Suursündmused

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on

Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse. Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus. Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks. Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused Martti

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud Tippinnovaatorite programmi tänavuseks võitjaks valiti Tallinna Sadam. Kaheksa kuu jooksul keskendus programmi neljas lend sellele, kuidas kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tallinna Sadama jaoks kujunes programmi suurimaks tulemuseks potentsiaalne uus kasvusuund, mis tugineb ettevõtte senisele digikogemusele ja soovile seda ka väljapoole pakkuda. Tallinna Sadama juhatuse liikme ja äriarenduse juhi Rene Pärdi sõnul oli programmil mitu praktilist väärtust. „Programmi suurim väärtus oli süsteemsus ning raamistikud, mille toel kaheksa kuu jooksul tegime tööd enda organisatsiooni ja konkreetsete arendusprojektidega,“ ütles Pärt. Tema sõnul aitasid protsessi edasi nii mentori tugi

Valitsus otsustas tänasel istungil suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) laenuandmise võimekust 50 miljoni euro võrra. Raha suunatakse EIS-i laenufondi, et Eesti ettevõtetel oleks lihtsam saada rahastust investeeringuteks, ekspordiks ja välisturgudele laienemiseks. Lisavahendite abil saab EIS pakkuda ettevõtjatele rohkem otselaene olukordades, kus pangad ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul. See on oluline eelkõige suuremate investeeringute ja eksporditehingute puhul, kus rahavajadus on tavapärasest suurem. „Kõrgemad palgad ja tugevam majandus sünnivad kasvavatest ettevõtetest. EIS-i laenufondi lisavahendid aitavad ettevõtteid olukorras, kus pank ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul, kuid ettevõttel on selge kasvupotentsiaal. Kui erasektor ei ole valmis kõiki

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub nüüd turutingimustel laenukäendust ettevõtjatele, kes vajavad pangalaenu, liisingu, arvelduskrediidi või pangagarantii saamiseks lisatagatist, kuid kellele ei saa tavapärast EISi käendust väljastada riigiabi reeglite tõttu. Lisaks uuele teenusele muutuvad 1. juunist ka EISi olemasoleva laenukäenduse tingimused. Uus teenus võimaldab EISil anda käendusi ilma riigiabita. Seni piirasid käenduste andmist riigiabi reeglid, mille järgi oli vähese tähtsusega abi piirmäär 300 000 eurot kolme aasta jooksul ning suurettevõtjatele antava käenduse summa 2,25 miljonit eurot. Selle piirangu ületamiseks taotles EIS Euroopa Komisjonilt eraldi loa, mille alusel uus teenus kehtestati. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul annab uus teenus ettevõtetele