Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus
Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist
Toetuse abil panustame uusi töökohti loovate või olemasolevaid sälitavate Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime kasvu ja lisandväärtuse kasvu. Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama.
Toetuse abil on võimalik investeerida tootearendusse, samuti ettevõtte toote või teenusega seotud protsesside arendustesse.
Taotlusvoorus taotletava toetuse suurus on 30 000 kuni 3 000 000 eurot.
Seoses meetme eelarve täitumisega on taotluste vastuvõtmine peatatud alates 04.12.2025 kell 16.00.
Eelarvet ületavaid taotlusi menetleme nende laekumise järjekorras.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle tegevusala või projekt, millele toetust taotletakse, kuulub järgmiste tegevusalade hulka:
- põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
- hulgi- ja jaekaubandus
- hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
- programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
- juriidilised toimingud ja arvepidamine
- peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine
- reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus
- rentimine ja kasutusrent
- tööjõurent ja muud tööjõuteenused
Toetuse taotleja peab olema väike- või keskmise suurusega ettevõte (VKE). Vaata VKE definitsiooni
Mille jaoks toetust saab?
Toetame uue ettevõtte või üksuse rajamist, uue toote tootmist või teenuse osutamist, tootmisvõimsuse suurendamist või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikku ümberkorraldamist:
- masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara ost
- maa soetamine ning hoonete ja rajatiste ehitamine
- võrguühendusega liitumine või olemasoleva võrguühenduse muutmine
- tootearendus ja selle tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine
- ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside arendus
- põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” ja kliimakindluse hinnangu koostamine
- projekti ettevalmistamine
- projekteerimine
Mis minu ettevõttes muutub?
Suureneb ettevõtte konkurentsivõime
Kasvab toote või teenuse lisandväärtus
uued või säilitatud töökohad Ida-Virumaal
Taotluse ettevalmistamine
Toetuse taotlemine on lõppenud.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Projekti- ja äriplaani vorm
Projekti- ja äriplaani koostamisel pööra tähelepanu TAIE fookusvaldkondade ja teisese toorme kasutamisega seotud info väljatoomisele: uuri lähemalt
Majandusnäitajate prognoosi vorm
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
“Ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta (Kliimakindluse tagamise hinnang tuleb esitada ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise korral vastavalt Ehitusseadustiku § 4 mõistes. Ainult seadmete soetamise korral ei ole dokument kohustuslik)
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Projekti eelarve aluseks olevad kalkulatsioonid
- Dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust, või asjaolu, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase Ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
- 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR)Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (2025. a esitatud projektidele)
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (varasemalt esitatud projektidele)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Projekti etapid
Toetuse taotlemine on lõppenud.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Projekti- ja äriplaani vorm
Projekti- ja äriplaani koostamisel pööra tähelepanu TAIE fookusvaldkondade ja teisese toorme kasutamisega seotud info väljatoomisele: uuri lähemalt
Majandusnäitajate prognoosi vorm
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
“Ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta (Kliimakindluse tagamise hinnang tuleb esitada ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise korral vastavalt Ehitusseadustiku § 4 mõistes. Ainult seadmete soetamise korral ei ole dokument kohustuslik)
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Projekti eelarve aluseks olevad kalkulatsioonid
- Dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust, või asjaolu, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase Ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
- 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR)Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (2025. a esitatud projektidele)
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (varasemalt esitatud projektidele)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Abiks taotlejale
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Toetuse määrus (EST)Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Uudised
Avasta rohkem
Minister Erkki Keldo kinnitas toetuse tingimused, mis aitavad väikestel ja keskmistel ettevõtetel äritarkvara kasutusele võtta, äriprotsesse automatiseerida ja luua andmepõhiseid teenuseid. Nii muutub töö tõhusamaks, väheneb bürokraatia ja kasvab tootlikkus. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, ühe projekti toetus võib olla mõnest tuhandest kuni 150 000 euroni. „Oleme riigina ettevõtetele teinud võimalikuks aruannete automaatse esitamise. Nüüd aitame ettevõtteid, et ka nemad saaksid kiiremini vajalikud tarkvarad kasutusele võtta, et sadade aruannete esitamise asemel hakkaksid andmed automaatselt liikuma. Näiteks kolme suurima katvusega aruande andmete automaatse liikumisega hoiavad ettevõtted viie aastaga kokku 132 miljonit eurot. Eesti majanduse konkurentsivõime kasv sõltub üha enam sellest, kui hästi suudame andmeid ja digilahendusi
Saksa päritolu energiaettevõte Danpower Group omandab enamusosaluse Eesti soojusenergeetikaettevõttes SW Energia OÜ. Ostu-müügileping sõlmiti 27. jaanuaril ning tehingu jõustumine eeldab Konkurentsiameti heakskiitu. Osapoolte sõnul loob tehing eeldused nii SW Energia kiiremaks kasvuks kui ka Eesti kaugküttesektori senisest jõulisemaks liikumiseks taastuvenergia suunas. Danpoweri hinnangul on Eesti olnud atraktiivne investeerimissihtkoht juba aastaid. Danpower Eesti ASi juhatuse liikme Burkhard Vogeli sõnul saabus ettevõte Eestisse 2012. aastal olukorras, kus riik oli paljudele veel pigem tundmatu. Tänaseks on see tema sõnul aga muutunud. „Tunneme end Eestis nagu kodus ning näeme mitmeski mõttes siin isegi eeliseid võrreldes Saksamaaga. Tajume investeerimiskliimat erakordselt stabiilse ja usaldusväärsena ning oleme
Eelmisel nädalal osales 17 Eesti ettevõtet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eestvedamisel maailma suurimal toidu- ja joogimessil Gulfood 2026 Dubais. Eesti ühisstend pälvis suurt tähelepanu põhjamaise maitseprofiili, puhaste koostisosade ning tootmisprotsesside läbipaistvuse poolest. Erilise tunnustusena nomineeriti Bon Vegani naturaalset D-vitamiini sisaldav maitsepärm Gulfood Innovation Awards auhinnale. „Gulfoodi mess on olnud Eesti ettevõtetele oluline platvorm juba ligi kümme aastat. Laheriikides pööratakse üha enam tähelepanu toidu puhtusele, toiteväärtusele, päritolu usaldusväärsusele ning stabiilsele tarnele. Eesti tootjad on neis valdkondades tugevad ja oskavad oma tugevusi ka ära kasutada,“ sõnas EISi juhatuse liige Mari-Liis Küppar. Eesti stend Gulfoodi messil. (foto: EIS) Esimene tellimus tuli juba
E-residentsuse programmi jaoks oli 2025. aasta rekordiline: e-residendid asutasid mullu 5556 ettevõtet (aastane kasv 15%) ning aastaga laekus e-residentidelt ja nende loodud Eesti ettevõtetelt riigile otsest tulu ligi 125 miljonit eurot (aastane kasv 87%). 2025. aastal oli e-residentsuse programmi majanduslik mõju riigile kokku 124,9 miljonit eurot. Sellest 54,5 miljonit moodustasid tööjõumaksud, 66 miljonit erijuhtude (valdavalt dividendide) tulumaks ning 4,3 miljonit eurot e-residentsuse taotlemise ja ettevõtete loomise riigilõivud. Juba esimese tegutsemisaasta jooksul tasusid makse 17% ettevõtetest, kokku ligi 7 miljoni euro eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab e-residentsuse jätkuv edu, et oleme oma ettevõtluskeskkonna arendamisel teinud õigeid valikuid. “Iga e-residentsusesse panustatud
Eesti kaitsetööstusel on tänases keerukas olukorras harukordne ajaaken enda toodete aktiivseks müümiseks Euroopa tasemel. Sõja lõpp Ukrainas ja Euroopa eeldatav võimetus protektsionistlikke arenguid täiel määral vältida võivad selle akna aga õige pea koomale, kui mitte kinni lükata, kirjutab Rene Ehasalu, Eesti Kaitsetööstuse klastrijuht. Rahvusvaheline julgeolekuolukord on algava aasta künnisel üha pingelisem ja sõdade-konfliktide uudised täidavad meie uudiseetrit. Reaalsete sõjaliste konfliktide taustal ja tulemusena on toimumas mitmesugused pikaajalise mõjuga protsessid, mis kujundavad ümber maailmakorra, milles oleme harjunud elama. Nii võis näiteks äsja lugeda meie põhjanaabrite presidendi Alexander Stubbi vaadet lähematele aastakümnetele, kus maailmakorra muutumisel on kolm erinevat tulevikustsenaariumit, millest positiivseim hõlmab