Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus
Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist
Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab Eestis enim Ida-Viru maakonda. Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama. Toetuse abil on võimalik teha uusi töökohti loovaid investeeringuid.
Seoses meetme eelarve täitumisega on taotluste vastuvõtmine peatatud alates 29.07.2024 kell 9:00.
Eelarvet ületavaid taotlusi menetleme nende laekumise järjekorras.
Kelle jaoks on toetus mõeldud
Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle tegevusala või projekt, millele toetust taotletakse, kuulub järgmiste tegevusalade hulka:
- põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
- hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont
- programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
- finants- ja kindlustustegevus
- juriidilised toimingud ja arvepidamine
- peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine
- reklaamindus ja turu-uuringud
- rentimine ja kasutusrent
- ajutise tööjõu rent
- hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima kohustusliku eelnõustamise.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks võta ühendust oma kliendihalduriga või täida ülal toodud vorm “Eelnõustamisele”
Mille jaoks toetust saab?
Mis minu ettevõttes muutub?
Suureneb ettevõtte konkurentsivõime
Kasvab toodete ja teenuste müügitulu
Tõuseb lisandväärtus töötaja kohta
Taotluse menetlemise etapid
Taotluse ettevalmistamine
NB! Toetuse taotlemine on lõppenud ja uusi taotluseid esitada ei saa.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Tegevuskava ja eelarve vorm (IPCEI projektidele)
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotleja äriplaan
- Taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid või andmed (kinnistu kohta, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse)
- Ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning vastavasisulise dokumentatsiooniga
- Koolitusplaan, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust (kui projekti tegevustes on kavandatud koolitused)
- Inglise keelne projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte
- Toetuse taotlemisel taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimiseks tuleb lisada dokumentatsioon, mis tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopi, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”) - ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Projekti etapid
NB! Toetuse taotlemine on lõppenud ja uusi taotluseid esitada ei saa.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Tegevuskava ja eelarve vorm (IPCEI projektidele)
Juhend “Ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kohta
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Juhend kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kohta
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotleja äriplaan
- Taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid või andmed (kinnistu kohta, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse)
- Ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning vastavasisulise dokumentatsiooniga
- Koolitusplaan, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust (kui projekti tegevustes on kavandatud koolitused)
- Inglise keelne projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte
- Toetuse taotlemisel taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimiseks tuleb lisada dokumentatsioon, mis tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg on saabunud, aga see ei ole kättesaadav äriregistris
- Taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopi, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Õiglase ülemineku Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
- 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”) - ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
- hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (täidetakse ja esitatakse e-toetuse keskkonnas)
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Abiks taotlejale
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:
Toetuse määrus (inglise keeles)
(Regulation in English)
Toetuse määrus (vene keeles)
(Постановление на русском языке)
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Eesti puitmajasektori ettevõtted on tuleviku osas optimistlikud, olgugi, et 2024. aasta oli vähese välisnõudluse tõttu majanduslikult keerukas ja sama tõotab tulla ka 2025. aasta. Optimismi tekitab Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja sõnul Euroopa kliimaeesmärkidest tingitud kasvav nõudlus puidust ehitamise järele, mis on uus kasvuvõimalus Eesti ettevõtetele, aidates täita ka sektori miljardi euro suurust ekspordikäibe ambitsiooni. „Sektori optimistlikku väljavaadet toetab Euroopa seatud kliimaeesmärkidest välja kasvav tugevam nõudlus puidust ehitamisele ja energiatõhusatele ning kestlikele lahendustele ehk just sellistele lahendustele, mida Eesti majatehased pakuvad,“ jagas Annika Kadaja. Sihtriikides on juba välja töötatud või koostamisel ehitussektorit suunavad strateegiad: näiteks süsinikujalajälje arvutamine ja arvestamine ehituses, kohaliku
Valmistoidu tootmine ei pea olema lihtsalt “kõht täis” – see võib olla ka tasakaalustatud, tervislik ja innovaatiline. Lunden Food keskendub eelkõige valmistoidu tootmisele, põhiturgudeks on Soome ja osaliselt ka Läti. Viimasel aastal on nad läbinud kaks olulist sammu, mis on muutnud nende lähenemist tootearendusele ja turustrateegiale: osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite programmis ja innovatsioonivõimekuse diagnostikas. Tulemused? “Lunden Food teeb ikka valmistoitu, aga nüüd palju paremini!” sõnas Vambola Moores, Lunden Foodi esindaja. Lunden Foodi teekond algas innovatsioonivõimekuse diagnostikaga. Innovatsioonivõimekuse hindamise metoodika põhineb innovatsioonijuhtimise standardil ISO 56002, millele toetume läbivalt kõikide EISi innovatsiooniteenuste loomisel. Hindamisprotsessi käigus kohtusid meie eksperdid ettevõtte meeskonnaga,
Eelmisel nädalal viibisid Eesti ettevõtjad koos regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga Indias ärimissioonil. Aasia ühel suurimal toidumessil SIAL pälviti rohkelt tähelepanu. Ärivisiidi kulminatsiooniks olnud SIAL India toidumessil võitsid kaks Eesti ettevõtet auhinnalise koha, äramärkimise teenisid teisedki. Innovatsiooni kategoorias võitis esikoha Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) oma hernevalgust lõhefileega. Teise koha teenis OÜ Revala vitamiinidega rikastatud taimne jäätisepulber. Eesti ettevõtetest pääses nominentide hulka veel Yook Production AS oma kolme kaerajoogiga. Lisaks teenisid messil nominatsiooni AS A. Le Coq (alkoholivabade toodete kategoorias) ja Haage Joogid OÜ (disaini kategoorias). “Hea on näha, et alternatiivsete valkude turg on Indias mitte ainult suur, vaid ka
BoxBoxi asutajad Markus Evardson ja Kevin Kaldalu on pool elu olnud ettevõtjad. Nad on vaid veidi üle 20-aastased, aga nende eesmärk on muuta tööstust, kus enamik juhte ei ole neid mitte kaks, vaid kolm korda vanemad. Asutajad lõid ühe suurema superautode klubi Blacklist, enne kui nad uusi äri-ideesid otsides jõudsid eelmisel aastal BoxBoxini. “Superautode grupi asutasin siis, kui mul polnud juhilubagi. Mul oli jalgratas. Pole tähtis, mis sul on, sa pead olemas valmis asju ära tegema,” sõnas Kaldalu. Evardson, kes lõi Eesti esimese minilao juba aastate eest, pakkus välja hoiustamise platvormi loomise. Pärast seda kui nad talverehve maale lattu viies
Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust (EL-ist) statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb EL-i liikmesriikidega kaubavahetust pidavate paljude ettevõtjate halduskoormus keskmiselt kolmandiku võrra. Eesti läheb uuel aastal impordistatistika koostamisel üle EL-i liikmesriikide detailandmete kasutamisele (SIMSTAT). See tähendab, et kauba saabumise kohta saadakse andmed teiste liikmesriikide lähetusandmetest. EL-i liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse edaspidi Intrastati küsimustikuga andmeid ainult kauba lähetamise kohta. Väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura tuletab meelde, et 2025. aasta jaanuaris tuleb veel viimast korda Intrastati „Kauba saabumise“ küsimustikus esitada andmed 2024. aasta detsembris EL-i riikidest Eestisse saabunud kaupade kohta. „2025. aasta veebruaris jaanuari kohta enam