Leia sihtturg

Euroopa meretööstuses on praegu hetk, kus julgeolek, uued suured riiklikud- ja erainvesteeringud, tarneahelate ümberkujunemine ja rohetehnoloogiate vajadus liiguvad korraga samas suunas. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse jõuda senisest tugevamalt nii lähiriikide kui ka maailma meretööstuse miljarditesse ulatuvatesse väärtusahelatesse, tõdeti möödunud nädalal Tallinnas toimunud ja EISi korraldatud merendusteemalisel sihtturu seminaril. Seminar tõi kokku üle 130 merendus- ja tööstussektori esindaja Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Taanist. Seminari avasõnad öelnud Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipuse sõnul on Läänemere piirkonna meretööstuse väärtusahelad täna väga tihedalt integreeritud ning globaalses konkurentsis püsimiseks ei piisa enam üksikute ettevõtete pingutustest. „Laevandus on rahvusvaheline turg, kus konkureerivad terved piirkonnad, mistõttu

Taani majandus on endiselt tugev ja 2023. aasta kasvuootust on ülespoole korrigeeritud. Inflatsioon on aeglustunud, tööhõive jätkab kasvu ja eluasemehindade langus näib olevat väiksem, kui arvati. Seega novembris 2023 näib, et majandus areneb jätkuvalt, kuigi palju aeglasemas tempos kui kahel viimasel aastal. Valitsuse uus prognoos on see, et Taani majandus kasvab 2023. aastal 1,2 protsendini (alles mais prognoositi 0,6-protsendist tõusu). Inflatsioon väheneb oodatust kiiremini ning eluasemehindade langust korrigeeriti 9,2% pealt 4,5%-ni. Taani majanduse põhistsenaarium on seega endiselt pehme maandumine. Tööstuses on küll näha langust, välja arvatud ravimitööstus, samas on 2024. aastal oodata ikka 1,4-protsendilist SKT kasvu. Analüüsid viitavad sellele, et

Eksport kokku  Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kaupu ning teenuseid kokku 2 402 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvas ekspordimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Norrasse (42%): teenuste ekspordimaht suurenes ligikaudu 20% ning kaupade ekspordimaht ligikaudu 50%. Ekspordimaht on suurenenud ka Soome (27%), Taani (25%) ning Rootsi (11%). Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordi maht Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse oli kõige suurem eelmise aasta teises kvartalis, misjärel

Taani plaanib 10 aasta jooksul investeerida kaitse- ja julgeolekusse ca 143 miljardit Taani krooni (19,2 miljardit eurot). Valitsuse eesmärk on, et Taani täidaks hiljemalt 2030. aastaks NATO eesmärgi kulutada 2% SKTst kaitsele ja julgeolekule. Taani valitsus on teinud ettepaneku koostada 10-aastane raamlepe, kus esialgu sõlmitakse poliitiline kokkulepe kaitse ja julgeoleku üldises strateegias ning finantsraamistikus. Täpsemad ja konkreetsemad sammud on kirjas alalepingutes alates 2023. aasta sügisest. 143 miljardist Taani kroonist peab ligikaudu 105 miljardit minema uutele kaitse- ja julgeolekupoliitika prioriteetidele. Varustusse, personali ja taristusse plaanitakse esialgu investeerida aastas 6,9 miljardit krooni (926 miljonit eurot), aastaks 2033 peaks need jõudma 19,2 miljardi

Taani majandus hakkab pärast mitut rekordaastat jahtuma, aga eesmärk on endiselt olla kestliku arengu eesotsas, fookuses roheüleminek ja digiteerimine kui majanduskasvu vahendid. Mõnedki sealsed ettevõtted tunnevad huvi Eesti vastu ja otsivad koostöövõimalusi. Taani on Eesti kümnes impordimaa. Taani majandusel läks 2022. aastal väga hästi, tööhõive oli rekordiliselt kõrge. Nüüd aga on jõutud loomulikku jahtumisetappi. Oodata on tarbimise langust ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse aeglustumist. Kui lisada veel väiksem välisnõudlus, tähendab see 2023. aastal Taani SKT üldist langust ligikaudu 0,5% võrra. Impordi-ekspordi saldo on olnud Taanis alates 1980. aastatest positiivne. Sotsiaalne kindlustatus on endiselt suur, toeks kõrge maksustatus, mis moodustab poole palgast. Ettevõtluspoliitika