Vaata peasisu
Kübertoetuse logo (EST)

Küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetus

Toetame küberturvalisusega tegelevaid ettevõtjaid uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamisel

Toetuse abil saab tihendada koostööd teadus- ja arendusasutuste ja tehnoloogiaalase
küberturvalisuse toote- ja teenusearendusega tegelevate ettevõtjate või organisatsioonidega küberturbe valdkonnas innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.
Toetust rakendatakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga

Toetuse taotlemine on avatud 12.01.2026 kell 9.00 kuni 15.12.2026 kell 16.00.
Toetuse taotlemine on jooksev
.
Taotletav toetuse summa on 60 000 kuni 100 000 eurot.

Toetust kaasrahastatakse Digital Europe vahenditest.

Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
30% - 50%
Kogu toetussumma
1 500 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle äritegevus seondub küberturvalisuse
    alaste toodete ja teenustega
  • Taotleja põhitegevusala kuulub EMTAK 2025 jakku K: elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,
    andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus
    Kontrolli oma ettevõtte EMTAK koodi sobivust
  • Projekti tegevustesse peab olema kaasatud partner
  • Projekti tegevused peavad toimuma Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein). Taotleja ettevõtja ja partneri üle kontrolli omav ettevõtja peab samuti olema registreeritud EL või EEA piirkonnas

Mis valdkonna projekte ootame?

Toetus on suunatud projektidele, mille kaudu viiakse ellu innovatsiooni- ja arendustegevust
järgmistes valdkondades:

  • küberturbe automatiseerimine
  • tehisintellekti kasutamine küberturvalisuse tagamisel
  • tööriistad ja strateegiad kvantarvutikindlatele krüptograafilistele algoritmidele üleminekuks
  • kosmosetehnoloogiate küberturvalisus

Mille jaoks toetust saab?

Toetatakse järgmiseid tegevusi:

  • kontseptsiooni tõendamine (proof of concept) või prototüübi valmistamine ja testimine
  • tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine
  • tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või teostatavusuuringu läbiviimine

Loetletud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud ka:

  • akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine
  • metroloogiateenus
  • patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või registreerimise kaitse taotlemine
  • toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine
  • doktorandi või doktorikraadiga isiku palkamine projektis plaanitud tegevuste elluviimiseks

Milliseid kulusid toetatakse ja milliseid ei toetata?

 

Toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest sõltub ettevõtte suurusest:

  • 70% (väike (sh mikro) ettevõte)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Mis minu ettevõttes muutub?

Tiheneb TA-alane koostöö

Kõrgema lisandväärtusega tooted ja teenused

Suureneb ettevõtte konkurentsivõime

Projekti etapid

Projekti tuleb kaasata teadus- või arendusasutus, kes panustab projekti kontseptsiooni tõenduse (proof of concept), prototüübi valmistamise või testimise, komponentide arenduse, testimise või demonstreerimise, tootekatsetuse, tööstusliku eksperimendi korraldamise või teostatavusuuringu läbiviimisega.
Teadus ja arendusasutusele minev summa peab moodustama vähemalt 40% projekti kogukuludest.
Maksimumsummat ei ole määratud. Soovi korral võib ka kogu projekti eelarvet kasutada teadus- ja arendusasutustelt tellitavatele teenustele.

Projektile tuleb lisada partneri kulude kalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega.

Sobiv teadus- või arendusasutus on:

Partneri leidmiseks võta otse ühendust teadus- ja arendusasutustega ja tutvusta oma ideid.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaan

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • Partneri hinnakalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-3 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem tuleb korraldada ostumenetlus.
Palun tutvu enne ostumenetluse läbiviimist toetuse saaja ostumenetluse läbiviimise juhisega:

Ostuemenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Põhjalik visuaalne hinnapakkumiste võtmise ja lepingute sõlmimise juhend

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud (kulu- ja maksedokumendid) teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Teavitamise juhend ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Aruande näidisvorm

Projekti etapid

Projekti tuleb kaasata teadus- või arendusasutus, kes panustab projekti kontseptsiooni tõenduse (proof of concept), prototüübi valmistamise või testimise, komponentide arenduse, testimise või demonstreerimise, tootekatsetuse, tööstusliku eksperimendi korraldamise või teostatavusuuringu läbiviimisega.
Teadus ja arendusasutusele minev summa peab moodustama vähemalt 40% projekti kogukuludest.
Maksimumsummat ei ole määratud. Soovi korral võib ka kogu projekti eelarvet kasutada teadus- ja arendusasutustelt tellitavatele teenustele.

Projektile tuleb lisada partneri kulude kalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega.

Sobiv teadus- või arendusasutus on:

Partneri leidmiseks võta otse ühendust teadus- ja arendusasutustega ja tutvusta oma ideid.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaan

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • Partneri hinnakalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-3 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem tuleb korraldada ostumenetlus.
Palun tutvu enne ostumenetluse läbiviimist toetuse saaja ostumenetluse läbiviimise juhisega:

Ostuemenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Põhjalik visuaalne hinnapakkumiste võtmise ja lepingute sõlmimise juhend

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud (kulu- ja maksedokumendid) teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Teavitamise juhend ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Aruande näidisvorm

Abiks taotlejale

Marge Veeranna
ettevõtluskonsultant
+372 5346 7802

Lauri Tankler
Teaduse ja arenduse koordineerimisosakond
Küberturvalisuse teenistus
Riigi Infosüsteemi Amet

Partnerlus Tartu Ülikooli ja TalTechiga:

Helen Jõesaar
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö meeskond
Tartu Ülikool

Rain Ottis
TalTech küberturbe uurimisrühm
TalTech

Toetuse tingimused ja kord

14.01.2026 toimunud toetuse infotunni slaidid ja salvestus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt

Kõik postitused
Kui innovatsioon jääb toppama: 6 põhjust, miks head ideed ei jõua tulemuseni

Innovatsioonist räägitakse palju. Häid ideid, tehnoloogiaid ja ambitsiooni on ettevõtetes sageli rohkem, kui välja paistab. Ometi juhtub ikka ja jälle, et algatused ei jõua päriselt ellu või ei hakka tööle nii, nagu oodati. Allpool on kuus mustrit, mis tulevad eri sektorites korduvalt esile. Kui neist aru saada, on lihtsam liikuda ideetasandilt päris väärtuseni: kasutusele võetud lahenduse, selge ärilise tulemuse või toimiva muutuseni organisatsioonis. 1. Organisatsioon ei ole juurutamiseks valmis Tehnoloogia võib olemas olla, kuid valmisolek juurutada jääb nõrgaks. Puuduvad oskused ja kompetentsid, mis aitaksid muudatusi läbi viia, ning sageli pole ka piisavalt aega, et inimesi kaasata. Töötajate vastuseis ei tule

Kõik postitused
Uus toetus aitab küberturvalisuse ettevõtetel koos teadlastega uudseid lahendusi arendada

Riik avab uue toetuse, mis aitab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel koostöös teadlastega arendada uudseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti algatatud meede suunab IT-sektorisse 1,5 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu alates 12. jaanuarist. Küberturvalisuse innovatsioonitoetuse pikaajaline eesmärk on kujundada Eestis elujõuline ja teaduspõhine küberturvalisuse sektor, kus tegutsevad tulevikku vaatavad ettevõtted, kelle teenuste järele on tugev nõudlus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri  Tankler tõi välja, et toetus on mõeldud eeskätt innustamiseks ettevõtetele, kes seni ei ole süsteemselt teadus- ja arendustegevusega tegelenud. „See annab võimaluse saada praktiline kogemus koostööst

Kõik postitused
IKT aastal 2026: tehisaru, pilvelahendused ja küberturvalisus on peamised märksõnad

IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole ammu enam lihtsalt osa ärist, sellest on saanud struktuurne võimekus, mis määrab, kuidas ühiskonnad toimivad, kuidas ettevõtted väärtust loovad ja kuidas riigid majanduslikku konkurentsivõimet kujundavad. Seda kinnitavad ka algavat aastat iseloomustavad trendid. Vaid mõned märksõnad – tehisarupõhised arendusplatvormid, konfidentsiaalne andmetöötlus, integreeritud süsteemid ja turvalisuse ümberkujundamine – need kõik on strateegilised valdkonnad, millega suuremad organisatsioonid ja riigidki peavad arvestama. Gartner prognoosib, et 2026. aastaks kasutab üle 80% suurettevõtetest tehisintellekti vähemalt ühes kriitilises äriprotsessis. Võrdluseks – neli aastat tagasi kasutas tehisarulahendusi vaid viiendik ettevõtetest, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld. Globaalne IKT-maailm

Kõik postitused
Mida on rohetehnoloogias laiemalt ja ka Eestis oodata alanud aastal? Selgitab Cleantech Estonia juht Kädi Ristkok

Rohetehnoloogia areng on jõudnud faasi, kus seda ei käsitleta enam üksnes osana keskkonnapoliitikast. Need on lahendused, millega vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja kriitilistest toormetest, hajutada riske ning hoida kontrolli strateegiliste tarneahelate üle. Rohetehnoloogiad aitavad toota rohkem kohapeal, paindlikumalt ja ennustatavamalt. Need on omadused, mis on geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas muutunud määravaks. Küsimus ei ole enam selles, kas rohetehnoloogiaid arendada, vaid kuidas neid kasutada viisil, mis tugevdab Euroopa ja Eesti julgeolekut ning vähendab haavatavust väliste šokkide suhtes. Geopoliitika ja ettevaatlikumate kapitaliturgude mõju Geopoliitiline olukord on muutnud rohetehnoloogiad Euroopa jaoks selgelt strateegiliseks küsimuseks. Energiakriisid, tarneahelate katkestused ja kasvav konkurents kriitiliste tehnoloogiate pärast on

Kõik postitused
Personaliseeritud ennetus päästab elusid: Antegenesi vähiennetustestid teel Eesti ja Saksamaa tervishoidu

Aastaid nii Eestis kui mujal riikides vähiennetusteste pakkunud tervishoiuettevõtte Antegenesi eesnäärmevähi ja rinnavähi test on sellest sügisest kasutuses nii Eesti era- kui ka riiklikus tervishoiussüsteemis. Eesti ettevõtte sihiks on jõuda oma testidega ka Saksamaa, Suurbritannia ja teiste Euroopa riikide tervishoiusüsteemi.   Personaliseeritud vähi ennetustestid ja teenused on Eestis kättesaadavad olnud aastaid. Teste on pakkunud juba mõnda aega Antegenes ise telemeditsiini teenusena, aga ka koostöös Tallinna Eriarstikeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning ettevõtete Confido, SYNLAB Eesti ja Meliva Eestiga. Sel sügisel jõuavad osad testid ka riikliku tervishoiusüsteemi.  Kui senised geenitestid on tuvastanud perekondlikku vähiriski ehk nendega on hinnatud haruldasi vähiga seotud muudatusi