Vaata peasisu
EIS-MKM kaksiklogo

Rakendusuuringute programmi toiduvaldkonna taotlusvoor

Rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab Sul kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Siia taotlusvooru ootame projekte, mis on toiduvaldkonnas.

Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest.
Toetuse taotlemisele eelnevalt on vajalik läbida kohustuslik eelnõustamine.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Sulle võib kasulik olla ka:
Rakendusuuringute programm
Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus
1 500 000
Omafinantseering
20% - 75%
Kogu toetussumma
5 000 000
Staatus
Suletud

Kellele on programm mõeldud?

  • Ettevõtetele, kelle projekti valdkond on toidutööstus
  • Programmis saavad osaleda Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, sõltumata ettevõtte suurusest ning tegutsemisajast. Osalev ettevõte ei tohi olla raskustes

Toetuse suurus on 150 000 – 1 500 000 eurot.
Toetuse määr on sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevustest 25-80% (VTA 80%)

Mis valdkonna projekte ootame?

  • Teadus- ja arendustegevus toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning tootmisjääkide väärindamiseks
  • Teadus- ja arendustegevus jätkusuutlikuks toidutoorme väärindamiseks, sh
    – jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine
    – teadus- ja arendustegevus tuleviku- ja uuendtoidu valdkonnas
    – teadus- ja arendustegevus uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamiseks toidu- ja söödatootmisel
  • Teadus- ja arendustegevus toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks

Toiduressursside väärindamise teekaart

Mille jaoks toetust saab

Rakendusuuringu toetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 70% (väikeettevõte)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Rakendusuuringu toetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 80% (väike)
  • 75% (keskmine)
  • 65% (suur)

Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 45% (väike)
  • 35% (keskmine)
  • 25% (suur)

Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 60% (väike)
  • 50% (keskmine)
  • 40% (suur)

Toetame vajadusel teostatavusuuringu läbiviimist kas rakendusuuringu korraldamiseks või eksperimentaalseks tootearenduseks. Teostatavusuuringut toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või eksperimentaalse tootearenduse läbiviimise tegevustega.

  • 70% (väike)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Toetuse osakaal 50% taotledes toetust grupierandi määruse alusel (rakendub väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele) või 80% taotledes toetust vähese tähtsusega abina.

Rakendusuuringute programm (RUP) on serifitseeritud kui ettevõtluskiirendi EIC Accelerator Plug-In või pistikprogramm, mis lihtsustab märgatavalt EIC taotlusprotsessi. EIC Accelerator toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) suure riski ja mõjuga arendustegevust. Edukate RUPi projektide edasiarenduste finantseerimiseks on võimalik pärast meiepoolset hindamist EIC’le esitada täistaotlus. Plug-In programmis osalemiseks on vajalik läbi teha lühike eelnõustamine.

Projekti teekond

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbi teha kohustuslik eelnõustamine.
Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.
Registreeri eelnõustamisele lehe ülaosas oleva nupu “Eelnõustamisele” kaudu.

Eelnõustamise käigus toimub projektiplaani ettevalmistus koostöös ettevõtja ja RUPi eksperdi vahel. Eelnõustamine tähendab seda, et RUPi konsultant on saanud projektist piisavalt hea ülevaate ja saanud aega teha projekti plaani kommentaare ja soovitusi. Eelnõustamine sisaldab endas nii tehnoloogia- kui äriplaani nõustamist. Eelnõustamise loeb RUP konsultant lõppenuks, kui ta on veendunud, et projekt on ettevalmistatud kvaliteedis, mis esiteks annab võimaluse projekt ka tegelikult tulemuslikult ellu viia, ja teiseks vastab projektdokumentatsioon RUP nõuetele. Eelnõustamine tähendab interaktsiooni ettevõtja ja RUP konsultandi vahel, mille jooksul on piisavalt aega pidada sisulist diskussiooni nii tehnoloogia kui äriplaani paikapanevuse osas.

RUPist toiduvaldkonna projektidele toetuse taotlemine toimub kahes etapis:

Esmalt tuli hiljemalt 15.09.2025 esitada projekt eelhindamisele.

Pärast RUPi komisjonilt positiivse eelhinnangu saamist saab esitada toetuse taotluse (hiljemalt 03.10.2025 kell 16.00).

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas peale kohustusliku eelnõustamise ja eelhindamise läbimist.
Materjalide eelhindamiseks esitamise tähtaeg oli 15.09.2025.
Positiivse eelhinnangu saanud projektide taotluseid saab esitada kuni 03.10.2025 kell 16:00.

Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Projektiplaan

Eelarve vorm

Finantsnäitajate tabel

Kinnitus iduettevõtja tingimustele vastamise kohta

Kinnitus kasvuettevõtja tingimustele vastamise kohta

Partneri info vorm (kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner)

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhend

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid ja hindamiskomisjon

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:
Toetuse määrus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Juhend: kuidas sisestada ettemaksutaotlust

Juhul kui projektis on välispartner, esita palun koos aruandega:

Esita aruanne

Projekti teekond

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbi teha kohustuslik eelnõustamine.
Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.
Registreeri eelnõustamisele lehe ülaosas oleva nupu “Eelnõustamisele” kaudu.

Eelnõustamise käigus toimub projektiplaani ettevalmistus koostöös ettevõtja ja RUPi eksperdi vahel. Eelnõustamine tähendab seda, et RUPi konsultant on saanud projektist piisavalt hea ülevaate ja saanud aega teha projekti plaani kommentaare ja soovitusi. Eelnõustamine sisaldab endas nii tehnoloogia- kui äriplaani nõustamist. Eelnõustamise loeb RUP konsultant lõppenuks, kui ta on veendunud, et projekt on ettevalmistatud kvaliteedis, mis esiteks annab võimaluse projekt ka tegelikult tulemuslikult ellu viia, ja teiseks vastab projektdokumentatsioon RUP nõuetele. Eelnõustamine tähendab interaktsiooni ettevõtja ja RUP konsultandi vahel, mille jooksul on piisavalt aega pidada sisulist diskussiooni nii tehnoloogia kui äriplaani paikapanevuse osas.

RUPist toiduvaldkonna projektidele toetuse taotlemine toimub kahes etapis:

Esmalt tuli hiljemalt 15.09.2025 esitada projekt eelhindamisele.

Pärast RUPi komisjonilt positiivse eelhinnangu saamist saab esitada toetuse taotluse (hiljemalt 03.10.2025 kell 16.00).

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas peale kohustusliku eelnõustamise ja eelhindamise läbimist.
Materjalide eelhindamiseks esitamise tähtaeg oli 15.09.2025.
Positiivse eelhinnangu saanud projektide taotluseid saab esitada kuni 03.10.2025 kell 16:00.

Taotlusvormi näidis (täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Projektiplaan

Eelarve vorm

Finantsnäitajate tabel

Kinnitus iduettevõtja tingimustele vastamise kohta

Kinnitus kasvuettevõtja tingimustele vastamise kohta

Partneri info vorm (kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner)

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhend

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid ja hindamiskomisjon

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:
Toetuse määrus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Juhend: kuidas sisestada ettemaksutaotlust

Juhul kui projektis on välispartner, esita palun koos aruandega:

Esita aruanne

Abiks taotlejale

Klienditeenindus
[email protected]
627 9700

Ene Viiard
Rakendusuuringute programmi TA- ekspert (toidutehnoloogia)
[email protected]

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Tegevust loetakse üldise grupierandi määruse mõistes tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu:

  • sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE (väike- või keskmise suurusega ettevõte), või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest
  • või ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused

Põhjalikku ülevaadet Toiduressursside väärindamine valdkonna teekaardist vaata siit:

Toiduressursside väärindamise teekaart

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Toetatud projekte vaata SIIT või toetatud projektide andmebaasist.

Toetatud projektide andmebaas

Kõik postitused
Riik tuleb appi uuenduslikele arendusprojektidele: EIS pakub ettevõtjatele kuni viis miljonit eurot innovatsioonilaenu

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alates 4. maist innovatsioonilaenu, mis on mõeldud ettevõtetele innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, nende turule viimiseks ning vajalike investeeringute tegemiseks, kui tavapäraste rahastusvõimaluste leidmine on keeruline. Uut laenu saab ettevõtja taotleda kuni viis miljonit eurot. „Tehnoloogiasektoris on konkurents tihe ning edu saavutavad need, kes suudavad kiiresti arendada, katsetada ja turule jõuda. Eesti järgmine kasvuhüpe sünnib just ettevõtete julgusest uuendada. Tulevikku vaatav riik peab tagama, et sellised tugevad ideed ei jääks rahastuse puudumise taha, vaid liiguksid kiiremini prototüübist tootmisse ja sealt välisturgudele. Innovatsioonilaen tuleb appi, kui turupõhisest rahastusest üksi ei piisa,” ütles majandus- ja tööstusminister

Kogemuslood
Minister Sutt visiidist Lõuna-Koreas: puhtad tehnoloogiad ei ole enam valik, vaid edu võti

Kliimaministeerium osales koos Eesti energiatööstuse ettevõtetega kõrgetasemelisel ärimissioonil Lõuna-Koreas, et arendada rahvusvahelist koostööd ja ärisuhteid puhta energia, kliimarahastuse ja innovatsiooni valdkonnas. Visiit toimus koostöös Välisministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS).  Täna lõppenud visiidi eesmärk oli edendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, luua uusi ärikontakte Aasia ühel olulisemal turul ning tugevdada koostööd puhta energia ja kliimainnovatsiooni vallas.  “Kliima- ja majanduspoliitika ei ole ammu enam energeetikapoliitikast eraldiseisev. Targad valikud energeetikas tagavad majanduse konkurentsivõime. Nii Eesti kui ka Korea on mõistnud, et majanduslikku edu saavutavad need riigid ja ettevõtted, kes suudavad kiiresti arendada ja rakendada puhtaid tehnoloogiaid. Seega on meil kahe riigi vahel palju koostöövõimalusi,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liikme Mari-Liis Küppari

Kogemuslood
INTERVJUU | EISi Brüsseli esindust juhib nüüd Kristel Oitmaa. Kuidas aitab ta Eesti ettevõtetel Euroopa võimalusi paremini kasutada?

EISi Brüsseli esinduse uus juht Kristel Oitmaa aitab Eesti ettevõtetel paremini mõista ja kasutada Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud võimalusi, olgu selleks rahastus, strateegiline info, rahvusvaheline koostöö või ligipääs olulistele võrgustikele. Intervjuus räägibki Kristel sellest, mida EISi Brüsseli esindus päriselt teeb, milline on tema roll ning mida võiks üks Eesti ettevõte teha, et Euroopa tasandil paremini pildile saada. Kui EISi ekspordinõunikud keskenduvad turule sisenemisele, siis Kristel toetab Eesti ettevõtteid Euroopa tasandi strateegilise keskkonna mõtestamisel ning aitab neil kasutada Euroopa võimalusi teadlikult ja tulemuslikult, tagades, et nad oleksid õigeaegselt informeeritud Euroopa prioriteetide, rahastusvõimaluste ja koostöösuhete kujunemisest ning oskaksid neid enda

Kogemuslood
ÄIO jõudis EISi toel laborist poeriiulile, koostöös tilk! brändiga valmis esimene tarbijatoode

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini, tuues koostöös loodusliku kosmeetikabrändiga tilk! turule oma esimese lõpptarbijale mõeldud kosmeetikatoote. Skin Booster Bio-Fermented Serum ÄIO RedOiliga näitab, kuidas rakendusuuringust ja koostisosa arendusest saab samm-sammult päris toode, mis jõuab müügile. ÄIO sai kosmeetika- ja keemiatööstusele mõeldud rasvade ja õlide arendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmist miljoni euro suuruse toetuse. Toetus aitab ellu viia kolmeaastast teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on 1,8 miljonit eurot ning mille eesmärk on arendada mikroobsel fermentatsioonil põhinevaid lipiide ja nende derivaate kosmeetika ning isikuhooldustoodete jaoks. EISi toetus aitas viia arenduse laborist turule ÄIO kosmeetikaarenduse juht Magdalena Kozioli

Kogemuslood
EISi Tippinnovaatorite koostööpäev näitas ettevõtjatele, et järgmine kasvuhüpe võib alata ka ülikoolist või teadus-ja arendusasutusest

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite programmis märtsis toimunud koostööpäev keskendus sellele, kuidas Eesti ettevõtted saaksid teha tulemuslikumat koostööd ülikoolide, arendusasutuste ja teiste teaduspartneritega. Päeva jooksul avati nii praktilisi koostöömudeleid kui ka seda, kuidas teadusasutused ja tugiorganisatsioonid ettevõtteid päriselt aidata saavad. Sõnum jäi kõlama selgelt: hea idee ei pea ettevõttes lõpuni valmis olema, sageli piisab hästi sõnastatud väljakutsest, et leida partner, kellega sellest midagi suuremat kasvatada. EISi Tippinnovaatorite programmi koostööpäev andis osalejatele üsna konkreetse vaate sellele, miks tasub ettevõttel oma arendusambitsioone vaadata laiemalt kui ainult maja sees olemasolev kompetents. Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško rääkis programmis osalevatele ettevõtjatele,