Rakendusuuringute programm RUP
Sinu ettevõtte innovatsiooni kiirendi
Rakendusuuringute programm (RUP) toetab innovaatiliste toodete ja tehnoloogiate arendust ning võimaldab Sul kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.
Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rahastustoetusest. Meie meeskonna eksperdid aitavad hinnata projekti tehnoloogilist potentsiaali, koostada arendusplaane ning juhendada taotlejaid kogu taotlusprotsessi vältel. Lisaks aitame leida sobivaid rahastusallikaid edasiseks innovatsioonitegevuseks ning anname nõu, kuidas kaitsta ja väärtustada intellektuaalomandit. Võta meiega ühendust ning kiirenda oma innovatsiooni!
Kellele on programm mõeldud?
Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Projektis võivad partneritena osaleda ka ülikoolid või muud teadus-arendusasutused, teised ettevõtted ning vajadusel rahvusvahelised koostööpartnerid. (NB! Partnerlust rahvusvaheliste osapooltega käsitletakse teenusepakkumisena või alltööna – vt “tõhusa koostöö” selgitust allpool.)
RUP on suunatud kõigile Eesti ettevõtetele – sõltumata suurusest või vanusest, kes:
- arendavad innovaatilisi lahendusi töötades välja uusi või senisest oluliselt parendatud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid; katsetavad uusi materjale või uurivad tehnoloogilist teostatavust.
- teevad arendust iseseisvalt või koostöös teiste Eesti või välismaa ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega.
Eelnõustamine
Enne toetuse taotlemist tuleb läbida eelnõustamine. Eelnõustamine on individuaalne nõustamisprotsess, kus RUP valdkondlikud eksperdid tutvustavad toetuse tingimusi ning annavad tagasisidet projekti idee kohta. Nõustamise käigus hinnatakse, kas projekt sobib meetmesse, tuvastatakse arendusvajadused ja antakse soovitusi projekti parandamiseks. Positiivse eelnõustamise tulemusel koostatakse projektiplaanile esialgne hinnang (eelhinnang), mis kinnitab, et projekt vastab toetuse eesmärkidele ja tingimustele. Ainult eelhindamise positiivse tulemuse saanud projektid saavad esitada taotlust – eelnõustamine on kohustuslik kõikidele taotlejatele.
Kasulikku lugemist
Hetkel on RUP programmis avatud või peagi avamas järgmised taotlusvoorud (iga alltoodud vooru kohta leiad eraldi alamlehe detailse infoga)
Avatud 28.07.2025 kell 9:00 kuni 03.10.2025 kell 16:00. Enne toetuse taotlemist on kohustuslik läbida eelnõustamine. Eelnõustamine on avatud jooksvalt ning projekti materjalid eelhindamiseks tuleb esitada hiljemalt 15.09.2025.
Avatud 28.07.2025 kell 9:00 kuni 03.10.2025 kell 16:00. (täpne info lisandub peatselt). See on valdkondlik erivoor, mis keskendub toidu- ja joogisektori uute tehnoloogiate arendamisele.
Taotlusvoor on avatud jooksvalt.
Toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted äriühingud – sõltumata suurusest ja vanusest. Taotleja peab olema ettevõte, kuid projektis võib osaleda ka teadusasutusi, ettevõtteid ja rahvusvahelisi partnereid.
Toetame TAIE fookusvaldkondade projekte, vaata infot https://www.taie.ee/
Tutvuge allpool näidetega ning kahtluse korral küsige lisa:
- Digilahendused igas eluvaldkonnas: tehisintellekt, masinõppe algoritmide arendamine, suured keelemudelid, asjade internet ning küberturvalisus
- Tervisetehnoloogiad ja –teenused: projektid digimeditsiinis, ravimiarenduses, personaalmeditsiinis, e-tervises, meditsiiniseadmetes, diagnostikas jne
- Kohalike ressursside väärindamine: projektid toidutehnoloogiates, puidu, maapõueressursside, teisese toorme ja jäätmete väärindamises ning uudsetes materjalitehnoloogilistes lahendustes
- Nutikad ja kestlikud energialahendused: energia tootmise ja kasutamise tõhusus ning ressursisäästlikkus, kliimaneutraalne energia tootmine ja taastuvenergeetika, paindlikkus- ja salvestustehnoloogiad ning targad võrgud
Toetust antakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks ettevõttes. Täpsemalt saab rahastust taotleda järgnevatele tegevustele: rakendusuuring, tootearendus (ehk eksperimentaalne arendus), nendega seotud teostatavusuuring ning projekti raames loodavate tulemuste intellektuaalomandi esmakaitse. Alljärgnevalt on välja toodud toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest sõltuvalt tegevuse tüübist, ettevõtte suurusest ning sellest, kas projekt tehakse üksinda või koostöös partneritega.
TRL ehk tehnoloogilise valmisoleku tase (technology readiness level) näitab arenduse küpsust. Juhendi TRL määramiseks leiad siit
Rakendusuuringu läbiviimine (TRL 3-5)
Rakendusuuringu toetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:
- 70% (väikeettevõte),
- 60% (keskmine),
- 50% (suur).
Rakendusuuringu toetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:
- 80% (väike),
- 75% (keskmine),
- 65% (suur).
Eksperimentaalne toote arendamine (TRL 6-7)
Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:
- 45% (väike),
- 35% (keskmine),
- 25% (suur).
Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:
- 60% (väike),
- 50% (keskmine),
- 40% (suur).
Teostatavusuuringu läbiviimine
Toetame vajadusel teostatavusuuringu läbiviimist kas rakendusuuringu korraldamiseks või eksperimentaalseks tootearenduseks. Teostatavusuuringut toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või eksperimentaalse tootearenduse läbiviimise tegevustega.
- 70% (väike),
- 60% (keskmine),
- 50% (suur).
Intellektuaalomandi esmakaitse
Toetuse osakaal 50% taotledes toetust grupierandi määruse alusel (rakendub väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele) või 80% taotledes toetust vähese tähtsusega abina.
Edukate RUP projektide jätkurahastus EIC’st
Rakendusuuringute programm (RUP) on serifitseeritud kui ettevõtluskiirendi EIC Accelerator (https://eic.ec.europa.eu/eic-funding-opportunities/eic-accelerator-0_en) Plug-In või pistikprogramm, mis lihtsustab märgatavalt EIC taotlusprotsessi. EIC Accelerator toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) suure riski ja mõjuga arendustegevust. Edukate RUPi projektide edasiarenduste finantseerimiseks on võimalik pärast meiepoolset hindamist EIC’le esitada täistaotlus. Plug-In programmis osalemiseks on vajalik läbi teha lühike eelnõustamine.
Kontakt: mart.toots@eas.ee
Abikõlblikud on vaid otseselt rakendusuuringu, eksperimentaalse tootearenduse, teostatavusuuringu ja intellektuaalomandi esmakaitsega seotud kulud; abikõlblikud ei ole üldadministratiivsed tegevused nagu projektijuhtimine ja aruandlus.
Tõhus koostöö tähendab, et projektis osalevad partnerid arendavad ühiselt projekti ning jagavad kulusid, riske ja tulemusi. Partnerid (nt teine ettevõte, teadusasutus või avaliku sektori organisatsioon) panustavad projekti nii rahaliselt (iga partner katab vähemalt 30% projekti maksumusest omavahenditest) kui sisendiga ning saavutused kuuluvad ühiselt osapooltele. Tõhusa koostöö korral on võimalik taotleda kõrgemat toetuse määra – kuni 80% rakendusuuringu ja 60% tootearenduse puhul.
Teenusepakkuja seevastu on projektis kaasatud alltöövõtjana: ta osutab konkreetset tasulist teenust (nt laborianalüüs, insenerteenus, konsultatsioon) ega oma õigusi projekti tulemustele ega jaga riske. Teenusepakkuja võib olla ka välisriigist ning tema kulud peavad olema turutingimustele vastavad ja põhjendatud. Oluline on, et teenusepakkuja kasutamine ei tõsta toetuse määra – erinevalt partnerina kaasalöömisest, mis kvalifitseerub tõhusaks koostööks.
Lihtsustatult: partner = ühine arendus ja riskijagamine; teenusepakkuja = tellid temalt töö, kuid ta ei pane oma raha projekti.
Toetust saab kasutada otseselt projekti tegevusteks vajalike kulude katmiseks. Abikõlblikud on näiteks teadustöö tegijate palgakulud, katseseadmete kasutus, materjalid, prototüüpide valmistamine, laboriteenus, ekspertiisid, patenditaotluse kulud jms – kõik, mis on otseselt seotud rakendusuuringu või tootearenduse elluviimisega.
Abikõlblikud ei ole üldised äritegevuse kulud ega projektihaldusega seotud kulud, mis projekti sisu ei arenda – näiteks ettevõtte igapäevane haldus, raamatupidamine, üldine kontorikulu, projektijuhtimise tööjõukulu, aruandluse koostamine jne. Kõik kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud just toetatava arendustegevuse jaoks.
RUP taotlusprotsess koosneb mitmest järjestikusest sammust. Alljärgnevalt on esitatud taotlemise etapid koos lühiselgitustega:
- Eelnõustamine
Taotleja esitab oma idee eelnõustamisele ning kohtub RUP konsultantidega (vt eespool). Nõustamisel saad väärtuslikku tagasisidet projekti sisu kohta ning ülevaate, kas projekt vastab RUP tingimustele. Samuti saad soovitusi projekti arendamiseks.
- Eelhindamine
Kui eelnõustamise käigus on projektiplaan viidud nõutud kvaliteedini, hindavad EIS eksperdid projekti vastavust meetme eesmärkidele ja tingimustele. Vaadatakse üle projekti sisu, taotleja omafinantseeringu võimekus ning esitatud dokumentide korrektsus. Positiivse eelhinnangu saanud projekt võib jätkata taotluse esitamisega.
- Taotluse esitamine
Kui projekt on saanud eelhinnangu, saab koostada ametliku taotluse. Taotlusvormid ja juhendid on kättesaadavad vastava taotlusvooru alamlehel. Taotlus koos kõigi kohustuslike lisadega tuleb esitada EIS e-toetuste keskkonnas https://etoetus.rtk.ee/.
- Taotluse hindamine
Esitatud taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid ja hindamiskomisjon. Hinnatakse projekti teaduslikku ja tehnoloogilist taset, innovaatilisust, teostatavust ning mõju. Arvesse võetakse nii taotluses esitatud infot kui ka muudes avalikes allikates leiduvat teavet projekti ja taotleja kohta. Vajadusel küsitakse taotlejalt lisaselgitusi. Hindamiskomisjon teeb koondhinnangu põhjal EIS juhatusele ettepaneku, kas projekt rahastada.
Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:
Toetuse määrus alates 2022.a avatud taotlusvooru projektidele
Kogemuslood
Avasta rohkem
Eesti astus koos kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega olulise sammu tehnoloogilise sõltumatuse poole, allkirjastades Brüsselis 29. septembril 2025 Euroopa pooljuhtide kokkuleppe (Semicon Coalition). Pooljuhid on oluline kiipide koostisosa ning kokkulepe toetab nende arendamist Euroopas, suurendades sellega tehnoloogilist sõltumatust Kagu-Aasiast. Eriti oluline on kokkulepe tehisintellekti, auto- ja kaitsetööstuse valdkondadele. Kokkulepe aitab paremini disainida kiipe, korraldada nende katsetamist ja tagada turvalisust. Ka Eestis käivituvad uued teenused kiibikeskuse kaudu, mis pakub firmadele nõu ja koolitusi. Eesti poolt kokkuleppe allkirjastanud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnas, et liitumine annab tugeva tõuke Eesti ja kogu Euroopa pooljuhtide tööstusele. “Võtame ühise vastutuse, et suurendada võimekust ja sõltumatust,
Esmakordselt läbiviidud kaitsefookusega rakendusuuringute programmi (RUP) taotlusvoorust said riigi toetuse üheksa Eesti kaitsetööstuse ettevõtte projekti. Toetust kogumahus 3,7 miljonit eurot kasutatakse uuenduslike ja kõrge kaitseväärtusega toodete arendamiseks, mis on ka globaalselt konkurentsivõimelised. Arendusprojektide kogumaht on 6,43 miljonit eurot, millest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetus moodustab 3,67 miljonit eurot. Projektid on erinevatest valdkondadest, kuid peamiselt seotud droonide kasutuse ja tõrjega. Samas arendatakse ka näiteks autonoomset navigeerimistehnoloogiat mehitamata maismaasõidukitele ja tehisintellekti sisaldavat küberkaitselahendust, mis võimaldab simuleerida ründeoperatsioone kontrollitud keskkonnas. Majandus ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigi prioriteet Eesti kaitsevõime suurendamine, mille lahutamatuks osaks on siinse kaitsetööstuse toetamine ja kiirem arendamine.
Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskus teeb järgmise sammu oma arengus, avades avalikkusele uue kogukonnalehe Kiip.ee, mis ühendab Eesti süvatehnoloogia ettevõtted, teadlased ja huvilised. Leht pakub platvormi, kuhu on jagatud valdkondlikud uudised, sündmused ning rahastusvõimalused, ning loob otsetee koostööks nii riiklike kui rahvusvaheliste partneritega, toetades seeläbi Eesti ettevõtete tugevamat positsioneerimist tehnoloogiamaastikul. „Kiibikeskus ei ole pelgalt projekt – see on kasvav ökosüsteem, mis toetab Eesti ettevõtteid nende kiipide arendusteekonnal. Meie eesmärk on pakkuda praktilist tuge ja luua koostöövõimalusi, mis viivad ideed reaalse tooteni,“ ütles Andres Mellik, kiibikeskuse programmijuht Metroserdi rakendusuuringute keskusest. Kiibikeskuse projektijuht Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses (EIS) ja TalTechi professor Jaan Raik lisas:
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute toetuste toel alustatakse uuenduslike ja kõrge lisandväärtusega globaalselt konkurentsivõimeliste toodete arendamisega. Rakendusuuringute programm (RUP) kuulutas välja kaheksanda taotlusvooru tulemused, mille põhjal said toetust 15 Eesti ettevõtet. Arendustööd alustatakse sel korral mahus enam kui 26 miljonit eurot, millest EISi toetus moodustab 16,1 miljonit. Projektid on väga erinevatest valdkondadest, alustades kütuseelementidest ja lõpetades haridustehnoloogiaga. Ühe ettevõttena sai toetust TBD Pharmatech, mille juhatuse liikme Andrus Tasa sõnul võimaldab toetus neil luua ravimiarenduses unikaalne platvorm. „Ravimiarenduse globaalne turumaht on meeletu ning loob Eesti ettevõtetele huvitavaid ärivõimalusi. Mitte ainult uute ravimite arendamiseks, vaid ka kõrgtehnoloogiliste teenuste osutamiseks ravimiarendajatele. Tänu
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programm (RUP) avab juuli lõpus kaks taotlusvooru. Juba üheksandat korda toetatakse rakendusuuringuid tähtajalises taotlusvoorus 15 miljoni euroga, täiendavalt suunatakse 5 miljonit eurot toetust toiduressursside väärindamisega seotud tehnoloogiate arenduseks. Voorud avanevad paralleelselt 28. juulil. RUPi järgmised voorud viiakse ellu juuni alguses jõustunud uue määruse alusel, mis muudab toetuste kasutamise ettevõtjale paindlikumaks ja aruandluse lihtsamaks. Ettevõtted saavad taotleda ettemaksu kuni 30 protsendi ulatuses projekti kogumaksumusest, toetuse saajad ei pea EISile esitama üksikuid kuludokumente ning toetuse fookus seatakse sisuliste tulemuste saavutamisele. „Tehnoloogia arenduses on aeg kriitilise tähtsusega. Uus rakendusuuringute loogika aitab ettevõtetel alustada projekte kiiremini ja kindlamalt,