Vaata peasisu
EIS-MKM kaksiklogo

Rakendusuuringute programmi kaitsevaldkonna taotlusvoor

Rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab Sul kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Siia taotlusvooru ootame kaitsevaldkonna projekte.

Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest.

Toetuse taotlemisele eelnevalt on vajalik läbida kohustuslik eelnõustamine.
Projekti materjalid eelhindamiseks tuleb esitada hiljemalt 07.06.

Eelnõustamisel heakskiidetud projektide taotlusi saab esitada kuni 07.07 kell 16:00.

Nimi
Rakendusuuringute programmi kaitsevaldkonna taotlusvoor
Suurim toetus
500 000
Omafinantseering
20% - 75%
Kogu toetussumma
5 000 000
Staatus
Avatud

Kellele on programm mõeldud?

  • Ettevõtetele, kelle tegevusvaldkond on kaitsetööstus
  • Programmis saavad osaleda Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, sõltumata ettevõtte suurusest ning tegutsemisajast. Osalev ettevõte ei tohi olla raskustes

Toetuse suurus on 250 000 – 500 000 eurot.
Toetuse määr on sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevustest 25-80% (VTA 50%)

Mis valdkonna projekte ootame?

  • Droonitehnoloogiate lahendused, kuluefektiivsed droonide tootmistehnoloogiad
  • Linnakupõhised elektroonilise sõjapidamise (EW) kaitselahendused
  • Lahingsüsteemide arendused
  • Üksuste olukorrateadlikkust tõstvad lahendused
  • Lõhkeainete ning -materjalide, laske- ja lahingumoona tootmise arendamine
  • Pettevahendid (imitatsioonivahendid, elektroonilised peibutusvahendid)
  • Taktikaline toidumoon ja sõdurivarustus (sh. meditsiin)
  • Siseturvalisuse lahendused
  • Mehitamata sõidukid
  • Küberturvalisus ja tarkvara (nt. simulatsioonikeskkonnad, side)

Mille jaoks toetust saab

Rakendusuuringu toetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 70% (väikeettevõte)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Rakendusuuringu toetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 80% (väike)
  • 75% (keskmine)
  • 65% (suur)

Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 45% (väike)
  • 35% (keskmine)
  • 25% (suur)

Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 60% (väike)
  • 50% (keskmine)
  • 40% (suur)

Toetame vajadusel teostatavusuuringu läbiviimist kas rakendusuuringu korraldamiseks või eksperimentaalseks tootearenduseks. Teostatavusuuringut toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või eksperimentaalse tootearenduse läbiviimise tegevustega.

  • 70% (väike)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Toetuse osakaal 50% taotledes toetust grupierandi määruse alusel (rakendub väike-​ ja keskmise suurusega ettevõtetele) või 80% taotledes toetust vähese tähtsusega abina.

Rakendusuuringute programm (RUP) on serifitseeritud kui ettevõtluskiirendi EIC Accelerator Plug-​In või pistikprogramm, mis lihtsustab märgatavalt EIC taotlusprotsessi. EIC Accelerator toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) suure riski ja mõjuga arendustegevust. Edukate RUPi projektide edasiarenduste finantseerimiseks on võimalik pärast meiepoolset hindamist EIC’le esitada täistaotlus. Plug-​In programmis osalemiseks on vajalik läbi teha lühike eelnõustamine.

Kontakt: Mart.​Toots@​eis.​ee

Eelnõustamine

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbi teha kohustuslik eelnõustamine.

Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.

Registreeri eelnõustamisele lehe ülaosas oleva nupu “Eelnõustamisele” kaudu.

Eelhindamine

RUPist kaitseprojektidele toetuse taotlemine toimub kahes etapis:

Esmalt tuleb hiljemalt 7. juuniks esitada projekt eelhindamisele.

Pärast RUPi komisjonilt positiivse eelhinnangu saamist saab esitada toetuse taotluse (hiljemalt 7. juulil).

Taotluse esitamine

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonnas peale kohustusliku eelnõustamise ja eelhindamise läbimist.
Taotlusvoor on avatud kuni 07.07.2025 16:00.

Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Projektiplaan

Eelarve vorm

Finantsnäitajate tabel

Kinnitus iduettevõtja tingimustele vastamise kohta

Kinnitus kasvuettevõtja tingimustele vastamise kohta

Partneri info vorm (kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner)

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhend

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga!

täida taotlus

Taotluse hindamine

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid ja hindamiskomisjon

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-​aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:

Toetuse määrus

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Juhul kui projektis on välispartner, esita palun koos aruandega:

esita aruanne

Teekond

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbi teha kohustuslik eelnõustamine.

Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.

Registreeri eelnõustamisele lehe ülaosas oleva nupu “Eelnõustamisele” kaudu.

RUPist kaitseprojektidele toetuse taotlemine toimub kahes etapis:

Esmalt tuleb hiljemalt 7. juuniks esitada projekt eelhindamisele.

Pärast RUPi komisjonilt positiivse eelhinnangu saamist saab esitada toetuse taotluse (hiljemalt 7. juulil).

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonnas peale kohustusliku eelnõustamise ja eelhindamise läbimist.
Taotlusvoor on avatud kuni 07.07.2025 16:00.

Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Projektiplaan

Eelarve vorm

Finantsnäitajate tabel

Kinnitus iduettevõtja tingimustele vastamise kohta

Kinnitus kasvuettevõtja tingimustele vastamise kohta

Partneri info vorm (kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner)

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhend

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga!

täida taotlus

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid ja hindamiskomisjon

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

Projekti elluviimine

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-​aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:

Toetuse määrus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Juhul kui projektis on välispartner, esita palun koos aruandega:

esita aruanne

Abiks taotlejale

Mart Toots

Rakendusuuringute programmi arendusjuht

mart.​toots[at]eis.​ee

+372 5649 9651

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Tegevust loetakse üldise grupierandi määruse mõistes tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu:

  • sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE (väike-​ või keskmise suurusega ettevõte), või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest
  • või ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused

Põhjalikku ülevaadet kaitsetööstusega seotud meetmetest Eestis ja muud kasulikku infot kaitsetööstuse valdkonnas vaata siit:

Kaitsetööstus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Toetatud projektide andmebaas
Siim Kinnas
Õpime ajudest kulda kaevandama!

Siim Kinnas, EISi tehnoloogiasiirde arendusjuht  Tekst ilmus Postimehe arvamusrubriigis 28.04.2025 Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta. Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank

Ava oma ettevõtte kasvupotentsiaal: EISi tippinnovaatorite programm ootab kandideerijaid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub ettevõtteid kandideerima järgmisesse tippinnovaatorite programmi, mis aitab viia innovatsioonijuhtimise uuele tasemele. Tegemist on 8-kuulise arenguprogrammiga, mille käigus töötavad osalejad rahvusvaheliste tippkoolitajate ja kogenud mentorite toel välja oma ettevõtte innovatsioonistrateegia. „Muutuv maailm nõuab rohkem kui kohanemist – vaja on visiooni, strateegiat ja loovust. Tippinnovaatorite programm on loodud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes tahavad oma äripotentsiaali täielikult avada ning viia ellu läbimõeldud ja strateegilist innovatsiooni. Tegemist ei ole lihtsalt koolitusega – see on arenguhüpe,“ sõnas EISi innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse valdkonna juht Eve Peeterson. EISi tippinnovaatorite programmi aitavad läbi viia koolitus- ja arendusettevõte BDA Consulting ja teadus- ja ärilinnak

Teadlane laboris
Riik hoogustab teadus- ja arendustegevust: ettevõtjad said tuge 1400 eksperdi rakendamisel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetasid teist aastat ettevõtteid, kus on palgal teadus- ja arendustööd tegevad eksperdid, et hoogustada kallimate ning rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste osakaalu kasvu Eesti majanduses. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on toetuse eesmärk julgustada ettevõtteid järjepidevalt investeerima teadus- ja arendustegevusse, et kasvatada tootlikkust.“Toetuse kasutajate arvestatav hulk erinevatest sektoritest näitab, et üha enam ettevõtjaid investeerib innovatsiooni. Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringud on aasta-aastalt kasvanud, aga selleks, et jõuda järele Põhjamaadele, tuleks kahekordistada nii investeeringute mahtu kui ka teadus- ja arendustöötajate arvu erasektoris. Riigi roll on siinkohal anda selge sõnum,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programm (RUP) avab 8. mail taotlusvooru, milles jagatakse 5 miljonit eurot kaitsevaldkonna arendustegevusteks. RUP rahastab kõrge riskiga rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust ning pakub ettevõtjatele tehnoloogia- ja ärialast nõu. Tulenevalt maailmas valitsevast olukorrast avatakse nüüd spetsiifiline kaitseteemadele keskenduv RUPi taotlusvoor, kus toetuse summa jääb vahemikku 250 000 kuni 500 000 eurot.  „Valitsuse prioriteet on nii riigikaitse ja julgeolek kui ka majanduse konkurentsivõime, mille ühiseks nimetajaks on Eesti kaitsetööstuse arendamine. Kaitsesektori arendamine eeldab ka Eestis uute ja nutikate tehnoloogiate väljatöötamist, millele annab RUPi tugi nii vajaliku nõu kui ka rahalise toetusena tugeva ja vajaliku tõuke,“ sõnas majandus- ja tööstusminister

Innovatsioonistrateegia kui konkurentsieelis: Verstoni ja Ruukki kogemus tippinnovaatorite programmis

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tippinnovaatorite programm (TIP), mida aitab läbi viia koolitusfirma BDA Consulting, aitab ettevõtetel jõuda innovatsioonis uuele tasemele. Tänaseks viis kuud väldanud koolitusprogrammis osaleb 10 ambitsioonikat ettevõtet, kes soovivad arendada tulevikukindlaid strateegiaid ja tugevamat innovatsioonikultuuri. Kandideerimine on avatud ka järgmiseks hooajaks, registreeri oma ettevõtte huvi siin. Kuna programmi üks keskseid tegevusi on innovatsioonistrateegia loomine, siis uurisime kahelt sel hooajal osalevalt ettevõttelt, miks lisaks äristrateegiale innovatsioonistrateegiat vaja on ning kuidas selle loomine programmi käigus on edenenud. Oma kogemusi jagavad Sven Sillamäe, taristuehitusettevõtte Verston Eesti innovatsioonijuht, ja Kristjan Keert, katuste ja fassaadilahenduste tootja Ruukki Baltikumi üksuse endine juht, kes pärast

Sind võib veel huvitada

Avatud
Toetus

Suuremahuliste investeeringute toetus

Suurim toetus 20 000 000
Avatud
Toetus

E-veoselehe liidestamise toetus

Suurim toetus 15 000
Avatud
Toetus

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm

Suurim toetus 300 000
Avatud
Toetus

Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus

Suurim toetus 20 000
Avatud
Toetus

Arendusosak

Suurim toetus 35000
Avatud
Toetus

Ettevõtete digipöörde toetus

Suurim toetus 400 000
Avatud
Toetus

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus 150 000
Avatud
Toetus

Rohetoetus: tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus

Suurim toetus roheaudit kuni 10 000, arendustegevuse elluviimine kuni 200 000
Avatud
Toetus

Euroopa Horisont EIC Accelerator

Suurim toetus €2.49mln (millele lisandub kuni €10mln omakapitaliinvesteeringuna)
Kestus kuni 2 aastat
Avatud
Toetus

Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
Toetus

Loomeettevõtjate ekspordivõimekuse arendamise toetus

Suurim toetus 50 000
Avatud
Toetus

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine

Kestus 3 – 24 (48) kuud
Avatud
Toetus

Digitaliseerimise teekaardi toetus

Suurim toetus 10 000
Kestus kuni 6 kuud
Avatud
Toetus

Ettevõtte arenguprogramm

Suurim toetus arenguplaanile kuni 500 000
Kestus kuni 3 aastat
Avatud
Toetus

Innovatsiooniosak

Suurim toetus 7500
Avatud
Toetus

Tootearenduse toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
Toetus

Rakendusuuringute programm

Suurim toetus 2 000 000
Avatud
Toetus

Arenduskeskuste investeeringutoetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
Toetus

Ettevõtte investeeringu toetus

Suurim toetus 3 000 000
Kestus kuni 36 kuud
Suletud
Toetus

Reaalajamajanduse kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendamise toetus

Suurim toetus 100 000
Tagasi üles