Aitame leida ärikontakte
Ärimissioonid aitavad Eesti ettevõtetel luua kontakte, avastada uusi ärivõimalusi ja siseneda välisturgudele kiiremini. EIS korraldab ärimissioone koostöös partneritega, kasutades rahvusvahelist võrgustikku ja sihtturgude teadmisi. Kõik tulevased ärimissioonid ja registreerimisvõimalused leiad Ekspordiportaalist.
Teenusest
Korraldame rahvusvahelisi ärimissioone, et aidata Eesti ettevõtetel siseneda uutele turgudele, kasvatada eksporditulu ja luua strateegilisi ärisuhteid.
Ärimissioon tähendab ettevõtete jaoks tegevuste paketti, mis aitab paremini mõista sihtturgu ja selle toimimist ning luua kontakte edasisteks sammudeks. See võib olla kasuks nii uuele turule sisenemisel kui ka olemasoleval turul laienemisel.
Tegevuste hulka võivad kuuluda näiteks sihtturu seminarid, võrgustumissündmused ja eksperttugi ärimissiooniks valmistumisel. Samuti sihtturul olulisel valdkonna suursündmusel osalemine, ettevõtete/delegatsiooni nähtavust toetavad tegevused, individuaalsete ja/või grupikohtumiste korraldamine ettevõtete jaoks oluliste osapooltega jmt.
Vajadusel kaasame ärimissiooni delegatsiooni ka valdkonnaga seotud võtmeisiku (VIP) Eestist, sihtriigi saatkonna esindajaid või kohalikku aukonsulit. See suurendab Eesti ettevõtete usaldusväärsust ja aitab luua kõrgema taseme kontakte.
- Uued ärikontaktid ja partnerlussuhted – võimalus kohtuda potentsiaalsete klientide, edasimüüjate, tarnijate ja koostööpartneritega ning saada vahetut tagasisidet toodete ja teenuste kohta.
- Suurem rahvusvaheline nähtavus ja usaldusväärsus – ametliku delegatsiooni koosseis ja riigi tugi loovad sihtturu võtmeotsustajate silmis usaldusväärsust ning avavad uksi, milleni iseseisvalt jõudmine oleks keerukas.
- Ligipääs turuteadmistele ja ekspertidele – sektoripõhised töötoad ja kohtumised annavad infot sihtturu nõuete, trendide ja konkurentsiolukorra kohta ning aitavad mõista turule sisenemise protsesse.
- Koostöö ja teadmiste vahetus – ühine missioon toetab ettevõtete vahelist kogemuste jagamist ekspordi, tootearenduse ja sihtturgude osas ning loob eeldusi sektoripõhiste ühisväärtuspakkumiste tekkeks.
- Investeeringute leidmine – ärimissioonid on sobiv platvorm tuvastamaks ka välisettevõtteid ja investoreid, kellel on huvi Eesti ettevõtetesse või ühistesse arendusprojektidesse investeerida.
Ärimissioonile kaasame ettevõtteid
- kelle strateegia ja eelarve osaks on vastavale sihtturule sisenemine või seal kasvamine,
- kes on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kasvu,
- kellel on jätkuv kasvupotentsiaal,
- kelle lisandväärtus töötaja kohta ületab sektori keskmist ning
- kes panustavad teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse (TA&I).
Ärimissioonil ei saa osaleda ettevõtted, kes tegutsevad vähese tähtsusega abi määruse 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud välistatud majandusvaldkondades (kalanduse, vesiviljeluse ja põllumajandustoodete esmatootmine) või määruse nr 2021/1058 välistatud valdkonnas (tubaka ja tubakatoodete tootmine, töötlemine ja turustamine).
Samuti ei saa ärimissioonil osaleda ettevõte, kellel on riigi ees täitmata kohustusi (tal on maksuvõlg) või kui ettevõtte või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või tehtud pankrotiotsus.
EISi poolt ärimissioonide korraldamisel tehtud kulu on ettevõttele vähese tähtsusega abi (VTA). Infot VTA, ettevõtte VTA vaba jäägi ja osutatud abi kohta saab kontrollida koduleheküljel: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi
Esialgne VTA broneering on arvestuslik ja seda korrigeeritakse pärast ärimissiooni toimumist vastavalt lõplikult kujunenud eelarvele ja osalenud ettevõtete arvule. Täpsemat infot ärimissiooni VTA summa kohta saad konkreetse ärimissiooni projektijuhilt.
Ärimissioonidel osalemist kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondist või rahastatakse Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavus-rahastu „NextGenerationEU“ vahenditest.
Ärimissioonil osalemise tasu sõltub sihtturu kaugusest ja ettevõtte suurusest. Euroopas korraldatavate ärimissioonide korral on väike- ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) tasu 500 eurot ja suurettevõtte tasu 750 eurot. Teiste riikide puhul on summad vastavalt 1000 ja 1500 eurot ettevõtte kohta.
- Osalustasudest katame kulusid, mis on seotud ärimissioonil osalemise (sh majutus) ning korraldatavate tegevustega.
- Samuti rahastame ühiseid turundus- ja kommunikatsioonitegevusi delegatsiooni nähtavuse suurendamiseks.
- Ettevõtete kanda jäävad osaleja reisi- ja programmivälise toitlustuse kulud.
Teenusest
Korraldame rahvusvahelisi ärimissioone, et aidata Eesti ettevõtetel siseneda uutele turgudele, kasvatada eksporditulu ja luua strateegilisi ärisuhteid.
Ärimissioon tähendab ettevõtete jaoks tegevuste paketti, mis aitab paremini mõista sihtturgu ja selle toimimist ning luua kontakte edasisteks sammudeks. See võib olla kasuks nii uuele turule sisenemisel kui ka olemasoleval turul laienemisel.
Tegevuste hulka võivad kuuluda näiteks sihtturu seminarid, võrgustumissündmused ja eksperttugi ärimissiooniks valmistumisel. Samuti sihtturul olulisel valdkonna suursündmusel osalemine, ettevõtete/delegatsiooni nähtavust toetavad tegevused, individuaalsete ja/või grupikohtumiste korraldamine ettevõtete jaoks oluliste osapooltega jmt.
Vajadusel kaasame ärimissiooni delegatsiooni ka valdkonnaga seotud võtmeisiku (VIP) Eestist, sihtriigi saatkonna esindajaid või kohalikku aukonsulit. See suurendab Eesti ettevõtete usaldusväärsust ja aitab luua kõrgema taseme kontakte.
- Uued ärikontaktid ja partnerlussuhted – võimalus kohtuda potentsiaalsete klientide, edasimüüjate, tarnijate ja koostööpartneritega ning saada vahetut tagasisidet toodete ja teenuste kohta.
- Suurem rahvusvaheline nähtavus ja usaldusväärsus – ametliku delegatsiooni koosseis ja riigi tugi loovad sihtturu võtmeotsustajate silmis usaldusväärsust ning avavad uksi, milleni iseseisvalt jõudmine oleks keerukas.
- Ligipääs turuteadmistele ja ekspertidele – sektoripõhised töötoad ja kohtumised annavad infot sihtturu nõuete, trendide ja konkurentsiolukorra kohta ning aitavad mõista turule sisenemise protsesse.
- Koostöö ja teadmiste vahetus – ühine missioon toetab ettevõtete vahelist kogemuste jagamist ekspordi, tootearenduse ja sihtturgude osas ning loob eeldusi sektoripõhiste ühisväärtuspakkumiste tekkeks.
- Investeeringute leidmine – ärimissioonid on sobiv platvorm tuvastamaks ka välisettevõtteid ja investoreid, kellel on huvi Eesti ettevõtetesse või ühistesse arendusprojektidesse investeerida.
Ärimissioonile kaasame ettevõtteid
- kelle strateegia ja eelarve osaks on vastavale sihtturule sisenemine või seal kasvamine,
- kes on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kasvu,
- kellel on jätkuv kasvupotentsiaal,
- kelle lisandväärtus töötaja kohta ületab sektori keskmist ning
- kes panustavad teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse (TA&I).
Ärimissioonil ei saa osaleda ettevõtted, kes tegutsevad vähese tähtsusega abi määruse 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud välistatud majandusvaldkondades (kalanduse, vesiviljeluse ja põllumajandustoodete esmatootmine) või määruse nr 2021/1058 välistatud valdkonnas (tubaka ja tubakatoodete tootmine, töötlemine ja turustamine).
Samuti ei saa ärimissioonil osaleda ettevõte, kellel on riigi ees täitmata kohustusi (tal on maksuvõlg) või kui ettevõtte või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või tehtud pankrotiotsus.
EISi poolt ärimissioonide korraldamisel tehtud kulu on ettevõttele vähese tähtsusega abi (VTA). Infot VTA, ettevõtte VTA vaba jäägi ja osutatud abi kohta saab kontrollida koduleheküljel: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi
Esialgne VTA broneering on arvestuslik ja seda korrigeeritakse pärast ärimissiooni toimumist vastavalt lõplikult kujunenud eelarvele ja osalenud ettevõtete arvule. Täpsemat infot ärimissiooni VTA summa kohta saad konkreetse ärimissiooni projektijuhilt.
Ärimissioonidel osalemist kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondist või rahastatakse Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavus-rahastu „NextGenerationEU“ vahenditest.
Ärimissioonil osalemise tasu sõltub sihtturu kaugusest ja ettevõtte suurusest. Euroopas korraldatavate ärimissioonide korral on väike- ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) tasu 500 eurot ja suurettevõtte tasu 750 eurot. Teiste riikide puhul on summad vastavalt 1000 ja 1500 eurot ettevõtte kohta.
- Osalustasudest katame kulusid, mis on seotud ärimissioonil osalemise (sh majutus) ning korraldatavate tegevustega.
- Samuti rahastame ühiseid turundus- ja kommunikatsioonitegevusi delegatsiooni nähtavuse suurendamiseks.
- Ettevõtete kanda jäävad osaleja reisi- ja programmivälise toitlustuse kulud.
Kontakt
Uudised
Avasta rohkem
Eesti ettevõtted oskavad teha maailmatasemel tooteid ja teenuseid, kuid rahvusvahelisel turul ei piisa sellest, et oled hea. Sind peab ka tundma ja usaldama. EISi rahvusvahelise turunduse vaatest on Eesti üks suuremaid väljakutseid seetõttu järjepidevus: kuidas liikuda üksikutelt kampaaniatelt pikaajalise kohaloluni ning muuta turundus ekspordi loomulikuks osaks. Eesti ettevõtete rahvusvahelise turunduse üks suurimaid probleeme ei ole ideede ega isegi julguse puudus. Pigem on mure, et kipume turundust endiselt käsitlema projektina: teeme kampaania, läheme messile, saame mõne kajastuse ja vaatame, mis juhtus. Rahvusvahelisel turul aga konkureerime ettevõtetega, kes on sama lugu rääkinud kümme või kakskümmend aastat järjest. Tuntus ja usaldus ei teki
Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et
Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%
Täna, 25. augustil koguneb Tallinnas kuuendat korda traditsiooniline esindusjuhtide ekspordiklubi, mis toob kokku Eesti suursaadikud kogu maailmast ning mitusada eksportivat Eesti ettevõtjat. Ekspordiklubis tutvustavad välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ettevõtjatele ekspordiportaali, mis koondab seni eri kanalites paiknenud eksporditeenused, sihtturgude info ja sündmused ühte keskkonda. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ekspordiklubi väärtus vahetus kontaktis ettevõtjate ja Eesti diplomaatilise võrgustiku vahel. „Eesti diplomaadid tunnevad kohalikke turge, otsustajaid ja ärikeskkonda ning saavad avada ettevõtjatele uksi, milleni üksi jõudmine võib olla keeruline. Ekspordiportaal viib selle võrgustumise põhimõtte ka digitaalsesse keskkonda. Ettevõtja saab ühest kohast kätte konkreetsed ekspordivõimalused ja muud personaliseeritud teenused,“ ütles
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus AS-i juhatuse liige Katrin Savi. Tema sõnul eeldavad paljud ettevõtted ekslikult, et suurte klientide rahastus on alati olemas. „Rahvusvahelisel turul ei konkureerita enam ainult toote või teenuse kvaliteediga. Tegelikkuses otsivad ka rahvusvahelised kontsernid ja riigiasutused võimalusi, kuidas suuri investeeringuid paindlikumalt finantseerida,“ märgib Savi. Miks jäävad head eksporditehingud katki? See probleem puudutab eelkõige kapitali-