Vaata peasisu
Kübertoetuse logo (EST)

Küberturvalisuse innovatsiooni ja arendustegevuse toetus

Toetame küberturvalisusega tegelevaid ettevõtjaid uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamisel

Toetuse abil saab tihendada koostööd teadus- ja arendusasutuste ja tehnoloogiaalase küberturvalisuse toote- ja teenusearendusega tegelevate ettevõtjate või organisatsioonidega küberturbe valdkonnas innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.
Toetust rakendatakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga

Toetuse taotlemine on avatud 12.01.2026 kell 9.00 kuni 15.12.2026 kell 16.00.
Toetuse taotlemine on jooksev
.
Taotletav toetuse summa on 60 000 kuni 100 000 eurot.

14.01.2026 toimunud toetuse infotunni slaidid ja salvestus

Toetust kaasrahastatakse Digital Europe vahenditest.

Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
30% - 50%
Kogu toetussumma
1 500 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle äritegevus seondub küberturvalisuse alaste toodete ja teenustega
  • Taotleja põhitegevusala kuulub EMTAK 2025 jakku K: elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus
    Kontrolli oma ettevõtte EMTAK koodi sobivust
  • Projekti tegevustesse peab olema kaasatud partner
  • Projekti tegevused peavad toimuma Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein). Taotleja ettevõtja ja partneri üle kontrolli omav ettevõtja peab samuti olema registreeritud EL või EEA piirkonnas

Mis valdkonna projekte ootame?

Toetus on suunatud projektidele, mille kaudu viiakse ellu innovatsiooni- ja arendustegevust järgmistes valdkondades:

  • küberturbe automatiseerimine
  • tehisintellekti kasutamine küberturvalisuse tagamisel
  • tööriistad ja strateegiad kvantarvutikindlatele krüptograafilistele algoritmidele üleminekuks
  • kosmosetehnoloogiate küberturvalisus

Mille jaoks toetust saab?

Toetatakse järgmiseid tegevusi:

  • kontseptsiooni tõendamine (proof of concept) või prototüübi valmistamine ja testimine
  • tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine
  • tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või teostatavusuuringu läbiviimine

Loetletud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud ka:

  • akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine
  • metroloogiateenus
  • patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või registreerimise kaitse taotlemine
  • toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine
  • doktorandi või doktorikraadiga isiku palkamine projektis plaanitud tegevuste elluviimiseks

Milliseid kulusid toetatakse ja milliseid ei toetata?

 

Toetuse määr sõltub valitud abi liigist ja ettevõtte suurusest.
Vähese tähtsusega abi (VTA) puhul:

  • 70% (väike (sh mikro) ettevõte)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Üldise grupierandi määruse art 25 alusel antava toetuse puhul:

  • 45% (väike (sh mikro) ettevõte)
  • 35% (keskmine)
  • 25% (suur)

Mis minu ettevõttes muutub?

Tiheneb TA-alane koostöö

Kõrgema lisandväärtusega tooted ja teenused

Suureneb ettevõtte konkurentsivõime

Projekti etapid

Projekti tuleb kaasata teadus- või arendusasutus, kes panustab projekti kontseptsiooni tõenduse (proof of concept), prototüübi valmistamise või testimise, komponentide arenduse, testimise või demonstreerimise, tootekatsetuse, tööstusliku eksperimendi korraldamise või teostatavusuuringu läbiviimisega.
Teadus ja arendusasutusele minev summa peab moodustama vähemalt 40% projekti kogukuludest.
Maksimumsummat ei ole määratud. Soovi korral võib ka kogu projekti eelarvet kasutada teadus- ja arendusasutustelt tellitavatele teenustele.

Projektile tuleb lisada partneri kulude kalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega.

Sobiv teadus- või arendusasutus on:

Partneri leidmiseks võta otse ühendust teadus- ja arendusasutustega ja tutvusta oma ideid.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaan

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • Partneri hinnakalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et antav toetus on vähese tähtsusega abi ehk VTA.
Kontrolli oma ettevõtte vähese tähtsusega abi jääki siin

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-3 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Teavitamise juhend ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Projekt tuleb ellu viia vastavalt taotlusele ja otsusele.
Projektiga seotud muudatused kooskõlasta palun projekti EISi poolse koordineerijaga e-kirja teel.

Järgmiste muudatuste tegemisel on vaja esitada muutmise taotlus toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatult:

  • toetatava tegevuse või selle ulatuse muutmine (mõne projekti tegevuse ära jätmine/muutmine või täiendava tegevuse lisamine)
  • projekti abikõlblikkuse perioodi muutmine (pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada 24 kuud)

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga nelja kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks partnerile ega teistele töövõtjatele.
Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Aruande näidisvorm

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

Projekti tuleb kaasata teadus- või arendusasutus, kes panustab projekti kontseptsiooni tõenduse (proof of concept), prototüübi valmistamise või testimise, komponentide arenduse, testimise või demonstreerimise, tootekatsetuse, tööstusliku eksperimendi korraldamise või teostatavusuuringu läbiviimisega.
Teadus ja arendusasutusele minev summa peab moodustama vähemalt 40% projekti kogukuludest.
Maksimumsummat ei ole määratud. Soovi korral võib ka kogu projekti eelarvet kasutada teadus- ja arendusasutustelt tellitavatele teenustele.

Projektile tuleb lisada partneri kulude kalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega.

Sobiv teadus- või arendusasutus on:

Partneri leidmiseks võta otse ühendust teadus- ja arendusasutustega ja tutvusta oma ideid.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Projektiplaan

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • Partneri hinnakalkulatsioon projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et antav toetus on vähese tähtsusega abi ehk VTA.
Kontrolli oma ettevõtte vähese tähtsusega abi jääki siin

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-3 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Teavitamise juhend ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Projekt tuleb ellu viia vastavalt taotlusele ja otsusele.
Projektiga seotud muudatused kooskõlasta palun projekti EISi poolse koordineerijaga e-kirja teel.

Järgmiste muudatuste tegemisel on vaja esitada muutmise taotlus toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatult:

  • toetatava tegevuse või selle ulatuse muutmine (mõne projekti tegevuse ära jätmine/muutmine või täiendava tegevuse lisamine)
  • projekti abikõlblikkuse perioodi muutmine (pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada 24 kuud)

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga nelja kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks partnerile ega teistele töövõtjatele.
Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Aruande näidisvorm

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Marge Veeranna
ettevõtluskonsultant
+372 5346 7802

Lauri Tankler
Teaduse ja arenduse koordineerimisosakond
Küberturvalisuse teenistus
Riigi Infosüsteemi Amet

Partnerlus Tartu Ülikooli ja TalTechiga:

Helen Jõesaar
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö meeskond
Tartu Ülikool

Rain Ottis
TalTech küberturbe uurimisrühm
TalTech

Toetuse tingimused ja kord

14.01.2026 toimunud toetuse infotunni slaidid ja salvestus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt

Kõik postitused
TemTA teise vooru esitati 113 taotlust kogumahus 84 miljonit eurot

Eelmisel nädalal sulgus temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide ehk TemTA teine taotlusvoor, kuhu esitati kokku 113 projektitaotlust kogumahus 84,3 miljonit eurot. Programmi eesmärk on viia Eesti teadus senisest tihedamalt kokku ettevõtete vajadustega ning aidata teadustulemustel kiiremini praktiliste lahendusteni jõuda. Taotlusvooru viib ellu Eesti Teadusagentuur koostöös partneritega, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS). EISi roll on toetada ettevõtete ja teadlaste koostöö tekkimist, aidata tuua ettevõtete arenguvajadused teadusprojektidesse ning osaleda projektide teadmussiirde ja majandusliku potentsiaali hindamisel. Lõppenud vooru oluline muudatus oli see, et uurimisprojektide eesmärgid seoti ettevõtete ja erialaliitude esitatud konkreetsete arenguväljakutsetega. See tähendab, et teadustööd kavandatakse otseselt Eesti ettevõtete praktilisi vajadusi

Kõik postitused
Riik tuleb appi uuenduslikele arendusprojektidele: EIS pakub ettevõtjatele kuni viis miljonit eurot innovatsioonilaenu

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alates 4. maist innovatsioonilaenu, mis on mõeldud ettevõtetele innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, nende turule viimiseks ning vajalike investeeringute tegemiseks, kui tavapäraste rahastusvõimaluste leidmine on keeruline. Uut laenu saab ettevõtja taotleda kuni viis miljonit eurot. „Tehnoloogiasektoris on konkurents tihe ning edu saavutavad need, kes suudavad kiiresti arendada, katsetada ja turule jõuda. Eesti järgmine kasvuhüpe sünnib just ettevõtete julgusest uuendada. Tulevikku vaatav riik peab tagama, et sellised tugevad ideed ei jääks rahastuse puudumise taha, vaid liiguksid kiiremini prototüübist tootmisse ja sealt välisturgudele. Innovatsioonilaen tuleb appi, kui turupõhisest rahastusest üksi ei piisa,” ütles majandus- ja tööstusminister

Kõik postitused
Minister Sutt visiidist Lõuna-Koreas: puhtad tehnoloogiad ei ole enam valik, vaid edu võti

Kliimaministeerium osales koos Eesti energiatööstuse ettevõtetega kõrgetasemelisel ärimissioonil Lõuna-Koreas, et arendada rahvusvahelist koostööd ja ärisuhteid puhta energia, kliimarahastuse ja innovatsiooni valdkonnas. Visiit toimus koostöös Välisministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS).  Täna lõppenud visiidi eesmärk oli edendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, luua uusi ärikontakte Aasia ühel olulisemal turul ning tugevdada koostööd puhta energia ja kliimainnovatsiooni vallas.  “Kliima- ja majanduspoliitika ei ole ammu enam energeetikapoliitikast eraldiseisev. Targad valikud energeetikas tagavad majanduse konkurentsivõime. Nii Eesti kui ka Korea on mõistnud, et majanduslikku edu saavutavad need riigid ja ettevõtted, kes suudavad kiiresti arendada ja rakendada puhtaid tehnoloogiaid. Seega on meil kahe riigi vahel palju koostöövõimalusi,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liikme Mari-Liis Küppari

Kõik postitused
INTERVJUU | EISi Brüsseli esindust juhib nüüd Kristel Oitmaa. Kuidas aitab ta Eesti ettevõtetel Euroopa võimalusi paremini kasutada?

EISi Brüsseli esinduse uus juht Kristel Oitmaa aitab Eesti ettevõtetel paremini mõista ja kasutada Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud võimalusi, olgu selleks rahastus, strateegiline info, rahvusvaheline koostöö või ligipääs olulistele võrgustikele. Intervjuus räägibki Kristel sellest, mida EISi Brüsseli esindus päriselt teeb, milline on tema roll ning mida võiks üks Eesti ettevõte teha, et Euroopa tasandil paremini pildile saada. Kui EISi ekspordinõunikud keskenduvad turule sisenemisele, siis Kristel toetab Eesti ettevõtteid Euroopa tasandi strateegilise keskkonna mõtestamisel ning aitab neil kasutada Euroopa võimalusi teadlikult ja tulemuslikult, tagades, et nad oleksid õigeaegselt informeeritud Euroopa prioriteetide, rahastusvõimaluste ja koostöösuhete kujunemisest ning oskaksid neid enda

Kõik postitused
Eesti bio- ja toiduinnovatsioon saab uue hoo: Metrosert ja TFTAK liitusid Euroopa Pilots4U võrgustikuga

Eesti ettevõtetel on nüüd lihtsam leida sobiv partner oma bio- ja toiduinnovatsiooni arendamiseks ja skaleerimiseks. TFTAK ja Metroserdi liitumine Euroopa Pilots4U võrgustikuga avab ligipääsu piloottehastele üle Euroopa ning aitab kiirendada ideede jõudmist tööstusliku tootmiseni. Eesti ettevõtete jaoks loob Metroserdi ja TFTAKi koostöö Pilots4U võrgustikus selge ja toimiva arendusteekonna. Kui TFTAKi tugevuseks on toidutehnoloogia ja toidu biotehnoloogia arendus – alates laborikatsetest kuni esmase tootearenduseni, siis Metroserdi peagi avatav piloottehas võimaldab võtta järgmise sammu ja viia protsessid tööstuslikesse tingimustesse, tootmismahu tonnidesse. Andres Maser, TFTAK-i ärisuhete juht: „TFTAK-i jaoks on Pilots4U platvormil osalemine oluline, sest nii saame kontakti rohkemate ettevõtetega, kes otsivad sobivat