Leia sihtturg

Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise. Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja

Eksport kokku  Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kaupu ning teenuseid kokku 2 402 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvas ekspordimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Norrasse (42%): teenuste ekspordimaht suurenes ligikaudu 20% ning kaupade ekspordimaht ligikaudu 50%. Ekspordimaht on suurenenud ka Soome (27%), Taani (25%) ning Rootsi (11%). Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordi maht Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse oli kõige suurem eelmise aasta teises kvartalis, misjärel

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis kaupu ning teenuseid Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kokku 2,4 mld euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist sel perioodil 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23% (Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%). Eksport Norrasse kasvas sel perioodil koguni 42%, Soome 27%, Taani 22% ning Rootsi 10%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordimahud kasvasid kõikidesse vaatluse all olevatesse riikidesse, kuid kõige enam avaldas kasvule mõju teenuste ekspordi kasv Soome 150 mln euro võrra (43%) ning kaupade ekspordi kasv Soome 122 mln euro võrra (18%). Kaupade eksport Norrasse

Rootsi on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ning Eestil on nutika liikuvuse, digitaliseerimise ja rohetehnoloogiate osas Rootsile palju pakkuda. Peaminister Kaja Kallase hiljutise Rootsi-külastuse eesmärk oligi kaasa aidata sellele, et nii Eesti kui Rootsi ettevõtjad ja eksperdid leiaksid vastastikku kasulikke kontakte ning koostöövõimalusi. Göteborgi piirkonnast on saanud Rootsi autotööstuse süda, kus asub muuseas ka Volvo peakorter. Siin on esindatud kogu tootmise tarneahel, alates katserajatistest kuni ühendatud mobiilsusele ja kestlikkusele keskendunud teadus- ja arenduskeskuseni. Seetõttu on Göteborgist kujunenud Rootsis üks olulisemaid innovatsiooni, targa linna ja liikuvusega laiemalt tegelevaid keskuseid, mis on juba pikemat aega pakkunud Eesti ettevõtetele suurt huvi. Peaministrit saatsid

Peale pikka ootamist toimus möödunud kuul Stockholmis ehitusmess Nordbygg, mille vastu tundis huvi rekordarv Eesti ettevõtteid – kokku osales 21 ettevõtet, kellest 10 olid esindatud oma stendiga. Kuigi ehitussektori väljavaated võivad hetkel tunduda mõnevõrra tumedates toonides, sest teadmatust ja väljakutseid on ees seismas rohkelt, oli Eesti ettevõtete suur huvi Rootsi ehitusturu vastu selge märk nende vastupidavusest ka keerulistes oludes. Messi tagasisidena tõdesid osalejad, et ehitussektoris on peamiste trendidena jätkuvalt huviorbiidis ringmajandus ja kestlikkus, viimast ilmestas ka fakt, et Eestist osales lausa kolm päikeseenergiaga tegelevat ettevõtet – Roofit.Solar, Solarstone ja Govertic. Nihe lineaarselt materjalivoolt ringmajandusele tekitab uut nõudlust, kuid samas ka