Vaata peasisu

IPCEI Biotehnoloogia projektide huvikorje

Tegemist on strateegiliselt oluliste algatustega, mille eesmärk on koondada avaliku ja erasektori investeeringud, et toetada murrangulist innovatsiooni ning tugevdada Euroopa strateegilisi väärtusahelaid.

Ettevalmistamisel olevad IPCEI-d biotehnoloogia valdkonnas keskenduvad kolmele peamisele valdkonnale:

  • biopõhised kemikaalid;
  • biopõhised materjalid;
  • biopõhised toidu ja sööda koostisosad.

Eesti plaanib avada huvikorje kõikides valdkondades, kuna need on kooskõlas riigi tööstuspoliitika ja innovatsioonivõimekustega.

Projektiettepanekute esitamine oli avatud kuni 31.08.2026.

Ideekorje eesmärk on tuvastada ettevõtteid, kes tegutsevad ülaltoodud valdkondades ning soovivad esitada projekte, mis sobivad kavandatava IPCEI fookusesse ja võiksid seetõttu kvalifitseeruda riiklikule toetusele.

Seminarile registreerumine lõppeb toimumisele eelneval päeval ning liitumislink saadetakse registreerunud osalejatele osalemise päeva hommikul.

Esialgne ajakava:

  • juuni kuni 31.08.2026 – riiklik ideekorje voor avatud;

  • september–oktoober 2026 – projektide eelvalik riiklikul tasandil;

  • jaanuar-veebruar 2027 – Euroopa tasandi võrgustumise ja projektide matchmaking’u faas;

  • suvi 2027 – projektide eelteavitamine Euroopa Komisjonile riigiabi loa saamiseks.

Vajalikud vormid ja lisamaterjalid:

Staatus
Suletud

Mis on IPCEI-d?

IPCEI-d on suuremahulised, mitut EL-i liikmesriiki hõlmavad projektid ning neist on kiiresti kujunemas üks olulisemaid tööstuspoliitika vahendeid läbimurrangulise innovatsiooni ja taristu arendamisel olukordades, kus turg üksi ei ole võimeline lahendusi pakkuma. IPCEI-d on ainulaadne instrument ulatuslikeks tööstuslikeks koostööprojektideks kogu Euroopa Liidus, aidates kaasa kestlikule majanduskasvule ja tugevdades EL-i konkurentsivõimet.

 

Kui projektis tuvastatakse finantseerimisvajak, võib riik anda sellistele projektidele toetust, mis annavad olulise panuse Euroopa tööstussektori kasvu, konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisse ning toetavad EL-i strateegilisi eesmärke.

 

IPCEI-d panustavad tõhusalt ka liikmesriikide ning kogu Euroopa kliima- ja digieesmärkidesse, luues võtmesektoris Euroopa väärtusahelaid. Liikmesriigid toetavad kodumaiseid ettevõtteid, kes viivad ellu projekte riiklikul tasandil ning teevad seejuures ulatuslikku koostööd teiste liikmesriikidega, aidates kaasa IPCEI üldeesmärkide saavutamisele.

Mis on Biotehnoloogia IPCEI?


Biotehnoloogia
IPCEI

 

Eesti vaatest on biotehnoloogia kiiresti arenev ja strateegiliselt oluline valdkond, mis toetab rohepööret, ressursside tõhusamat kasutust ning kõrgema lisandväärtusega tööstuse arengut.

Biopõhiste materjalide ja kemikaalide arendamine aitab vähendada sõltuvust fossiilsetest ressurssidest ning suurendada bioressursside kohalikku väärindamist. Biotehnoloogilised lahendused toidu- ja sööda koostisosade tootmises toetavad omakorda kestlikumat ja innovaatilisemat toidutootmist, tugevdades Euroopa toidu- ja söödaväärtusahelaid ning toiduga kindlustatust.


Biopõhised kemikaalid

 

Toetatakse biotehnoloogiliste protsesside arendamist ja skaleerimist biopõhiste kemikaalide tootmiseks, keskendudes eeskätt esmase tööstusliku kasutuselevõtu (FID) etappi viimisele. Hõlmatud on tegevused piloot- ja demoskaalalt tööstuslikule tasemele liikumiseks, sealhulgas platvormkemikaalide ja vaheühendite (nt orgaanilised happed, alkoholid), monomeeride ja polümeeride lähteainete ning eri- ja peenkemikaalide tootmine, kuid mitte masstootmine.


Biopõhised materjalid

 

Toetatakse uute ja innovaatiliste biopõhiste materjalide arendamist ning tootmisprotsesside skaleerimist esmase tööstusliku kasutuselevõtu tasemeni. See hõlmab näiteks kiudmaterjale, ligniinipõhiseid materjale, biokomposiite, pakendilahendusi ning kõrgjõudlusega materjale, kuid ei kata masstootmislahendusi ega tavapärast tootearendust.


Biopõhised toidu ja sööda koostisosad

 

Toetatakse biotehnoloogiliste protsesside arendamist ja skaleerimist toidu ja sööda jaoks mõeldud koostisosade tootmiseks, keskendudes funktsionaalsete komponentide (nt valgud, lipiidid, aminohapped, ensüümid, bioaktiivsed ühendid) tootmisele kuni esimese tööstusliku rakendamiseni. Projektid peavad keskenduma koostisosade tasemele ning nende integreerimisele toidu- ja söödatööstuse väärtusahelatesse, välistades lõpptoodete tootmise.

Üksikasjalik info IPCEIde kohta: ettevalmistamisel.

Osalejate kategooriad

Otsesed partnerid on ettevõtted, keda liikmesriigid rahastavad teadus-, arendus- ja esmatööstuslike rakendusprojektide elluviimiseks, panustades sellega laiemasse ja integreeritud Euroopa väärtusahelasse. Nende peamine roll on viia ellu oma projekte tihedas koostöös teiste otseste partneritega piiriüleste partnerluste kaudu, luues sünergiat ja edendades innovatsiooni. Samuti peavad nad jagama oma tulemusi ja teadmisi laialdaselt Euroopa teadus- ja tööstuskogukonnaga.

Otseste partnerite projekte rahastatakse tavaliselt IPCEI instrumendi kaudu ning projektid saavad Riigiabi Euroopa Komisjoni Riigiabi loa alusel.  Projektide ülem- ja alampiir ei ole määratletud.  Samas peab projektide teaduslik tase olema beyond global state of the art ja projektidel olema oluline mõju Euroopa Liidu strateegiatesse panustamisel.

Otseste partnerite projektidele kehtib põhjalik iga aastane aruandluskohustus nii riiklikul tasandil kui ka Euroopa Komisjonile.

Kui kaalute osalemist otsese partnerina, arvestage palun, et valituks osutumise korral tuleb järgmises etapis koostada projektiportfell ja finantseerimisvajaku analüüs Euroopa Komisjoni vormil (Funding Gap Document).

Assotsieerunud partnerid saavad toetust grupierandi määruse alusel (toetuse määr max 80% kui tegemist on rakendusuuringuga) ning nende roll on panustada  IPCEI põhieesmärkide saavutamisse. Assotsieerunud partnerite projektide toetus jääb 1 mln ja 50 mln euro vahele ning projekte rahastatakse grupierandi määruse alusel.

Assotsieerunud partnerite kaasamise eesmärk on anda huvitatud ettevõtetele või teadusorganisatsioonidele (RTO-d) – kes ei ole IPCEI otsesed partnerid – võimalus osaleda IPCEI-s ja tugevdada IPCEI ökosüsteemi Euroopa Liidus. Need projektid peavad asuma EL-i liikmesriigis, EMP riigis või EL-i kandidaatriigis ning võivad olla ellu viidud konsortsiumina.

Assotsieerunud partnerite projekte rahastatakse tavaliselt grupierandi määruse alusel.  Erinevalt IPCEI otsestest partneritest ei pea assotsieerunud partnerid läbima IPCEI Riigiabi loa teatisega seotud (eel)teavitamisprotsessi Euroopa Komisjonile.

IPCEI kaudsed partnerid (indirect participants) on organisatsioonid, kes ei ole ei Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud otsesed riigiabi saajad ega ka liikmesriigilt grupierandi määruse alusel abi saajad, kuid panustavad projekti eesmärkide saavutamisse koostöös otseste ja assotsieerunud partneritega. Nad osalevad IPCEI väärtusahelas, toetavad teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni levikut ning lahenduste turule viimist.

Kaudsed partnerid võivad olla ettevõtted, VKEd, teadusasutused või ülikoolid, kes tegutsevad näiteks alltöövõtjate, arenduspartnerite või pilootlahenduste rakendajatena.

Kaudsete partnerite kaasamine laiendab projekti haaret, tugevdab koostöövõrgustikke ning suurendab kogu IPCEI algatuse mõju Euroopa tasandil.

NB! Kaudsete partnerite projektid toetust ei saa.

Huviavalduse esitamine

  • Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kestegutsevad biopõhiste materjalide/kemikaalide või biopõhiste toidu ja sööda koostisosade valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis
  • Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.
  • IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).
  • Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.

Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta IV kvartalis.

Selles etapis tuleb teil arendada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:

  • rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimumise aeg on täpsustamisel eeldatavasti nov-dets 2026)
  • üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn Chapeau-dokumendi) koostamise alustamist

Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2027. aasta esimesel poolel, ning projektid saavad alata 2027. aasta II poolaastal, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.

Huviavalduse esitamine

  • Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kestegutsevad biopõhiste materjalide/kemikaalide või biopõhiste toidu ja sööda koostisosade valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis
  • Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.
  • IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).
  • Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.

Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta IV kvartalis.

Selles etapis tuleb teil arendada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:

  • rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimumise aeg on täpsustamisel eeldatavasti nov-dets 2026)
  • üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn Chapeau-dokumendi) koostamise alustamist

Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2027. aasta esimesel poolel, ning projektid saavad alata 2027. aasta II poolaastal, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.

Abiks IPCEI teemadel

Finantseerimisvajaku selgitav juhend. Selgitab, kuidas IPCEI projektide rahastamispuudujääki arvutada ja põhjendada, et hinnata riigiabi vajalikkust, proportsionaalsust ning maksimaalset lubatavat toetuse summat.

Turutõrgete selgitav juhend. Selgitab, kuidas IPCEI projektides tuleb tuvastada ja põhjendada asjakohaseid jääkturutõrkeid, nagu välismõjud, koordineerimisprobleemid või informatsiooni asümmeetria, riigiabi õigustamise alusena.

Spillover tegevuste juhend. Selgitab, millised on sisukad IPCEI spillover’id ning kuidas otsesed osalejad peaksid jagama projekti kasu, teadmisi, oskusi ja ligipääsu ettevõtete ja sidusrühmadega väljaspool toetatud projekti.

Alice Liblik

rahvusvahelise rahastuse (IPCEI) ekspert

+372 627 9738

[email protected]

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

VDS
Kogemuslood
Work in Estonia Valencia Digital Summitil

Oktoobris osales Work in Estonia koos e-Residentsuse ja Tallinna linnaga Valencias toimunud tehnoloogia- ja iduettevõtlusüritusel Valencia Digital Summit 2026. Eesmärk oli tutvustada Eestit kui rahvusvahelistele ettevõtjatele, investoritele ja talentidele avatud ning digitaalselt kõrgelt arenenud riiki ja tugevdada Eesti ja Hispaania iduettevõtluskogukondade vahelisi sidemeid. Eesti oli esindatud nii messialal kui ka Eesti paviljonis, kus kohtusid ambitsioonikad asutajad, investorid, rahvusvahelised talendid ja Eesti ettevõtluskeskkonnast huvitatud inimesed. Lisaks toimus mitu kõrvalüritust, mis pakkusid võimalusi uute kontaktide loomiseks, kogemuste jagamiseks ja Eesti ärikeskkonna tutvustamiseks. Üle 500 osaleja ja rohkelt uusi kontakte Eesti korraldatud eriüritused tõid kokku üle 500 osaleja. Arutelud ja kohtumised keskendusid muu

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Eesti majanduse ja kultuuri tipud: piire ületav ambitsioon ja kohanemisvõime kriiside kiuste

Eesti tänavusi kõige edukamaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendab üks selge joon: julgus vaadata üle piiride ja võime kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. Loe esimest osa siit. Olgu tegemist sadade miljonite eurode suunamisega roheenergiasse, tehisintellekti rakendamisega laste hariduses, kultuurisündmuste kaudu kümnete miljonite eurode riiki toomisega või tuhandele inimestele hooliva ja turvalise töökeskkonna loomisega ‒ kõik nad on oma valdkonna teerajajad. Aasta tööandja: stabiliseerumise aasta ja fookus inimeste vaimsel heaolul Nordea Eesti on kasvanud enam kui tuhande töötajaga organisatsiooniks, kellest üle poole liitus koroonaajal. Pärast tormilist kasvu on 2026. aasta olnud ettevõttele stabiliseerumise ja kultuuri kinnistamise aeg. Kuigi Nordeal puuduvad Eestis kohalikud kliendid

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Tehisaru-agendid, optilised radarid ja kosmosekaamerad: kes pälvib aasta noore ettevõtja tiitli?

Tänavused aasta noore ettevõtja nominendid näitavad, et Eesti uue põlvkonna ärijuhid ei karda lahendada maailma kõige keerulisemaid ega põletavamaid probleeme. Neid ühendab võime teha raskeid fookusemuutusi, õppida ebaõnnestumistest ning ehitada tehnoloogiatest kiiresti kasvavaid globaalseid ärisid. Aasta noore ettevõtja esimese nominendi Marduki ärijuhi ja osaniku Leet Rauno Lemberi (33) sõnul tuli ettevõttel algusaastatel tõestada midagi, milles praegu enam naljalt ei kahelda: droonid on tõsine oht ja nii sõjapidamise olevik kui ka tulevik. Nüüd aitab Eesti ettevõte droone tuvastada ja teeb koostööd maailma kaitsetööstuse suurtegijatega. Lember alustas kaitsevaldkonnas 2015. aastal kaitseministeeriumis. Sealt liikus ta kaitsetööstusettevõtetesse ja oli ühise osanikeringi kaudu Mardukiga seotud

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Pööre väärtusahelas: kuidas Eesti majanduse lipulaevad vallutavad maailmaturge

Eesti edukamaid ettevõtteid ühendab üks selge ja vankumatu suund: odava allhanke ning lihtsa tootmise aeg on seljataga. Tänavused auhinnaga pärjatud ettevõtted tõestavad veenvalt, et eduka rahvusvahelise läbimurde võti peitub sügavas inseneriteadmises, omatoodete ja terviklahenduste väljatöötamises ning julguses suunata fookus otse globaalsetele tippturgudele. Loe teist osa siit. Olgu tegemist kriitilise tähtsusega energiataristu, asjade interneti võrkude, Euroopa tööstussõltumatust tagavate püsimagnetite, nutikate kliimalahenduste või tipptasemel kaitsetehnoloogiaga – Eesti majanduse vedurid ei kohandu tulevikuga, vaid ehitavad seda ise. Panustades mahukasse teadus- ja arendustegevusse, tehisintellekti praktilisse rakendamisse ning tippspetsialistidesse, on nad tõusnud rahvusvahelisteks suunanäitajateks, kelle insenerimõtet ja tooteid usaldatakse üle kogu maailma. Aasta eksportöör: allhankijast

Kõik postitused
Selgusid aasta ettevõtte tiitli finalistid

Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 14. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel. Aasta eksportööri 2026 AS Harju Elektri eksporditulu kasvas 2025. aastal enam kui 40% ja ulatus ligi 41 miljoni euroni, moodustades üle 60% müügitulust. Peamised turud asuvad Põhja-Euroopas, kuid toodang jõuab ka Austraaliasse, Singapuri ja USAsse. Üheks kiiremini kasvavaks ärisuunaks on kujunenud andmekeskuste energialahendused, mille puhul ettevõte pakub nii projekteerimist kui ka terviklikku teostust. Viimase kolme aasta jooksul on Harju Elekter investeerinud Eestis tootearendusse, seadmete uuendamisse ja digilahendustesse üle viie miljoni euro. Aasta