliseeritud teenused,“ ütles

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus AS-i juhatuse liige Katrin Savi. Tema sõnul eeldavad paljud ettevõtted ekslikult, et suurte klientide rahastus on alati olemas. „Rahvusvahelisel turul ei konkureerita enam ainult toote või teenuse kvaliteediga. Tegelikkuses otsivad ka rahvusvahelised kontsernid ja riigiasutused võimalusi, kuidas suuri investeeringuid paindlikumalt finantseerida,“ märgib Savi. Miks jäävad head eksporditehingud katki? See probleem puudutab eelkõige kapitali-

Kui Eesti ettevõtted räägivad Lõuna-Koreast, siis nähakse seda sageli suure, kauge ja konkurentsitiheda turuna. Vähem räägitakse sellest, miks Korea ettevõtted ise Eesti vastu huvi tunnevad ning milliseid võimalusi nad siit otsivad. EISi Lõuna-Korea ekspordinõunike Soonhee Bae ja Soyoung Imi sõnul on huvi Eesti vastu viimastel aastatel kasvanud mitmes valdkonnas. Eesti tugevused täiendavad Korea tugevusi Nõunike sõnul on Eesti ja Korea ettevõtetel sageli erinevad, kuid üksteist hästi täiendavad tugevused. „Eesti ettevõtted on sageli innovaatilised, paindlikud ja tehniliselt tugevad. Korea ettevõtted toovad omakorda kaasa tööstusliku võimekuse, suure mastaabi ning tugeva elluviimisvõime,“ selgitab ekspordinõunik Bae. Just seetõttu nähakse Eestis partnerit, kellega koos uusi

Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning