Rakendusuuringute programmi kaitsevaldkonna taotlusvoor

Kolmapäeval, 4. novembril avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) uue äriarendustoetuse, mille eesmärk on aidata ettevõtetel kasvatada tootlikkust, tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning toetada uute toodete ja teenuste jõudmist välisturgudele. Toetuse maht 2026. aastal on 3 miljonit eurot. Toetuse abil saavad ettevõtted ellu viia suuremaid äriarendusprojekte, kus oluline roll on digi- ja tehisarulahenduste kasutuselevõtul. Projektid võivad hõlmata ka uute või oluliselt täiustatud töö- ja äriprotsesside arendamist, kvaliteedi- ja vastavusjuhtimise tugevdamist, uue sihtturu eksporditegevuste ettevalmistamist, intellektuaalomandi strateegilist juhtimist ning toodete või teenuste katsetamist reaalses kasutuskeskkonnas. Ühe projekti toetussumma on 100 000 kuni 500 000 eurot ning ettevõtte omafinantseering peab moodustama vähemalt 50

Eesti ja Taani kaitsetööstusettevõtted otsivad võimalusi ühisteks arendusprojektideks, tehnoloogiliseks koostööks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oktoobris toimunud Taani kaitsetööstuse visiit Eestisse tõi kokku kahe riigi ettevõtjad, erialaliidud ja riigiasutused. Visiidi ja seminari keskmes olid kaitsetööstuse kasvuvõimalused, hanked, tarnekindlus ning ettevõtetevaheliste partnerlussuhete arendamine. Oktoobris Tallinnas toimunud kaitsetööstuse seminaril arutati, kuidas muuta Eesti ja Taani ettevõtete koostöö senisest tulemuslikumaks ning kiirendada uute kaitsetehnoloogiate jõudmist arendusest kasutusse. Seminari avasid Taani suursaadik Eestis Kim Højlund Christensen, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher ning Taani kaitseministeeriumi hanke- ja logistikaorganisatsiooni DALO arendusosakonna juht ja Taani relvastusdirektori kohusetäitja Peter Michael Nielsen. Avasõnades rõhutati, et Euroopa muutunud julgeolekuolukorras on

Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et

Ühine tehnoloogiaarendus, osalemine üksteise tarneahelates ja koos uutele turgudele jõudmine olid septembris Tallinnas toimunud esimese Korea–Eesti kaitsetööstuse ärifoorumi keskmes. EISi korraldatud foorum tõi kokku üle 120 osaleja ning päeva jooksul toimus üle 80 Eesti ja Korea ettevõtete B2B-kohtumise. Konkreetsete koostöövaldkondadena tõusid esile õhu- ja droonitõrje, robootika ja autonoomsed süsteemid, tarkvara, sensorid ning kosmose- ja meretehnoloogiad. Foorumil kõlanud sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järgmine tehing, vaid esimene konkreetne ühine projekt. Korea tootmisvõimekuse ja Eesti tehnoloogia ühendamine võib luua uusi võimekusi mõlemale riigile ning avada ühiseid võimalusi ka rahvusvahelistel turgudel. Foorumi avanud EISi juhatuse

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) alustavad 2,53 miljoni euro suurust arendusprojekti, mille eesmärk on muuta mikroobsete õlide ja rasvade tootmine kiiremaks, paremini juhitavaks ja tööstuslikus mahus konkurentsivõimelisemaks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab projekti 1,94 miljoni euroga. Kolm aastat kestvas DigiFoundry 2.0 projektis ühendavad ÄIO ja TFTAK mikroobitüvede arendamise, fermentatsiooni, automatiseerimise ja digitaalse protsessijuhtimise üheks tervikuks. ÄIO eesmärk on vähendada nii uute toodete arendamise kui ka nende tootmise kulusid. Tehnoloogia lubab muuta toidu-, põllumajandus- ja puidutööstuse madala väärtusega kõrvalvood õlideks ja rasvadeks, mida saab kasutada näiteks kosmeetikas ja toiduainetööstuses. Tööstuslikul turul ei piisa siiski üksnes toimivast