Laiene uutele turgudele

Valgamaal Tsirguliinas ehitatava esimeses etapis 100 MW / 200 MWh võimsusega Zirgu BESS akuelektrijaamast saab esimene nii suur akuelektrijaam, mille võtmekomponendid on valmistatud Euroopas.  Zirgu BESS OÜ projekti arendusettevõtte juhatuse liikme Mart Moora sõnul on Tsirguliina akuelektrijaamale pandud kõrged ootused kogu Eesti elektrivõrgu turvalisuse ja töökindluse tagamisel ning akude tarnelepingu kiire sõlmimine toob lähemale selle päeva, mil riigi põhivõrk saab juurde ühe olulise tugisamba. “Tegemist on suuremahulise, black start võimekusega elektrijaamaga, mille abil on võimalik näiteks ulatusliku katkestuse korral oluline osa elektrivõrgust taaskäivitada,” kirjeldas Moora.  Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tarnib Zirgu BESS akuelektrijaama jaoks akud Lõuna-Korea tehnoloogiahiid LG Energy Solution.  Inverterid tulevad Hispaaniast Power Electronicsi poolt ja akud LG Energy Solutioni Poolas paiknevast akutehasest.   “LG Energy Solution on osutunud

Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. Tutvu konkursi TÄHTAEGADE ja REGLEMENDIGA. TÄHTAJAD 1. Tööde vastuvõtu algus: 31.08.2026 2. Tööde esitamise tähtaeg: 30.10.2026 (k.a)* 3. Finalistide väljakuulutamine: 11.11.2026 4. Võitjate väljakuulutamine: 01.12.2026 * Ära jäta kirjutamist viimasele minutile! Kuna avaldame tööd jooksvalt, siis mida varem oma loo meile esitad, seda rohkem see tähelepanu saab. REGLEMENT 1. Konkursi periood: 31.08–01.12.2026 2. Konkursi korraldaja: Best Marketing (Äripäev AS) 3. Konkursi kaaskorraldajad: Agentuur La

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud Tippinnovaatorite programmi tänavuseks võitjaks valiti Tallinna Sadam. Kaheksa kuu jooksul keskendus programmi neljas lend sellele, kuidas kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tallinna Sadama jaoks kujunes programmi suurimaks tulemuseks potentsiaalne uus kasvusuund, mis tugineb ettevõtte senisele digikogemusele ja soovile seda ka väljapoole pakkuda. Tallinna Sadama juhatuse liikme ja äriarenduse juhi Rene Pärdi sõnul oli programmil mitu praktilist väärtust. „Programmi suurim väärtus oli süsteemsus ning raamistikud, mille toel kaheksa kuu jooksul tegime tööd enda organisatsiooni ja konkreetsete arendusprojektidega,“ ütles Pärt. Tema sõnul aitasid protsessi edasi nii mentori tugi

Valitsus otsustas tänasel istungil suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) laenuandmise võimekust 50 miljoni euro võrra. Raha suunatakse EIS-i laenufondi, et Eesti ettevõtetel oleks lihtsam saada rahastust investeeringuteks, ekspordiks ja välisturgudele laienemiseks. Lisavahendite abil saab EIS pakkuda ettevõtjatele rohkem otselaene olukordades, kus pangad ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul. See on oluline eelkõige suuremate investeeringute ja eksporditehingute puhul, kus rahavajadus on tavapärasest suurem. „Kõrgemad palgad ja tugevam majandus sünnivad kasvavatest ettevõtetest. EIS-i laenufondi lisavahendid aitavad ettevõtteid olukorras, kus pank ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul, kuid ettevõttel on selge kasvupotentsiaal. Kui erasektor ei ole valmis kõiki