Eesti põllumajanduse valdkonnas tegutsev kliimatehnoloogia ettevõte eAgronom arendab mahuka arendusprojekti raames innovaatilist lahendust, mis automatiseerib andmete kogumise otse traktorikabiinist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt toetust saanud projekt aitab lahendada Euroopa põllumeeste suurimat murekohta, milleks on keeruline ja aeganõudev aruandlus. Tänapäeva põllumehed peavad esitama täpseid andmeid oma tegevuse kohta nii riigile, pankadele kui ka näiteks süsinikuprogrammidele. Seni on see tähendanud tundidepikkust käsitööd andmete sisestamisel, mis toimub sageli alles mõni aeg pärast reaalse põllutöö tegemist. Nõnda suureneb risk vigade tekkeks või andmete kadumiseks, mis põhjustab hilisemaid probleeme näiteks toetuste taotlemisel. eAgronomi uus süsteem muudab andmete kogumise põllumehe jaoks sujuvamaks ning vähendab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab tänasest uue kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille maht ulatub 24 miljoni euroni. Toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada nende innovatsioonivõimekust. Julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitsevõime arendamise vajadusest lähtudes avab EIS kaitsevaldkonnale suunatud taotlusvooru, kus toetuse suurus jääb vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avaneb Eestil praeguses julgeolekuolukorras erakordne võimalus pöörata see majanduse veduriks, arendades kohapeal tugevat kaitsetööstust.  „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi abil on 14 ettevõtet alustanud kõrge lisandväärtusega globaalselt konkurentsivõimeliste toodete arendust. Programmi üheksanda üldvooru ja toiduvaldkonna erivooru tulemusena investeeritakse uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisse kokku ligi 26 miljonit eurot, millest toetus moodustab ligi 17 miljonit. „On mõned valdkonnad, kus arendustöö ja selle kommertsialiseerimine arenevad maailmas praegu eriti kiiresti ning kus kõige innovatiivsematel Eesti ettevõtetel on õnneks samuti huvi ja potentsiaali. Õnnestumise korral on mõneski projektis võimalik silmapaistev rahvusvaheline läbimurre, mis loob suured eeldused nii ekspordi hüppeliseks kasvuks kui ka jätkuprojektideks,“ ütles EISi teadus-arendustegevuse ja innovatsiooniosakonna juht Mart Toots. Programm annab rahvusvahelisel turul oodatud keeruliste ja kallite

Innovatsioonist räägitakse palju. Häid ideid, tehnoloogiaid ja ambitsiooni on ettevõtetes sageli rohkem, kui välja paistab. Ometi juhtub ikka ja jälle, et algatused ei jõua päriselt ellu või ei hakka tööle nii, nagu oodati. Allpool on kuus mustrit, mis tulevad eri sektorites korduvalt esile. Kui neist aru saada, on lihtsam liikuda ideetasandilt päris väärtuseni: kasutusele võetud lahenduse, selge ärilise tulemuse või toimiva muutuseni organisatsioonis. 1. Organisatsioon ei ole juurutamiseks valmis Tehnoloogia võib olemas olla, kuid valmisolek juurutada jääb nõrgaks. Puuduvad oskused ja kompetentsid, mis aitaksid muudatusi läbi viia, ning sageli pole ka piisavalt aega, et inimesi kaasata. Töötajate vastuseis ei tule

Rohetehnoloogia areng on jõudnud faasi, kus seda ei käsitleta enam üksnes osana keskkonnapoliitikast. Need on lahendused, millega vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja kriitilistest toormetest, hajutada riske ning hoida kontrolli strateegiliste tarneahelate üle. Rohetehnoloogiad aitavad toota rohkem kohapeal, paindlikumalt ja ennustatavamalt. Need on omadused, mis on geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas muutunud määravaks. Küsimus ei ole enam selles, kas rohetehnoloogiaid arendada, vaid kuidas neid kasutada viisil, mis tugevdab Euroopa ja Eesti julgeolekut ning vähendab haavatavust väliste šokkide suhtes. Geopoliitika ja ettevaatlikumate kapitaliturgude mõju Geopoliitiline olukord on muutnud rohetehnoloogiad Euroopa jaoks selgelt strateegiliseks küsimuseks. Energiakriisid, tarneahelate katkestused ja kasvav konkurents kriitiliste tehnoloogiate pärast on