Suursündmused

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Sel nädalal Las Vegases toimuval maailma ühel mõjukamal tehnoloogiamessil on ITLi eestvõttel kohal üheksa Eesti ettevõtet, mis kasutavad Soomega ühist messipinda. Messil esitletakse uusi tooteid, trende ja tehnoloogiaid ülemaailmselt. Eesti on CES 2026-l esindatud teist korda, seekord FINEST (Soome-Eesti) ühisel stendil. Kokku on ühisstendil esindatud 30 ettevõtet, kes tegutsevad targa liikuvuse sektoris ja sellega seotud valdkondades. Eestit esindab kaheksa ettevõtet, sealhulgas ITLi liikmed e-Pavement, Metrosert, Rethink, Nortal ja Bolt ning 1oT, Artec Design, Rollo Robotics ja Primostar (info ettevõtete kohta). “Eestit on tunnustatud kui ühte maailma digitaliseeritumat riiki ning me soovime ka jätkata teerajajana ülemaailmse innovatsiooni edendamisel. Eelmisel aastal nimetati

Eesti arhitektuuribüroo TEMPT ja selle asutaja, arhitekt Mihkel Urmet, on viimase viie aastaga kujunenud Skandinaavia turul arvestatavaks tegijaks puidust ja moodulipõhise arhitektuuri vallas. See, mis sünnib Tallinnas või Ruhnus Urmeti arhitektuurse ideena, valmib unikaalse lahendusena Eesti majatehastes ja püstitatakse Skandinaavias. Arhitekti ärimudel tõmbab kaasa ka teised Eesti ettevõtjad ning teenib Eesti riigile enam tulu, kui see vaid ühe arhitektuuribüroo loominguga võimalik oleks. Urmeti kõige värskem projekt on viinud ta hiljuti Norra põhjatippu Røsti saarele, kus on valmimas tema projekteeritud eramu. Norras rajatakse ainult vundament, kogu ülejäänud protsessi juhitakse Eestist: arhitektuur, puitelementide ja -moodulite tootmine, logistika ning ehituse koordineerimine. „Røst on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) nõukogu kinnitas 5. jaanuaril uueks juhatuse liikmeks Ivar Pae, kelle vastutusalaks saab äri- ja teenuste arendus. Pae asub ametisse 9. veebruaril. Riigipoolne asutaja ootus on, et EIS pakub teenuseid, mis aitavad kasvatada Eesti ettevõtete teadmusmahukust, investeeringuid ja eksporti, luues sellega riigile mõõdetavat majanduslikku väärtust. EISi juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul aitab Pae neid eesmärke suurepäraselt täita. „EISi strateegiast lähtuvalt on eesmärk muutuda toetuste jagajast arengu finantseerijaks. Sellest lähtuvalt oli soov leida EISi juhatusse panganduse ja muutuste läbiviimise kogemusega inimene, kes oleks hea täiendus olemasolevale juhatusele ning sisukas koostööpartner ettevõtjatele, erialaliitudele, ülikoolidele ja rahvusvahelistele finantsorganisatsioonidele,“ ütles

Aasta tippsündmustena olime esindatud nii sTARTUp Dayl Tartus, PARE ja Latitude59 konverentsidel Tallinnas. Eesti Rahvusvahelise Majas toimus 57 keelekohvikut, millest võttis osa 526 inimest üle 30 rahvusest. Lisaks toimus 4 suuremat välistalentidele suunatud sündmust, sealhulgas suur Kaaslaste programmi vilistlasõhtu Alumni Night, kus osales ligi 70 inimest enam kui 20 riigist ning 3 eriilmelist ”Meet & Greet” kogukonnasündmust Rahvusooper Estonias ja Tallinna Linnahallis samuti üle 20 eri rahvusest osalejaga. Viisime läbi 26 veebiseminari välistalentidele olulistel teemadel nagu vanemahüvitised ja pensionisüsteem, milles osales kokku 704 inimest. Toimus 26 ”Välistalendi/tudengitundi” ettevõtete kontorites ja ülikoolides, kus osales kokku üle 1000 inimese – infotund Work in Estonia tiimi poolt, hõlmates teemasid dokumentatsioonist kuni igapäevaelu oluliste küsimusteni. PARE-ga

EIS avab 5. jaanuaril rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlusvooru, mille eelarve on 2026. aastaks 400 000 eurot. Riiklikku tuge saavad suurima majandusliku mõjuga rahvusvahelised konverentsid, kokku jätkub vahendeid 13-14 konverentsi toetamiseks. EIS toetab rahvusvaheliste konverentside korraldamist Eestis ja nende turundamist välisturul, et kasvatada Eestisse saabuvate kõrgema maksevõimega väliskülastajate hulka ning suurendada Eesti tuntust välisturgudel. „Konverentside välisdelegaat toob uuringute järgi Eestisse ligikaudu 1000 eurot, mis on kolm korda rohkem puhkuseturisti kulutatud keskmisest. Samuti mõjutab konverentsil saadud mulje meie riigist külastajaid puhkusereisile naasma ning võtma kaasa ka sõpru ja peret,“ ütles EISi turismi fookusvaldkonna juht Orvika Reilend. Toetust saab taotleda teaduslikele, eri- või